Muud › Muud hagiasjad

Hageja leiab, et pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus on vastuolus Pankrotiseaduse (PankrS) § 74 lg-ga 2, samuti pankrotimenetluse mõtte ja eesmärgiga. Pankrotitoimkonna eesmärgi saavutamiseks peab pankrotitoimkond olema võimalikult laiapõhjaline. Pankrotitoimkonnas peavad olema esindatud nii suuremate kui väiksemate nõuetega võlausaldajad. See tuleneb ka PankrS § 74 lg-st 2. Antud juhul kasutas Maksu- ja Tolliamet ära enda häälteenamust ning valis pankrotitoimkonda enda esitatud liikmed. Hageja ei nõustu Maksu- ja Tolliameti käsitlusega, et toimkonda valimata jäänud XXXja XXX on võlgniku lähikondsed. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus vastab seadusele. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla võlgniku lähikondne. XXX on PankrS § 117 lg 2 p 2 ja 5 järgi võlgniku lähikondse esindaja ning teda tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes. XXX on XXX esindaja. XXX on võlgniku endise juhatuse liikme ja praeguse võlgniku osaniku juhatuse liikme XXX abikaasa ning seetõttu võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Ainsaks väiksema nõudega võlausaldajaks oligi XXX. Seetõttu ei olnud ühtegi erapooletut väiksema nõudega võlausaldajat, keda pankrotitoimkonda valida. Seetõttu ei olnud võlausaldajate üldkoosoleku otsus tehtud soovist jätta pankrotitoimkonnast välja väiksemate nõuetega võlausaldajad, vaid eesmärgist valida toimkonda seaduses sätestatud piirangutega kooskõlas olevad isikud. Kohtu põhjendused 27.12.2013 toimus XXX OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, mis otsustas lugeda suurema ja väiksema nõude piiriks 500 000 eurot, valida 3-liikmeline pankrotitoimkond ning valida pankrotitoimkonda XXX, XXX ja XXX. Selles asjaolus vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vastavalt PankrS § 83 lg 1 „võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.“ Sama paragrahvi 2. lõike järgi „nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.“ 27.12.2013 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on hagi esitatud 06.01.2014, seega tähtaegselt. Poolte vahel on õiguslik vaidlus valitud pankrotitoimkonna liikmete seadusele vastavuse osas. Hageja heidab kostjale ette, et pankrotitoimkonda ei valitud XXX ja XXX, vaid valiti Maksuja Tolliameti esitatud kandidaadid. PankrS § 74 lg 3 kohaselt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne. Kohus leiab, et PankrS § 74 lg 3 sätestatud keeld on imperatiivne. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kaitseb pankrotitoimkond kõigi võlausaldajate huve (nimetatu on sätestatud ka PankrS § 73 lg-s 1) ning võlausaldajate huve saab pankrotitoimkond kaitsta vaid siis, kui toimkonda kuuluvad võlgnikust sõltumatud võlausaldajad. Võlgnikuga lähikondsuse keeld teenibki seda eesmärki. Võlgniku ja võlausaldajate huvid võivad pankrotimenetluses sageli

