2-12-31264/21 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud S M esitas 13. augustil 2012. a. Harju Maakohtusse hagi Y A ja N R vastu au ja väärikuse teotamise lõpetamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus tunnistada 29. juunil 2012. a. toimunud KÜ J. Koorti 18 üldkoosoleku protokollis avaldatud andmed hageja käitumise kohta ebaõigeteks ning tema au ja väärikust teotavateks. Hageja nõudis kostjatelt üldkoosoleku protokollist andmete kõrvaldamist ning protokolli uue versiooni avaldamist kortermaja J. Koorti 18 trepikojas. Lisaks taotles ta, et ühes protokolli uue versiooni avaldamisega koostataks eraldi teatis nii eesti kui ka vene keeles, milles kostjad tunnistavad, et esialgne üldkoosoleku protokolli versioon, mis oli avaldatud J. Koorti 18 kortermaja trepikojas, sisaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid, millega riivati tema isiklikke õigusi ja mis olid halvustava tähenduse ja hinnanguga ning tõid kaasa hageja maine kahjustamise. Hageja nõudis samuti, et teatises kostjad tema ees vabandaksid. KÜ J. Koorti 18 korraldas 29. juunil 2012. a. liikmete üldkoosoleku, milles osales hageja ning mille juhatajaks oli Y A ja protokollijaks N R. 14 päeva hiljem riputati korteriühistu trepikotta üles üldkoosoleku protokolli väljavõte, mis sisaldas hulganisti väiteid hageja ebaväärika käitumise kohta, süüdistust hageja suhtes, et tema on rikkunud jämedalt avalikku korda (huligaanitses), solvas teisi isikuid, püüdis nurja ajada või venitada eelmisi koosolekuid, asus teisele inimesele kallale (lükates teda kätega). Ebaõiged on järgmised faktiväited: „... S. M väljendas solvaval viisil enda mittenõusolekut ning esitas paberkandjal oma sõnavõtu teksti ... S. M väljendas jälle solvaval viisil päevakorra p. 1 ja p. 2 suhtes enda mittenõusolekut ..... Seoses sellega, et eelmisi koosolekuid püüti süstemaatiliselt venitada ja nurja ajada tegi M. Axxxxxxxxxx (krt. xx) ettepaneku koosoleku produktiivse läbiviimise tagamiseks ning S. M poolt solvangute ja/või ebaväärika käitumise kordumise korral koosolekus osalejate suhtes, võtta vastu otsus S. M eemaldamise kohta koosolekult ...I. Ai esinemise ajal S. M huligaanitses – karjus solvangu esineja aadressil, hüppas üles ja tuli I. Aile lähemale, pärast seda S. M lükkas esinejat kahe käega. Üldkoosoleku juhataja tegi ettepaneku seoses S. M huligaanse käitumisega jätta ta ilma sõnaõigusest ja eemaldada 2(10)

koosolekult.” Eeltoodud väited on otsesed ja kaudsed faktiväited, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse ning mida võib pidada teise isiku au teotavateks faktiväideteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg. 2 mõttes. Kostjad olid korteriühistu koosoleku juhatajaks ja protokollijaks ning nende allkirjad kinnitavad protokollis sisalduvate andmete õigsust. See tähendab, et enne andmete avaldamist oleksid kostjad pidanud olema veendunud, et avaldatud väited on õiged. Ebaõiged faktilised väited hageja käitumise kohta ei ole üldkoosoleku päevakorra ja otsuste suhtes olulised. Ebaõigeid fakte ebaväärika käitumise kohta on millegipärast esile toodud ainult hageja ning teise korteriühistu liikme M kohta, kes ei olnud rahul korteriühistu juhatuse tegevuse ja üldkoosoleku läbiviimisega, mille kohta nad esitasid kirjalikud avaldused koosoleku juhatajale. Hageja kirjutas avalduses ka sellest, et kavatseb koosoleku otsused kohtus vaidlustada, mida ta ka tegi (tsiviilasi 2-12-30513). Ülaltoodud otseseid ja kaudseid faktiväiteid on kostjad spetsiaalselt avaldanud üldkoosoleku protokollis mitte üksnes hageja maine kahjustamise eesmärgil korteriühistu liikmete ees, vaid ka selleks, et takistada üldkoosoleku otsuste vaidlustamist hageja poolt, tekitades talle hingelist valu ja häbitunnet kohtu ees ja tagamaks, et protokollis kajastatud hageja ebaväärikas käitumine üldkoosolekul võiks kohtuvaidluse juures soodustada korteriühistu juhatusele sobivama kohtuotsuse tegemist. Kostjad esitasid protokollis ebaõigeid faktiväiteid meelega. Väide: “... S. M hüppas üles ja tuli I. Aile lähemale, pärast seda S. M lükkas esinejat kahe käega ...” ei saa a priori olla õige, kuivõrd hageja on 68-aastane puudega pensionär ning üles hüppamine, ründamine ja terve, tugeva päästja ametis töötava juhatuse esimehe kätega eemale tõukamine on hageja jaoks oluliselt raskendatud. Teiste ebaõigete väidete puhul on raske aru saada, millist kostja käitumist ja kelle suhtes pidasid kostjad solvavaks. Üldkoosolekul oma seaduslike õiguste kasutamine ei ole iseenesest kellegi suhtes solvav käitumine. Poolte omavahelised halvad suhted või erinevad arvamused ühistu juhtimise ja tegevuse kohta ning ühistu liikmete õigus informatsioonile ei saa õigustada hageja põhiseaduslike õiguste rikkumist. Ühistu liikmetele on seadusega tagatud õigus osaleda ühistu juhtimises üldkoosoleku kaudu, mille otsused on ühistu juhatusele ja liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu juhatuse või selle mõne liikme tegevusega rahulolematuse puhuks on ühistu liikmete jaoks olemas seaduslikud õiguskaitsevahendid, kuid kostjad on otsustanud ebaõigete ja tõendamata andmete avaldamise kasuks. Nõustuda ei saa kostjate vastuväitega, et nad ei pruugi olla hageja nõuete suhtes kohased kostjad. Kuivõrd üldkoosolek tegutseb läbi otsuste vastuvõtmise, siis otsuseks, mis võib puudutada hageja nõuet, võib pidada ainult otsust hageja eemaldamise kohta üldkoosolekult. Hageja ei vaidlusta üldkoosoleku otsust ega selle sõnastust, kuivõrd sellise otsuse võis teha üldkoosolek hääletuse kaudu. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ei piira, et protokollijaks ja üldkoosoleku juhatajaks peab olema mittetulundusühingu või selle organi liige. Sellist piirangut ei ole ka korteriühistu Koorti 18 põhikirjas. Üldkoosoleku protokollija ja juhataja rollid on abilise iseloomuga, nad teevad üldkoosoleku ülesandel teatud toiminguid. Kuivõrd üldkoosolek andis kostjatele ülesande üldkoosolekut juhtida ja protokollida, pidid nad oma ülesandeid protokollija ja koosoleku juhatajana täitma isiklikult, iseseisvalt, sõltumatult ning nõutava hoolsuse määraga. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust lubada koosoleku juhatajal ja protokollijal kirjutada üldkoosoleku protokolli oma isiklikud väärtushinnangud või arvamused toimunu kohta. Samuti ei eelda seda nende rollid, seetõttu piirab seadusandlus selgelt, mida tohib protokolli sisse kanda. Korteriühistu organitel üldkoosolekul ja juhatusel - puudub kontroll üldkoosoleku protokollija ja juhataja ning ka protokolli sisu üle. Seadus paneb korteriühistule ülesande avalikustada üldkoosoleku protokoll. Korteriühistu organid ei tohi protokolli avaldamata jätta. Kostjad on sisuliselt kasutanud üldkoosoleku protokolli hagejaga isiklike suhete klaarimiseks. Ei ole võimalust panna kostjate tegude eest vastutama KÜ J. Koorti 18.

