lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-9311/55

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-9311/55
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
24.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
2 G Baltic Company OÜ10914913(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014.a. Tartu

Tsiviilasja number

2-11-9311

Tsiviilasi

2G Baltic Company OÜ hagi V.Ki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013.a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.Ki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): V.K (ik: XXXXXXXXXXX, elukoht X-XX, XXX); Vastustaja (hageja): 2G Baltic Company OÜ (registrikood 10914913, aukoht Tööstuse tee 1, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, 61715 Tartumaa)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013.a. määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus tegi 14.05.2012.a. otsuse, millega rahuldas 2G Baltic Company OÜ hagi V.Ki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 2532,18 eurot ning jättis menetluskulud V.Ki kanda. Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2013.a. otsusega jäeti Tartu Maakohtu 14.mai 2012.a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäeti V.Ki kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.05.2013.a. Riigikohtu määrusega.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Hageja esindaja esitas 18.06.2013.a. Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-9311. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 957,91 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõiv 255.00 eurot. Kokku moodustab kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 1212,91 eurot. Avalduse kohaselt tasus hageja õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 130,00 tund. Osutatud õigusabiteenuste sisu: Vaidluse õiguslik analüüs ja kohtumenetluse perspektiivsuse väljaselgitamine (180 min) Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (180 min) Menetlusdokumentidega tutvumine(20 min) Menetlusdokumendi analüüs (20 min) Hageja õigusalane nõustamine seoses esitatud ja saadud menetlusdokumentidega (20 min) Hagejale seisukoha andmine seoses kostja poolt esitatud menetlusdokumentidega (60 min) Maakohtu kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks (270 min) Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja esitamine (180 min) Ringkonnakohtu kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks (270 min)
3.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidet ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus rahuldas 22.10.2013.a. määrusega 2G Baltic Company OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Kohus määras kindlaks 2G Baltic Company OÜ menetluskulud summas 1212,91 eurot ning mõistis kostjalt, V.Kilt, nimetatud summa välja. Kohus määras ka, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V.Kil tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas 18.06.2013 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-11-9311. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas ja hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-11-9311. Hageja menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenustest 957,91 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 255,00 eurot, mis on kokku 1212,91 eurot. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 130,00 tund. Hageja menetluskulude nimekiri koos lisadega edastati kostja esindajale vastavalt TsMS § 176 kohaselt, mille kättesaamist tõendab kostja esindaja kinnitus 18.09.2013. Kostja talle antud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud, seega tulenevalt TsMS §-st 231 lg 4, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse et vastaspool on omaks võtnud talle esitatud asjaolud. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja poolt tasutud riigilõiv tõendatud toimikus oleva dokumendiga (tl 1). Kohus loeb tõendatuks hageja kohtukulu summas 255 eurot. TsMS § 175 lg 1 (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2013.a.) kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Maakohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Hageja esindaja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on lepingulise esindaja kulud. Hageja esindaja on avaldusele lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 1266,09 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 957,91 eurot, ja seda kõigi kohtuastmete peale kokku, lubatud piirmäära. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabikulude hüvitamise kohustuse osas ja hüvitamise suuruse osas. Seega kohus ei pea vajalikuks üksikasjalikku analüüsi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Kohus luges tõendatuks ja põhjendatud hageja õigusabikulu summas 957,91 eurot. Kohus, hinnanud tsiviilasja materjale, lugenud tsiviilasja toimikut, leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja V.K on kohustatud hüvitama 2G Baltic Company OÜ-le menetluskulud summas 1212,91 eurot (riigilõiv 255 eurot + õigusabikulud 957,91 kokku summas 1212,91 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb V.Kil tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.V.K esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega jätta 2G Baltic Company OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suurus põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud ise kontrollima hageja lepingulise esindaja kulutuste sisu, kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu; 2) hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot ei ole mõistlik, kuna Tartu piirkonnas on advokaatide tasud ca 100-110 eurot tunnis, kuid hageja lepingulise esindaja näol on tegemist õigusbürooga, kelle tasumäärad peaksid olema väiksemad;

3) hageja lepinguline esindaja on hagi koostamise ja kohtusse esitamise koos selleks vajalike eeltoimingutega kulunud ajaks arvestanud kokku 360 minutit ehk 6 tundi, mis on ebamõistlikult pikk ja põhjendamatu, kuna tegemist on olnud lihtsa hagiga; 4) hageja on märkinud maakohtus ja ringkonnakohtus esindamise ja ettevalmistamise istungiks kulunud ajaks 270 minutit ehk 4,5 tundi mõlemal korral, kuid istungid ei toimunud nii pikalt, samuti ei saa nii pikalt kesta istungiks ettevalmistumine; 5) peab kaebaja mõistlikuks hageja esindaja kuluks ca 150-200 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Hageja esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22.10.2013 määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole määruskaebus põhjendatud ja kohtulahend on seaduslik; 2) vastustaja menetluskulude nimekiri koos lisadega edastati kostja esindajale vastavalt TsMS § 176, mille kättesaamist tõendab kostja esindaja kinnitus 18.09.2013. Kostja talle antud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud, seega tulenevalt TsMS §-st 231 lg 4, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse et vastaspool on omaks võtnud talle esitatud asjaolud; 3) käesolevas tsiviilasjas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-s 1 sätestatud piirmäära ei ole ületatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.10.2013.a. määrus tuleb jätta muutmata.
8.Maakohus, tuginedes TsMS § 175 lg-le 1 ja asjaolule, et kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidet, leidis, et poolte vahel puudub vaidlus õigusabikulude hüvitamise kohustuse ja hüvitamise suuruse osas, mistõttu ei esitanud määruses õigusabikulude põhjendatuse ega vajalikkuse kohta põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suurus on põhjendamatu. Maakohus peab omal algatusel kontrollima kulude põhjendatust ja vajalikkust, kuid ta võib koostada seaduses toodud eeldustel määruse ilma põhjendava osata. Ringkonnakohtu arvates ei saa praegu maakohtule ette heita, et maakohus ületas diskretsiooni piire, kui rahuldas hageja menetluskulude nõude. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas oma menetluslike toimingutega poolte menetluskulusid suurendanud, kuna tema esitas tagaseljaotsusele kaja, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse. Kostja tegevuse tõttu pikenes menetlus ja tsiviilasja arutati kolmes kohtuastmes, mistõttu hageja pidi tegema menetlustoiminguid, millega kaasnesid kulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades käesoleva tsiviilasja menetlemist kolmes astmes ja seda, et kostja kujundas suures osas menetluse.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kulud on väiksemad, kui lubaks välja mõista Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-s 1 sätestatud piirmäärad.

9.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.