lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-20687/159

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-20687/159
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
12.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-20687

Tsiviilasi

Karin Katsani hagi Riida Kuznetsovi (endine nimi Nihvelt) vastu Maret Mällo 20. juuni 2009 testamendi tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riida Kuznetsovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Riida Kuznetsov (endine nimi Nihvelt) (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Karin Katsan (ik: XXX), esindaja advokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30.jaanuari 2014 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus jättis 04.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-20687 menetluskulud Riida Kuznetsovi (endine nimi Nihvelt) (kostja) kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus lõpetas 18.03.2013 määrusega apellatsioonimenetluse seoses kostja apellatsioonkaebusest loobumisega ja jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohtulahendid jõustusid 03.04.2013. Karin Katsan (hageja) esitas 17.04.2013 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus määrata hagejale hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks 2274,09 eurot, määrata, et menetluskulud tuleb kanda Vara Vallavalitsuse arveldusarvele ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtus 2335,69 eurot, s.o 2024,09 eurot ilma käibemaksuta õigusabi arvetelt, sh: - riigilõiv hagiavalduselt 479,33 eurot ja hagi tagamiselt 28,76 eurot; - käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot; - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 29.04.2011 arve nr 23 alusel 240 eurot (materjalidega tutvumine ja esialgne konsultatsioon pärimisvaidluses; taotluse koostamine hagi tagamiseks – 2 tundi); - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 29.04.2011 arve nr 25 alusel 240 eurot (hagiavalduse koostamine testamendi tühisuse tuvastamiseks – 2 tundi); - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 11.08.2011 arve nr 44 alusel 420 eurot (11.08.2011 kostja vastusega jt materjalidega tutvumine ning seisukoha koostamine; 24.08.2011 esindus kohtuistungil (ettemaks) – 3,5 tundi); - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 29.02.2012 arve nr 23 alusel 381,60 eurot (13.02.2012 esindus kohtuistungil (ettemaksuta katmata osa); 13.09.2011 seisukoha kostja vastuväitele, 04.01.2012 teate ekspertiisi käigust, 23.01.2012 seisukoha ja lõpliku seisukoha koostamine – 3,18 tundi); - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 09.10.2012 arve nr 89 alusel 264 eurot (18.04.2012 seisukoha koostamine kostja avaldusele; kostjaga kompromissläbirääkimiste pidamine, kompromissi projekti koostamine; 10.05.2012 esindus kohtuistungil; 13.09.2012 esindus kohtuistungil – 2,2 tundi). Hageja menetluskulud ringkonnakohtus olid 300 eurot, s.o 250 eurot ilma käibemaksuta, sh: - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 27.12.2012 arve nr 117 alusel 240 eurot (apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumine ning vastuse koostamine – 2 tundi); - õigusabikulu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must 21.03.2013 arve nr 36 alusel 60 eurot (ringkonnakohtus tehtud täiendavad toimingud, sh konsultatsioonid, apellandi taotlustega tutvumine, päringute teostamine kohtule – 0,5 tundi). Kokku olid hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2635,69 eurot, s.o 2274,09 eurot ilma käibemaksuta õigusabiarvetelt. Hageja ei taotle õigusabiarvetelt käibemaksu hüvitamist.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kostja esitas hageja avaldusele vastuväited mitmes erinevas menetlusdokumendis, kus palus muuhulgas jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole maksnud advokaadibüroole õigusabikulusid ja kohus ei saa mõista välja isikule summat, mida ta ei ole menetluskuludeks tasunud. 2011 märtsis sõlmis hageja Vara Vallavalitsusega lepingu, millega vallavalitsus kohustus tasuma kõik kulud, mis on seotud M. Mällo pärimisasjaga, ja hageja kohustus kohtuotsuse jõustumisel pärandvara üle andma Vara Vallavalitsusele. Hageja volitas Vara Vallavalitsuse end esindama kohtumenetluses. Vara Vallavalitsus oli kvalifitseeritud hageja huve kaitsma. Hageja on rikkunud lepingut, kuna pärandvara ei ole üle läinud Vara