Kostjate vastus Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjatele jääb selgusetuks, millistele hagiavalduses kirjeldatud asjaoludele viidates loeb hageja enda au ja väärikuse riivatuks. Kas hageja peab protokollis märgitut ebaõigeks faktiväiteks kitsas, grammatilises tähenduses (kas hageja heidab ette protokollis kirjeldatu sõnastust) või soovib hageja väita, et nii tema kui protokollis kirjeldatud intsidenti ei juhtunud. Vaidlusalune üldkoosolek peeti venekeelsena ning see on üldkoosoleku protokollis ka kajastatud. Kohtule esitatud protokolli puhul on tegemist eestikeelse tõlkega üldkoosoleku käigust ja vastuvõetud otsustest. See on oluline põhjusel, et sõnad huligaanitsema (хулиганить) ja huligaan (хулиган) omavad vene keeles laiemat tähendust kui eesti keeles ning on tavapärasteks käibeväljenditeks igasuguste rikkumiste (s. h. ka eetiliste normide rikkumiste) ja rikkujate iseloomustamiseks. Sama kehtib, näiteks, ka väljendi puhul „hüppas püsti“. KÜ J. Koorti 18 liikmeskond, s. h. hageja, on valdavalt vene keelt kõnelev, mistõttu mõjuvad sellised etteheited enam kui kummastavalt, rääkimata sellest, et hageja ei ole mingilgi viisil selgitanud, millisel moel on talle kahju tekkinud. Eeltoodut arvestades ei võimalda toimunud intsidendi kirjeldus hageja isiku väärtustamist negatiivse hinnanguga, milline võiks olla hageja au teotav või tema eneseväärikust riivav. Hagiavalduses läbivalt ei ole hageja ise selgesõnaliselt eitanud protokollis kirjapandut. Selle asemel on hageja demagoogitsevalt väitnud, et „ta ei saagi selliseid tegusid toime panna“, või et „faktiväited ei vasta tõele“, selgitamata, millised faktiväiteid tõele ei vasta. MTÜS § 21 lg. 2 sätestab üksnes miinimumnõuded protokollis kajastatavale teabele. Kõnealuse sätte kohaselt tuleb protokollis kajastada ka muud tähtsust omavad asjaolud. Üldkoosoleku toimumise käigus ühistu liikme eemaldamine on kahtlemata tähtsust omavaks asjaoluks. Seda kas või põhjusel, et sellise asjaolu fikseerimine võimaldab hilisemalt vältida vaidluste tekkimist, näiteks, vastuvõetud otsuste kehtivuse osas. Kahtlemata on igal korteriühistu liikmel õigus võtta osa üldkoosolekuist (ja seeläbi korteriühistu juhtimisest) ja omada eriarvamust juhatuse või teiste korteriühistu liikmete poolt vastu võetud otsuste suhtes. Samas peab ka korteriühistu liikme enda käitumine olema erimeelsustest hoolimata teiste liikmete vastu lugupidav ja vaoshoitud. Lubamatu on teiste liikmete solvamine, rääkimata vahetust füüsilisest ründest. Ka kõnealusel koosolekul oli hagejal võimalus oma seisukohti selgitada konstruktiivselt, paludes nende esitamiseks koosoleku juhatajalt aega kõnelemiseks või nõudes oma eriarvamuse kandmist üldkoosoleku protokolli. Kahetsusväärselt asus aga hageja oma liikmeõigusi väljendama viisil, mis oli üldkoosolekul osalenutele vastuvõetamatu. Kahtlus on selles, kas hagi on esitatud kohaste kostjate vastu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et: - 29. juunil 2012. a. toimus Lasnamäe Vene Gümnaasiumis asukohaga Tallinnas J. Koorti 23 KÜ J. Koorti 18 üldkoosolek, kus valiti üldkoosoleku juhatajaks Y A ja protokollijaks N R ning koosolekust võttis korteriühistu liikmena osa ka hageja; - KÜ J. Koorti 18 üldkoosoleku protokollis (väljavõttes), mille on alla kirjutanud koosoleku juhataja J. A ja protokollija N. R, on avaldatud järgmised laused/faktiväited: 1) S. M väljendas solvaval viisil enda mittenõusolekut ning esitas paberkandjal oma sõnavõtu teksti; 2) S. M väljendas jälle solvaval viisil päevakorra p. 1 ja p. 2 suhtes enda mittenõusolekut ning esitas protokollijale paberkandjal oma sõnavõtu teksti; 3) seoses sellega, et eelmisi koosolekuid püüti süstemaatiliselt venitada ja nurja ajada, tegi M. Aa (krt. 58) ettepaneku koosoleku produktiivse läbiviimise tagamiseks ning S. M poolt solvangute ja/või ebaväärika käitumise kordumise korral koosolekus osalejate suhtes, võtta vastu otsus S. M eemaldamise kohta koosolekult; 4) I. Ai esinemise ajal S. M huligaanitses – karjus solvangu esineja aadressil, hüppas üles ja tuli I. Aile lähemale, pärast seda S. M lükkas 4(10)