olla vastassuunalised. Seetõttu leiab kohus, et PankrS § 74 lg 3 sätestatud keeld on imperatiivne. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus just selles, kas XXX ja XXX on käsitatavad võlgniku lähikondsetena või mitte. Kostja leiab, et XXX on võlausaldaja XXX esindaja, XXX on XXX abikaasa ning viimane on endine võlgniku juhatuse liige ja praegune võlgniku osaniku juhatuse liige ning seetõttu võlgniku lähikondne. Hagejad seda järeldust ei jaga. Puudub vaidlus selles, et XXX oli võlgniku juhatuse liige kuni 29.01.2013 ning on praegu võlausaldaja AS XXX juhataja. AS XXX on pankrotivõlgniku osanik. Puudub vaidlus ka selles, et XXX on XXX abikaasa. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega on XXX endine võlgniku juhatuse liige ning praegune võlgniku osaniku juhatuse liige. Iseenesest on hagejatel õigus, et PankrS § 117 lg 2 ei sätesta otsesõnu, et endine juhatuse liige ning osaniku juhatuse liige oleksid võlgniku lähikondsed. Samas leiab kohus, et XXX on võlgniku lähikondne. Võlgniku lähikondsena käsitletakse PankrS § 117 järgi nimelt isikut, kes on võlgnikuga lähedaselt seotud isikliku, majandusliku või muu seose kaudu. Seejuures on loetelu PankrS § 74 lg 3 järgi lahtine ja seadusandja ei ole kõiki seoseid ammendavalt loetlenud. Antud juhul on AS XXX pankrotivõlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi, kuna ta on võlgniku osanik. XXX on lähikondse juhtorgani liige, s.o seaduslik esindaja ning teda tuleb lugeda samuti võlgniku lähikondseks. Tuleb arvestada, et AS XXX saab tegutseda ainult läbi juhataja, s.o XXX. XXX on aga XXX abikaasa. Seega side võlgnikuga ei ole XXX puhul PankrS § 117 mõttes katkenud ning kohus loeb XXX võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 järgi. Kuivõrd võlgniku lähikondne ei või PankrS § 74 lg 3 järgi pankrotitoimkonda kuuluda, ei saa XXX esindaja XXX pankrotitoimkonda kuuluda. Kohtu järeldust ei väära ka hagejate väide, et XXX ei olnud pankrotitoimkonda esitatud mitte kui XXX esindaja vaid kui füüsiline isik. XXX ei ole käesolevas pankrotimenetluses võlausaldaja, kuid on pankrotimenetluses XXX esindaja. Sellest faktist ei ole võimalik mööda vaadata, sest seos XXX ja XXX vahel on olemas. Kohus hindab seda seost PankrS § 117 kontekstis. Kui XXX ei saaks seostada XXX, siis ei ole tema mittevalimisel pankrotitoimkonda tegemist ka PankrS § 74 lg 2 rikkumisega, sest XXX oli ainus väiksemate nõuetega võlausaldaja. Viimasel juhul oleks tegemist võlausaldajate diskretsiooniga, millesse kohus sekkuda ei saaks. Seega leidis kohus, et XXX on käsitatav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 lg 3 mõttes ning PankrS § 74 lg 3 järgi pankrotitoimkonda kuuluda ei saa. Samas sätestab PankrS § 74 lg 2, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui väiksemate nõuetega võlsausaldajate poolt valitud isikud. Käesolevas situatsioonis need kaks sätet vastanduvad. Kohus leiab, et PankrS § 74 lg 2 ei ole imperatiivne säte. Nimelt on võimalik pankrotitoimkonda moodustada ka juhul, kui näiteks väiksemate nõuetega võlausaldajad ei soovi pankrotitoimkonnas osaleda. Sama kehtib juhul, kus väikevõlausaldajad koosolekule ei ilmu või esitavad kandidaate, kes pankrotitoimkonda kandideerida ei saa. Kohtu hinnangul tagab PankrS § 74 lg 2 väikevõlausaldajatele õiguse pankrotitoimkonna tegevuses osaleda, kuid ei sätesta sellist kohustust. Kui väikevõlausaldajad ei soovi oma õigusi (seaduspäraselt) rakendada, ei saa ka väita, et pankrotitoimkond ei kaitseks kõigi võlausaldajate huve. Kohus ei saa jõuda ka järeldusele, et sellises olukorras tuleks jätta pankrotitoimkond kui pankrotimenetluse oluline organ moodustamata. Kohus leiab, et pankrotitoimkonna tegevus

on seaduslik juhul, kui väiksemad võlausaldajad pankrotitoimkonda PankrS § 74 lg 3 nõuete tõttu ei kvalifitseeru. Nimetatud situatsioon esineb käesoleval juhul. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et XXX mittevalimine pankrotitoimkonda ei muuda vaidlustatavat üldkoosoleku otsust kehtetuks. Hagejad leiavad, et üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik ka seetõttu, et pankrotitoimkonda ei valitud XXXOÜ esindaja advokaat Madis Uusorgu. Kostja peab seda vaidlust sisutuks. Vastavalt 27.12.2013 üldkoosoleku protokollile määrati võlausaldajate hääled järgnevalt: Maksu- ja Tolliamet 2 704 324 häält, XXX 7 789 häält, XXXOÜ 1 367 508 häält ja AS XXX 595 486 häält. Pärast häälte arvu määramist otsustati ühehäälselt lugeda suurema ja väiksema nõude piiriks 500 000 eurot. Seda viimast otsust hagejad ei vaidlusta ning nähtuvalt üldkoosoleku protokollist hääletasid ka ise selle otsuse poolt. Seega, lähtudes võlausaldajate üldkoosoleku otsusest, tuleb väiksema nõudega võlausaldajana käsitleda vaid Helena Eivinit. XXXOÜ seega ei ole käsitatav väiksema nõudega võlausaldajana ning seetõttu ei ole võlausaldajate üldkoosolekule põhjust ette heita PankrS § 74 lg 2 nõude rikkumist. Seega ei ole antud otsuse puhul tegemist mitte seaduse rikkumisega, vaid võlausaldajate diskretsiooniga, millesse kohus sekkuda ei saa. Kohus leiab, et XXX mittevalimine pankrotitoimkonda ei muuda vaidlustatavat üldkoosoleku otsust kehtetuks. Mis puudutab hagejate väiteid, et suurim võlausaldaja – Maksu- ja Tolliamet – kasutab oma häälteenamust endale meelepäraste otsuste tegemiseks, siis märgib kohus, et võlausaldajate häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega (PankrS § 82 lg 1). Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega (PankrS § 81 lg 1). Kohus leiab, et iga võlausaldaja võib hääletada üldkoosolekul oma parema äranägemise järgi ning kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik, puudub alus etteheideteks. Antud juhul leiab kohus, et võlausaldajate 27.12.2013 üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna valimise osas on seaduslik. Kohus jätab hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagejate kanda võdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.