Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada soojuse ostu-müügilepingu XXX-06.04.2010 kehtivus, tuvastada kaugküttevõrgust eraldamise ja teenuslepingu lõpetamise 16.09.2013 nr. XXX tühisus, kohustada kostjat täitma ostu- müügilepingut ja taastama soojavarustus ning tuvastada kostja poolt arvestatud soojusenergia mahu ja tasu õiguspärasus. Hagiavalduse kohaselt 06.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja soojuse ostu-müügilepingu nr XXX-06.04.2010. Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigust lepingut ühepoolselt lõpetada. Vastavalt lepingu tüüptingimustele p. 8.2 tuleb teisele poolele lepingu lõpetamisest ette teatada 30 päeva, hageja sai lepingu lõpetamise teate e-mailile 3 päeva enne lepingu lõpetamist. Hageja leiab, et kostja poolt välja toodud põhjendus, soojusenergia tarbimise vähenemine, on otsitud põhjus. Soojusenergia tarbimine vähenes oluliselt juba 2010 peale elamu põhjalikku soojustamist. Kui soojusenergia vähene tarbimine oleks olnud põhjuseks, siis oleks lepingu saanud lõpetada juba 2011. aastal. Peale 2012. aasta suvel XXX alevikus teostatud põhjalikke kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimistöid lasi kostja ehitada uued torustikud ka hageja elamu liitumispunktini. Kui soojusenergia tarbimine oli liiga vähene, siis miks telliti nende poolt sellised kulukad tööd. Lepingu täitmine ja soojusenergiaga varustamine on hagejale eluliselt vajalik, kuna hageja tarbib külmadel talveilmadel kaugküttesoojust. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Elamu soojustamisest tulenevalt ei pea hageja kostja arvutusi elamu soojusenergia kulu kohta õiguspäraseks. Soojusenergia tarbimise lepingus ei ole kokku lepitud orienteeruvat tarbitavat hulka, kuid kostja nõuab ikka varasemat tarbimist vaatamata elamu soojustamisele. Kostja väide, et hageja ei teavitanud soojusenergia tarbimise vähenemisest, on arusaamatu, hageja ei saanud ette teada soojuse kulu peale elamu soojustamist. Kütteperioodil 2011/2012 ei olnud võimalik tarbida soojust tehnilistel põhjustel. 2011 oli vanas küttetorustikus ummistus, mistõttu ei jõudnud küttevesi hageja elamuni. Sellest teavitas hageja XXX energeetikaosakonna töötajat suuliselt. Kostja väited, nagu hageja oleks kütteperioodil küttesüsteemi sulgenud, ei vasta tõele. Kostja poolt esitatud soojusenergia kulu tabelist on näha, et soojuse tarbimine toimus igal kuul. Kostja väited tarbimise kuludest on arusaamatud, kuidas saavad kulud olla võrdsed suure ja väikese tarbimise korral. Soojusenergia tarbimise vähenemise põhjendust oleks saanud esitada juba pärast 2010/2011 kütteperioodi lõppu. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles seoses ebamõistlikult väikese soojatarbimisega ülesütlemisavalduse esitamisega alates 20.09.2013. Kuni lepingu sõlmimiseni 06.04.2010 oli hageja soojatarbimine ühe kütteperioodi (üldjuhul oktoobrist aprillini) kohta keskmiselt 12,148 Mwh. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni on hageja soojatarbimine olnud 2010/2011 kütteperioodil 4,304 MWh, 2011/2012 kütteperioodil 0,000 MWh, 2012/2013 kütteperioodil 4,935 MWh, keskmiselt seega 3,079 MWh. Sooja tarbimismaht on seega langenud ligi 4 korda. Kostja ütles hagejaga lepingu üles tarbimise olulise languse ja sellest tuleneva soojamüügi ebamajanduslikkuse tõttu. Enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kehtis poolte vahel soojusenergia ostu-müügi leping 26.11.2001, mille punktis 2 olid pooled kokku leppinud orienteeruvas soojusenergia vajaduses 25 MWh aastas. Vaidlusaluses lepingus pooled küll orienteeruvas vajaminevas soojusenergia hulgas kokku ei ole leppinud, kuid varasemalt hageja allkirjaga kinnitatud tarbimisvajadus indikatsiooni hageja elamu tarbitava soojusenergia tarbevajaduse kohta. Kostja hinnangul on hageja elamu küttevajadus 17,145 MWh

kuni 22,860 MWh aastas. Arvestades kostja poolt mõõdetud hageja elamu 12,148 MWh suurust keskmist soojusenergia kulu on hageja elamu pigem keskmisest oluliselt väiksema kaugkütte soojavajadusega, mille osas veelgi neli korda tarbitavat kaugkütte soojusenergia mahtu vähendades on ilmselge, et hageja ei kasuta kaugkütet oma elamu peamise kütteallikana ning kostjal on ebamõistlik sedavõrd väiksese kaugkütte soojavajaduse rahuldamiseks teenuse pakkumist jätakata. Hageja väide selle kohta, et ta on peale lepingu sõlmimist 2010 aastal maja põhjalikult soojustanud on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja leiab, et hageja vähene vajadus kaugkütte järgi on tingitud majas asuvast lokaalsest küttelahendusest, mitte elamu soojustamisest. Kostja leiab, et hageja on rikkunud tüüptingimuste punkti 2.7, kuna hageja ei teavitanud kostjat soojusenergija tarbimise olulisest vähenemisest, mistõttu on hageja rikkunud poolte vahel kehtinud lepingut. Vastavalt tüüptingimuste punktile 3.5 on kostja õigustatud soojatarbimise olulise vähenemise ja vastava asjakohase põhjendatud teavituse puudumisel, kui hageja soojusenergiaga varustamise tehnilis-majanduslik põhjendatus on muutunud küsitavaks, algatama hageja soojavõrgust eraldamise. Kostja ongi käitunud hageja soojavõrgust eraldamisel vastavalt tüüptingimustele ja Rae Vallavolikogu määrusele. Tüüptingimuste punktis 2.5 nähtub, et klient peab kütteperioodi vältel pidevalt tagama hoone küttesüsteemist ettenähtud temperatuuriga küttevee tagasivoolu kaugkütte võrku ehk tsirkulatsiooni. Kostja hinnangul näitab hageja tarbimise andmete hüplik iseloom, et hageja rikub vastavat tüüptingimuste punkti seades ohtu võrgu häireteta toimimise. Olukorras, kus hageja sulgeb oma äranägemise järgi suvalisel ajal oma ühendust kaugküttevõrguga, võib mõjuda võrgule kahjulikult. Hageja kaugküttevõrguga ühenduse sulgemine lõpetab küttevee ringlemise ehk tsirkulatsiooni ca 20 m pikkuses küttetrassi osas, mis seejärel võib külmuda ja selle tagajärjel puruneda ning mille ülessoojendamine kulutab rohkem energiat kui selle ühtlasel töötemperatuuril hoidmine. Hagejapoolse ühenduse sulgemise tõttu on varasemalt juba toimunud nimetatud trassi osal külmumine ja seejärel trassi purunemine, mille tagajärjel seiskus terve XXX katlamaja töö ja XXX aleviku soojusenergiaga varustamine. Igasuguse tarbijapaigaldise ja selle ühendustorustiku küttes hoidmine põhjustab kostjale pidevat püsikulu trassi soojakadude ja trassi ning soojamõõtja hooldamise näol. Vastav püsikulu kompenseeritakse tarbimisest saadava käibe ja tuluga. Hageja tarbimine on võrreldes planeerituga väga väike ja tarbimisest tulenevad kulud ei ole proportsioonis vähesest tarbimisest saadava tuluga. Kaugkütte teenuse pakkujal ei ole mõistlik hoida käigus väikese tarbimisega trassiharusid ja see toob endaga kaasa kostja kulude kasvu ja perspektiivis surve soojusenergia piirhinna tõstmiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.04.2010 soojuse ostu-müügilepingu nr XXX06.04.2010. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt, ning hageja leiab, et kostja poolt lepingu lõpetamine on tühine ning kostja on kohustatud täitma lepingut ning taastama soojavarustuse hagejale. Kostja leiab, et kostjal oli õigus leping hagejaga üles öelda seoses hageja poolt ebamõistlikult väikese soojatarbimisega. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaidlus puudub poolte vahel selles osas, et pooled sõlmisid 06.04.2010 soojuse ostumüügilepingu nr XXX-06.04.2010 (tlk 3-4) ning kostja ütles nimetatud lepingu ühepoolselt üles 20.09.2013 (tlk 5-6). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus lõpetada leping ühepoolselt või mitte. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lg 1 on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires kohaliku omavalitsuse volikogul. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. KKütS § 5 lg 6 p 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu kaugküttepiirkonna määramise otsuses sätestatakse muu hulgas võrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrusega nr 100 on määratud Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldamise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus. Nimetatud määruse lisa 1 p. 3.12 kohaselt võib soojusettevõtja tarbija eraldamist võrgust kaugküttepiirkonnas taotleda järgmistel juhtudel: 3.12.1 kui tarbija poolt soojusvõimsus ja –tarbimine on oluliselt vähenenud ning seetõttu muutub tarbija varustamine soojusenergiaga kaugküttevõrgust tehnilis-majanduslikel kaalutustel ebaotstarbekaks; 3.12.2 kui tarbija ei ole viimase 12 kuu jooksul tarbinud/ostnud soojusenergiat. AS XXX soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimused (tlk 38-44) on kinnitatud Rae Vallavalitsuse 26.08.2008 määrusega nr 41 (tlk 37). Vastavalt poolte vahel 06.04.2010 sõlmitud soojuse ostu-müügilepingu nr XXX-06.04.2010 p-le 7 on müüjal õigus katkestada soojusvarustus järgnevatel juhtudel: 7.1.1 Kui klient on ületanud liitumistingimustega temale antud õigusi või ei ole täitnud nende tingimustega endale võetud kohustusi; 7.1.2 Kui on takistatud müüja ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvatele mõõtesüsteemidele nende kontrollimiseks või asendamiseks või muude tööde tegemiseks; 7.1.3 Kui klient võlgneb sooja eest. Vastavalt lepingu p-le 8.1 on lepingu lahutamatuks osaks AS XXX soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimused (tlk 3844). Kostja vastuväidetest tulenevalt lõpetas ta hagejaga lepingu ühepoolselt tarbimise olulise languse ja sellest tuleneva soojamüügi ebamajanduslikkuse tõttu. Enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kehtis poolte vahel soojusenergia ostu-müügi leping 26.11.2001 (tlk 45-45), mille punktis 2 olid pooled kokku leppinud orienteeruvas soojusenergia vajaduses 25 MWh aastas. Kohtu hinnangul ei saa kostja hagejalt nõuda poolte vahel lõppenud lepingu alusel kokku lepitud soojusenergia aastase orienteeruva vajaduse tarbimist peale lepingu lõppemist.