esinejat kahe käega; 5) üldkoosoleku juhataja tegi ettepaneku seoses S. M huligaanse käitumisega jätta ta ilma sõnaõigusest ja eemaldada koosolekult; - 29. juunil 2012. a. toimunud korteriühistu üldkoosoleku protokoll (väljavõte) avaldati 14 päeva hiljem kortermaja J. Koorti 18 trepikojas. Poolte vahel on vaidlus selles, kas korteriühistu üldkoosoleku protokollis (väljavõttes) hageja kohta kajastatud andmed on hageja au teotava iseloomuga ja kas need on tõesed, samuti, kas protokollis sisalduvate andmete avaldajaks tuleb lugeda kostjaid (kui protokollile alla kirjutanud üldkoosoleku juhatajat ja protokollijat) või tuleb selleks lugeda korteriühistut kui juriidilist isikut. Nõustuda saab hagejaga selles, et eespool osundatud protokollis tema kohta käivad väljendid ja faktiväited on oma iseloomult sellised otsesed ja kaudsed andmed ehk faktiväited, mis iseloomustavad isikut negatiivselt. Ühelt poolt on selliste andmete puhul tegemist negatiivsete väärtushinnangutega, kuna neid väljendeid valides on avaldaja lähtunud asjaolude suhtes oma subjektiivsest õiguse tõlgendusest (solvav viis, ebaväärikas käitumine, huligaanitses), teiselt poolt on need aga käsitletavad ka otseste negatiivse iseloomuga faktiväidetena (karjus solvangu esineja aadressil, lükkas esinejat kahe käega). Seetõttu on nende väidete puhul tegemist isiku au teotavate andmetega VÕS § 1047 lg. 2 mõttes, millest tulenevalt saab andmeid avaldanud isik välistada avaldamise õigusvastasuse avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Kohtuistungil kostjad selgitasid, et protokollis kajastab õigesti hageja käitumist üldkoosolekul, kuna hageja ütles koosolekul korteriühistu juhatuse esimehe I. Ai kohta, et viimane on varas ja aferist, kostjate kohta aga, et nad falsifitseerivad protokolli ja neid ei ole vaja koosoleku juhatajaks ja protokollijaks valida, kuna nad on iseennast diskrediteerinud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja I. Ai ütluste kohaselt vastab protokollis kajastatu tõele. Hageja ütles tema kohta üldkoosoleku alguses „lurjus, aferist, varas“, päevakorrapunkti 3 arutamisel karjus tema kohta „valetab, lurjus“, hüppas püsti ja lükkas teda kahe käega eemale. Päevakorra punktide 1 ja 2 arutamisel kutsus teisi üldkoosolekul osalejaid marionettideks ja idiootideks. I. Ai ütluste kohaselt pani koosoleku info ühistu informatsioonitahvlile üles tema. Tunnistaja A. Di ütluste kohaselt käitus hageja üldkoosolekul ebaeetiliselt, läks Ai juurde ja lükkas ta endast eemale. Seevastu tunnistaja A. M ütluste kohaselt hageja üldkoosolekul otseselt kedagi ei solvanud. Kui hageja küsis Ailt, millel alusel saab ta tasu, siis A tuli kiirel sammul hageja juurde, kuid A tuli neile vahele, teised hakkasid karjuma, et hageja kõrvaldataks koosolekult. Tunnistaja M. Z ütluste kohaselt samuti hageja koosolekul kedagi ei solvanud, oli rahulik. Kui hageja esitas Aile küsimuse töötasu kohta, tekkis sumin ja ta nägi Ait hageja juures, kohe saabusid kõik teised nende juurde, C ja D astusid Ai kaitseks välja. Eeltoodust nähtuvalt on tõendid selle kohta, kas hageja väljendas end üldkoosolekul solvaval viisil, kas ta käitus ebaväärikalt ja huligaanselt, vastuolulised. Enne, kui võtta seisukoht, kas üldkoosoleku protokollis kajastatu on tõele vastav, peab tuvastama, kas kostjad on vastutavad protokollis kajastatud andmete avaldamise eest. Korteriühistu üldkoosoleku protokollis esitatud andmete puhul on andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõttes korteriühistu kui juriidiline isik, mitte üldkoosoleku juhataja ja protokollija kui protokollile alla kirjutanud isikud. Hageja on nii oma 15. veebruari 2013. a. seisukohas kui kohtuistungil isegi möönnud, et nii üldkoosoleku juhataja kui protokollija tegutsevad korteriühistu ülesandel, samuti ei nõua MTÜS, et koosoleku juhataja või protokollija peaksid ise olema mittetulundusühingu liikmed. Sellest lähtuvalt on üldkoosoleku protokollija ja juhataja rollid abistava iseloomuga, täitmaks üldkoosoleku ülesandel teatud toiminguid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 1 kohaselt on üldkoosolek eraõigusliku juriidilise isiku organiks. Sama sätestab MTÜS § 18 lg. 1. TsÜS § 31 lg. 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. MTÜS § 21 lg. 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Hageja on viidanud VÕS § 1054 lõikele 3, millest tulenevalt, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt 5(10)

tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Ka TsÜS § 132 lg. 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja on teinud ebaõige järelduse, nagu puuduks korteriühistu organitel (juhatus, üldkoosolek) kontroll üldkoosoleku protokollija ja juhataja tegevuse ning protokolli sisu üle, kuna MTÜS § 21 lõikest 7 tuleneb korteriühistu kohustus teha protokoll liikmetele kättesaadavaks. Korteriühistu üldkoosoleku ja selle juhataja ning protokollija vahelised suhted on sarnaselt juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vahelise õigussuhtega käsitletavad käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena (VÕS § 619), kus üldkoosolek kui käsundiandja annab koosoleku juhatajale ja protokollijale kui käsundisaajatele ülesande osutada üldkoosolekule teatud teenust - korraldada üldkoosoleku läbiviimine vastavalt päevakorrale ja seadusest ning põhikirjast tulenevatele formaalsetele protseduuridele ning protokollida õigesti ja adekvaatselt selle käik vastavalt MTÜS § 21 lg. 6 nõuetele. Seega vastutavad koosoleku juhataja ja protokollija oma käsundist tulenevate kohustuste täitmise eest sisesuhtes korteriühistuga ainult korteriühistu kui juriidilise isiku ees ja väljapoole vastutab protokolli kantud andmete tõele vastavuse ja seega ka koosoleku juhataja ja protokollija tegevuse eest juba korteriühistu kui juriidiline isik (TsÜS § 132 lg. 2, VÕS § 1054 lg. 3). Ka MTÜS § 21 lõikest 7 tuleneva kohustuse puhul jääb korteriühistule ja tema organitele otsustusõigus ja vastutus, kas ja milliseid andmeid protokolli kaudu korteriühistu liikmetele avaldada. Näiteks, kui korteriühistu juhatuse jaoks on ilmne, et protokollis kajastatu ei vasta toimunud üldkoosoleku tegelikule käigule või vastuvõetud otsustele, s. t. tegemist on võltsinguga ja võimaliku tühise tehinguga TsÜS § 84 mõttes, ei ole juhatus kohustatud sellist protokolli liikmetele kättesaadavaks tegema. Sellisel juhul on ühistu kohustatud vajadusel, näiteks, kui allakirjutanud koosoleku juhataja ja protokollija ei nõustu protokolli õigeks parandama, kokku kutsuma uue üldkoosoleku. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nende nõuete täitmiseks, mida hageja on oma hagis kostjate suhtes esitanud, kostjaid kohustada, kuna kostjad nende andmete avaldamise eest väljaspool lepingulist sisesuhet korteriühistuga ja suhtes korteriühistu liikmetega vastutavad ei ole. Hageja oleks pidanud esitama oma nõuded korteriühistu vastu, sellega ta põhjendamatult ei nõustunud. Seoses eeltooduga puudub kohtul vajadus võtta seisukoht asjaolu suhtes, kas protokollis hageja suhtes avaldatud väärtushinnangud ja väited on tõele vastavad või mitte. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus tegi pooltele üllatava ja mõlemast poolest oluliselt erineva järelduse, et MTÜS § 21 lõikest 7 tuleneva kohustuse puhul jääb korteriühistule ja tema organitele otsustusõigus ja vastutus, kas ja milliseid andmeid protokolli kaudu korteriühistu liikmetele avaldada. Kumbki pool ega kohus ei ole menetluse ajal sellisele asjaolule viidanud. Samuti ei ole menetluse käigus tuvastatud ega pooltega arutatud, et juhatus teadis või oleks pidanud teadma, et üldkoosoleku protokoll sisaldab ebaõigeid andmeid. Sellele ei ole viidanud kumbki pool. Tegemist on üsna ohtliku MTÜS § 21 lg. 7 tõlgendamisega. Sellega kohus esiteks sisuliselt kohustab MTÜ juhatust kontrollima teise juhtimisorgani (üldkoosoleku) protokolle, teiseks lubab juhatusel nõuda protokolli parandamist, osundades TsÜS §-le 84. TsÜS §-st 84 lähtuvalt saab tühisust tunnistada vaid kohus. Sellise nõude esitamiseks peab üldkoosoleku protokoll olema igal juhul avaldatud. Ülaltoodud kohtu tõlgenduse puhul võib, näiteks, KÜ juhatus endale ebasoodsa üldkoosoleku otsuse puhul üldkoosoleku protokolli KÜ liikmetele avaldamata jätta, viidates vaid võimalikule tühisele tehingule TsÜS § 84 mõttes. MTÜS § 21 lg. 7 ei luba taolist käitumist ning kohtu sellised järeldused ei põhine kehtival seadusandlusel. 6(10)