Kohtu hinnangul ei nähtu poolte vahel 06.04.2010 sõlmitud soojuse ostu-müügilepingust nr XXX-06.04.2010 ega selle tüüptingimustest, mis koguses hageja soojusenergiat tarbima peab. Ainuüksi asjaolu, et kostja leiab, et sedavõrd väikese kaugkütte soojavajaduse kui hagejal rahuldamiseks on ebamõistlik teenusepakkumist jätkata, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kostja poolt ühepoolselt lepingu lõpetamiseks. Sealjuures ei oma kohtu arvates tähtsust, kas hageja poolt soojuse tarbimine on vähenenud elamu soojustamise, lisakütteallika olemasolu, vms põhjuse tõttu. Kostja leiab, et hageja on rikkunud tüüptingimuste punkti 2.7, kuna hageja ei teavitanud kostjat soojusenergia tarbimise olulisest vähenemisest, millega hageja rikkus poolte vahel kehtinud lepingut. Hageja väitel ei saanud hageja ette teada soojuse kulu peale elamu soojustamist. AS XXX soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimuste p. 2.7 kohaselt on AS XXX ja klient kohustatud informeerima teineteist kõikidest soojusenergiaga varustamisega/tarbimisega seotud muudatustest. Hageja on põhjendatult väitnud, et ta ei saanud ette teada soojuse kulu peale elamu soojustamist. Kostja märgib, et kostja on õigustatud vastavalt tüüptingimuste punktile 3.5 soojatarbimise olulise vähenemise ja vastava asjakohase põhjendatud teavituse puudumisel, kui hageja soojusenergiaga varustamise tehnilis-majanduslik põhjendatus on muutunud küsitavaks, algatama hageja soojusvõrgust eraldamise. Nimetatud ongi kostja teinud vastavalt tüüptingimustele ja Rae Vallavolikogu määrusele. Tüüptingimuste p. 3.5 kohaselt kui kliendi poolt kasutatav võimsus ja/või tarbimine väheneb oluliselt (ilma, et klient ei teavita AS-i XXX mõjuvatest põhjustest) ja seetõttu muutub küsitavaks kliendi soojusenergiaga varustamise tehnilis-majanduslik põhjendatus kaugküttevõrgu kaudu, algatab AS XXX kliendi eraldamise kaugküttevõrgust. Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määruse lisa 1 p. 3.12 kohaselt võib soojusettevõtja tarbija eraldamist võrgust kaugküttepiirkonnas taotleda järgmistel juhtudel: 3.12.1 kui tarbija poolt soojusvõimsus ja – tarbimine on oluliselt vähenenud ning seetõttu muutub tarbija varustamine soojusenergiaga kaugküttevõrgust tehnilis-majanduslikel kaalutustel ebaotstarbekaks; 3.12.2 kui tarbija ei ole viimase 12 kuu jooksul tarbinud/ostnud soojusenergiat. Kohtu hinnangul peab kostja tüüptingimuse p. 3.5 rikkumise korral, arvestades Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määruse lisa 1 p 3.12, taotlema kliendi eraldamist kaugküttevõrgust Rae Vallavolikogult. Tüüptingimuste p. 2.5 kohaselt peab klient kindlustama kaugkütte tagasivoolu temperatuuri hoone küttesüsteemist väljumisel vastavalt AS XXX poolt kehtestatud antud võrgupiirkonna küttevee kvaliteetse reguleerimise temperatuurigraafikule. Kostja väitel sulgeb hageja oma äranägemise järgi oma ühendust kaugküttevõrguga, millega hageja rikub tüüptingimuste punkti

on ka kinnitanud kaugkütte vajalikkust. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et hagejal ei olnudki 2011/2012 kütteperioodil võimalik tarbida soojust tehnilistel põhjustel, kuna 2011 oli vanas küttetorustikus ummistus, mistõttu ei jõudnud küttevesi hageja elamuni, millest hageja oli teavitanud XXX energeetikaosakonna töötajat suuliselt. Hageja väitel on kostja rikkunud ka tüüptingimuste punkti 8.2 teatades kostjale vähem kui 30 päeva lepingu lõpetamisest ette. Vastavalt tüüptingimuste p-le 8.2 on mõlemal poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette. Kostja ei ole hageja nimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja on seega rikkunud tüüptingimuste p. 8.2. Kohtu hinnangul on hagiavaldus põhjendatud ja nõue hageja poolt tõendatud. Kostja poolt vastuväidetes väljatoodu ei anna kostjale õigust pooltevahelist lepingut ühepoolselt lõpetada, mistõttu tuleb hageja nõue rahuldada ja tuvastada, et kostja poolt poolte vahel 06.04.2010 sõlmitud soojuse ostu-müügilepingu nr XXX-06.04.2010 ühepoolne lepingu lõpetamine on tühine ning kostjal tuleb täita soojuse ostu-müügilepingut ja taastada hagejale soojusvarustus. Kohus leiab, et vaidlustatud ülesütlemine tuleb lugeda AS XXX poolt 06.04.2010 sõlmitud soojuse ostu-müügilepingu nr XXX-06.04.2010 ühepoolseks lepingu lõpetamiseks tühiseks ning hagi kuulub lepingu täitmise kohustamiseks rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.