Üldkoosoleku protokoll on avalik dokument, mida MTÜS § 21 lõikest 7 lähtuvalt ei tohi avaldamata jätta. Kostjad, olles vastutavad protokolli koostamise eest, vastutavad ka protokollis avaldatud andmete õigsuse ja avaldamise eest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1047, TsÜS § 31 lõiget 5, VÕS § 1054 lõiget 3, TsÜS § 132 lõiget 2, MTÜS § 21 lõikeid 6 ja 7, VÕS § 619 ja TsÜS § 84. Riigikohus on jõudnud meedias avaldamise kohta seisukohale (otsused 3-2-1-95-05, 3-2-1-43-09, 3-2-1-67-10), et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seega on kostjad need isikud, keda võib käsitleda isikutena, kes avaldasid valeandmeid korteriühistule, ning nendelt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist ühistu ees. 6. märtsi 2013. a. kohtuistungil kohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et tahvel, kuhu protokoll üles pandi, on KÜ info avaldamiseks. Maakohtu hinnangul on nii protokollija kui ka üldkoosoleku juhataja puhul tegemist juhtorgani liikmega, kellega sõlmitakse käsundusleping. Teiselt poolt on aga kohus leidnud, et tegemist on ajutiselt toimingute tegemiseks üldkoosoleku poolt valitud sooritusabilistega. Abilised ei ole, lähtuvalt juriidilise isiku struktuurilisest ülesehitusest, viimase organisatsiooni obligatoorseks osaks ega organi staatuses olevaks. Abiliste olemasolu ei ole juriidilise isiku tekkimise ning eksisteerimise seisukohalt vältimatuks eelduseks. Abilisi võib pidada juriidilise isiku välissuhte seisukohalt kolmanda isiku staatust omavateks. Eelnimetatud asjaolule viitab ka TsÜS § 132, kuivõrd vastutuse korral abiliste poolt toime pandud käitumise eest räägitakse juriidilise isiku vastutusest mitte enese käitumise, vaid kolmandate isikute käitumise eest. Organi liikmeks mitteolevate isikute (eelkõige abiliste) käitumise lugemine juriidilise isiku käitumiseks eeldab aga eraldi omistusnormide olemasolu, milleks on TsÜS § 132 ja VÕS § 1054. Ülaltoodust lähtuvalt ei võtnud kohus lõplikku seisukohta protokollija ja üldkoosoleku juhataja rollide õiguslikust tähendusest, vaid kasutas otsuse põhjenduses vastandlikke õigusnorme, tehes seejärel valed järeldused. Protokollija ja üldkoosoleku juhataja on ajutiselt (vaid üldkoosoleku toimumise ajaks) kasutatavad sooritusabilised või ülesande täitjad. Samas puudub isikul kohustus vastutada teise isiku eest, kui viimane ei kuulu objektiivselt tema organisatsiooni (VÕS § 1054 lg. 1), ei ole allutatud tema kontrollile (VÕS § 1054 lg. 3) ega täida teise isiku kohustust (ei ole täitmisabiline) (VÕS § 1054 lg. 2), kui eriseadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1054 mitte ei välista delikti vahetu sooritaja isiklikku vastutust kahju kannatanu ees, vaid tagab kahjukannatanule täiendava õigusliku kaitse tulenevalt asjaolust, et sooritusabiline ei tegutsenud mitte enese huvidest lähtuvalt, vaid tegutses kolmanda isiku huvides, viimase ülesandel ja kontrolli all. Sooritusabilise isikliku vastutuse tekkimiseks kolmanda isiku ees peab isik olema õigusvastase käitumisega tekitanud kolmandale isikule kahju ning ta peab olema nimetatud kahju tekitamises ka süüdi. Sooritusabilise vastutus kolmanda isiku ees ei tohi sõltuda sooritusabilise õigussuhtest juriidilise isikuga. Sellest lähtuvalt on kohtu järeldused, et protokollija ja üldkoosoleku juhataja vastutus on täielikult välistatud, põhjendamatud, kuna kohus pole uurinud ega tuvastanud, kuivõrd kostjad on õigusvastase kahju põhjustamises ise süüdi. Kostjad on iseseisvalt koostanud protokolli ja pannud protokolli hageja kohta tõele mittevastavaid ja au teotavaid andmeid. Kostjad tegutsesid tahtlikult. Kostjad vastutavad isiklikult õigusvastase kahju eest ka lähtuvalt MTÜS § 21 lõikest 6, mille kohaselt üldkoosolek protokollitakse ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kohustades protokollijat ja koosoleku juhatajat protokollile alla kirjutama, on seadusandja selgelt pannud mõlema peale kohustuse vastutada isiklikult protokolli õigsuse eest. Seejuures ei ole selline vastutus piiratud vaid KÜ ja nende rollide täitjate omavaheliste suhetega, muu hulgas täidavad üldkoosoleku protokollija ja juhataja isikulikku delikti ka karistusõiguse sätete alusel (KarS § 344 lg. 1). Deliktilise vastutuse üldalused on sätestatud VÕS §-s 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju

tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus jättis tuvastamata, kuidas juriidiline isik (KÜ) teostab kontrolli üldkoosoleku protokollija ja juhataja üle. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valitakse iga üldkoosoleku toimumise ajal, kusjuures nende rollide täitjaks võib olla teovõimeline isik, kes ei pruugi olla ühegi KÜ organi liikmeks (nagu Y A). Üldkoosolek teostab oma õigusi ainult üldkoosoleku toimumise ajal ning ainult otsuste vastuvõtmise kaudu. Üldkoosolekul puuduvad võimalused ja kohustused protokollija ja koosoleku juhataja tegevuse kontrollimiseks protokolli koostamisel, kuivõrd MTÜS § 21 lõikest 7 tuleneb KÜ kohustus avaldada protokoll vaid pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Üldkoosoleku kui KÜ organi, protokollija ja juhataja vahelised suhted põhinevad ühelt poolt usaldusel, teiselt poolt protokollija ja juhataja isiklikul vastutusel oma ülesannete nõutava hoolsusega täitmise eest (MTÜS § 21 lg. 6). Kuivõrd seadusandja on pannud üldkoosoleku juhataja ja protokollija vastutama protokolli koostamise ja selle sisu eest isiklikult, polnud vajadust ka sätestada eraldi mehhanisme nende isikute tegevuse kontrollimiseks protokolli koostamisel. Vastustaja seisukoht Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, otsuse lõppjäreldus on õige ja tuleb jätta muutmata, otsuse mõnda järeldust tuleb siiski täpsustada. Hagis on hageja taotlenud, et kohus tunnistaks korteriühistu üldkoosoleku protokollis hageja käitumise kohta märgitud andmed ebaõigeteks ja hageja au teotavateks ning kohustaks kostjaid neid protokollist kõrvaldama ja uut protokolli avaldama. Seega on hageja esitanud tuvastusnõude, milles taotleb protokollis sisalduvate andmete õigusvastaseks tunnistamist, samuti protokolli parandamise nõude ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Isiku au teotamine on VÕS-i kohaselt võimalik, kui õigusvastaselt avaldatakse tema kohta ebakohane väärtushinnang (VÕS § 1046 lg. 1) või tegelikkusele mittevastav asjaolu (VÕS § 1047 lg. 2). VÕS § 1047 lg. 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete avaldamise all VÕS § 1047 tähenduses peetakse silmas andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Seega, kui vaidlusaluseid andmeid ei ole taolistele kõrvalistele isikutele teatavaks tehtud, on osundatud sätte alusel nõude rahuldamine välistatud. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et korteriühistu üldkoosoleku protokoll, milles sisalduvaid andmeid hageja peab ebaõigeteks ja oma au teotavaks, pandi 14 päeva pärast koosoleku toimumist üles korteriühistu hallatava elamu trepikojas asuvale ühistu liikmete teavitamiseks mõeldud teadetetahvlile. Selle eesmärgiks oli teha protokoll kättesaadavaks ühistu liikmetele vastavalt MTÜS § 24 lg. 7 lause 1 (pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav) nõuetele. Tegemist on teavitamisega ühistu ja tema liikmete vahelises sisesuhtes. Iseenesest ei ole välistatud, et selliselt sai protokolli sisuga tutvuda ka mõni kõrvaline isik, ometi ei ole hageja esile toonud faktilisi asjaolusid, mille põhjal seda võiks järeldada. Seega ei anna asjas esiletoodud asjaolud alust järeldusele, nagu oleks vaidlusalune protokoll avaldatud VÕS § 1047 tähenduses ja andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist ei saa juba sellest tulenevalt nõuda. Samas, isegi kui vaidlusaluste andmete avaldamist kõrvalistele kolmandatele isikutele eeldada, leidis maakohus õigesti, et nõuet andmete ümberlükkamiseks ei ole esitatud kohaste kostjate vastu. VÕS § 1047 lg. 4 kohaselt saab andmete ümberlükkamist nõuda üksnes 8(10)

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku protokollis sisalduvate andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks on korteriühistu, mitte üldkoosolekul ühistu korraldusel üldkoosolekut juhatanud ning protokollinud füüsilised isikud, kelle vastu hageja oma nõude on suunanud. Nii on ühistu isikuks, kelle kontrolli all oli omaenda üldkoosoleku protokolli ja selles sisalduvate andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Ühistu juhatuse esimees I. A kinnitas kohtus tunnistajana ütlusi andes, et ka faktiliselt pani koosoleku protokolli ühistu teadetetahvlile üles tema. Seega ei saa hageja juba iseenesest protokollis sisalduvate andmete ümberlükkamist nõuda kostjatelt. Pealegi on VÕS § 1047 lõikes 4 sätestatud nõude rahuldamise eelduseks ebaõigete faktiväidete avaldamine. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt vaidlustatud laused sisaldavad mõlemaid, kusjuures väited, mis sisaldavad avaldaja subjektiivset õigustõlgendust (solvav viis, ebaväärikas käitumine, huligaanitsemine, huligaanne käitumine), on taolised väärtushinnangud, mille ümberlükkamine juba iseenesest ei saa kõne alla tulla. Õigusvastane on negatiivne väärtushinnang üksnes siis, kui selle avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada ning see sõltub sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-161-05 seisukohtade kohaselt saab väärtushinnangu avaldamise õigusvastaseks tunnistamist taotleda vaid koos kahju hüvitamise nõudega või nõudes ühtlasi rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist (rikkumise jätkuvuse korral) või sellega ähvardamisest hoidumist (kui on alust karta õigusrikkumise kordumist). Selliselt seostatuna ei ole hageja nõudeid esitanud ja seegi on piisav, et väärtushinnangute osas hagi rahuldamine välistada. Rikkumise jätkuvus saab seisneda ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute kestvas kolmandate isikute vaatevõi infoväljas hoidmises. Sellele, nagu eksponeeritaks vaidlusalust protokolli jätkuvalt kolmandatele isikutele, ei ole hageja tuginenudki. Mis faktiväiteid (karjus, hüppas üles, lükkas esinejat kahe käega) puudutab, siis ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, nagu oleksid tõendid selle kohta, mis vaidlusalusel üldkoosolekul toimus, vastuolulised. Maakohtu otsuses kirjeldatud tunnistajate I. Ai ja A. Di ütlustest nähtub, kuidas hageja koosolekul käitus: ütles koosoleku alguses esimese kohta „lurjus, aferist, varas“ ja karjus siis arutelu käigus „valetab, lurjus“, hüppas püsti ja lükkas teda. Ka tunnistajate A. M ja M. Z ütlustest nähtub, et aset leidis konflikt, mille peale koosolekul viibinud hakkasid karjuma, et hageja kõrvaldataks koosolekult, et A tuli hagejale ja I. Aile vahele ning ka teised isikud astusid Ai kaitseks välja. Taolised ütlused ei ole omavahel vastuolus ja nende põhjal saab järeldada vaidlustatud faktiväidete tõelevastavust. Tunnistajate A. M ja M. Z ütlused ülejäänud osas sisaldavad aga tunnistajate omapoolset hinnangut hageja käitumisele. Asjaolust, et tunnistaja A. M ei pidanud hageja käitumist teiste suhtes otseselt solvavaks ning et tunnistaja M. Z hindas seda rahulikuks, ei saa veel järeldada, nagu ei oleks hageja eespoolkirjeldatud viisil käitunud, selle põhjal saab vaid teha järeldusi tunnistajate endi väärtushinnangute kohta, mis võimaldavad hageja käitumist pidada inimeste vahelistes suhetes tavapäraseks või talutavaks. Kolleegium leiab lisaks, et kui isik käitub nii, nagu hageja kohta eespool kirjeldatud, siis on see ka piisav alus hinnata tema käitumist selliselt, nagu üldkoosoleku protokolli kirja pandi. Pealegi ei ole ka hageja vaidlustanud asjaolu, et tema käitumise tõttu otsustas üldkoosolek ta koosolekult kõrvaldada, pidades ka ise seda õigustatud otsuseks. Sellestki nähtub, et hinnangut ei saa pidada ebakohaseks. Eespooltoodust tulenevalt ei ole sellel siiski vaidluse lahendamiseks määravat tähtsust, sest iga eespoolkäsitletud koosseisulise asjaolu puudumine on piisav, et jätta hagi rahuldamata. Et üldkoosoleku protokolli koostamise kohustus on ühistul, siis ei saa juba iseenesest protokolli parandamist nõuda kelleltki teiselt. Et sellekohast nõuet ei ole esitatud ühistu vastu, siis on materiaalõiguslikus mõttes tegemist ebaõigete kostjatega, nõude rahuldamine on juba iseenesest välistatud ja selles osas vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik käsitleda seda, kas või mis asjaoludel on ühistu liikmel üldse nõudeõigus üldkoosoleku protokolli 9(10)