Vallavalitsusele. Kohtule esitatud Vara Vallavalitsuse pangaülekanded Sirje Musta Advokaadibüroole ei tõenda, et summad tasuti K. Katsani hagis. Omavalitsused võivad lepingulist esindajat kasutada kohtuasjades, mille puhul hagi hind ületab 50 000 krooni ehk 4000 eurot. Advokaadibüroo Sirje Must ei kuulu vara valla õigusabi osutajate nimekirja. Antud menetluskulude nõudmine on kohaliku omavalitsuse finantsseaduse rikkumine. Nõutav summa on kostjale ülejõu käiv, kuna kostja sissetulek on 180 eurot kuus. Sellises suuruses õigusabikulud on ebausutavad, kuna ületavad pärandvara maksumust kahekordselt. Hageja venitas menetlust. Arusaamatuks jääb, et miks peab arvetelt maha arvestama käibemaksu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2014 määrusega K. Katsani menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks K. Katsani menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-20687 summas 2048,09 eurot ja mõistis välja R. Kuznetsovilt K. Katsani kasuks menetluskulude katteks 2048,09 eurot. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. Kuznetsovil tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. R. Kuznetsov on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskulud Vara Vallavalitsuse arveldusarvele nr XXX. Määruse kohaselt võib TsMS § 174 lg 8 järgi menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv, ekspertiisikulu ja õigusabikulu. Avaldusele olid lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kohus märkis vastuseks kostja vastuväidetele, et riigilõivuseaduse § 9 lg 4 viimase lause järgi riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole keelatud tasuda riigilõivu teise isiku eest. TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hagejat esindas tsiviilasjas TsMS § 218 nõuetele vastav isik, kes on hageja eest koostanud ja kohtule esitanud dokumente ning esindanud hagejat kohtuistungitel. Vara Vallavalitsus ei olnud asjas menetlusosaliseks. Kostja nõue maksekviitungite väljanõudmiseks ja maksmise tõendamiseks on põhjendamatu, kuna Riigikohtu seisukoha (3-2-1-112-01) järgi võib kuludokumendiks lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Seega piisab maksmise kohustuse tekkimisest. Hageja lepingulise esindaja kulud tasus Vara Vallavalitsus, kes on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 6 järgi kostjalt väljamõistmisele ilma käibemaksuta. Mis puutub kostja väitesse hagejapoolsest menetluse venitamisest, siis toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja ise korduvalt esitanud vastuolulisi dokumente ja taotlusi, muutnud oma seisukohti ning jätnud kohtuistungile ilmumata, mida on märkinud oma kirjas kostjale ka kohtunik (I kd lk 147). Kostja väide, et ta ei ole võimeline menetluskulusid kandma, ei ole aluseks temalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmisel. Kohus teavitas kostjat võimalusest vajadusel taotleda riigi õigusabi (I kd lk 151), millest kostja loobus (I kd lk 152). Samuti teavitas kohtunik kostjat (I kd lk 157) juba tekkinud menetluskuludest (riigilõiv, ekspertiisitasu) ja soovitas pooltel leida kokkulepe. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. 02.05.2011 maksekorraldusega nr 1266 on tõendatud riigilõivu tasumine tsiviilasjas summas 508,09 eurot (riigilõiv hagilt 479,33 eurot, hagi tagamine 28,76 eurot). TsMS § 143 lg 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu eksperdikulu. 08.03.2012 maksekorraldus nr 714 tõendab, et hageja on kandnud eksperdikulu 282 eurot. Eelnimetatud kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada.

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetluskulu lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta (3-2-1-142-09, p 14), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagi esitati 04.05.2011). Nimetatud määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagihind oli 3100 eurot) lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Hageja esindajale tehtud kulud summas 1538 eurot ei ületa lubatud piirmäära. Kuna kostja vaidles menetluskulude väljamõistmisele vastu, analüüsis kohtunikuabi hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ja ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest. Kohus vähendas hageja nõutud lepingulise esindaja kulusid ning luges hageja põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks maakohtu toimingutes 1058 eurot (ajakulu 10,58 tundi) ning ringkonnakohtu toimingutes 200 eurot (ajakulu 2 tundi), kokku 1258 eurot (ajakulu 12,58 tundi). Seega tuleb kostjal tasuda hageja poolt kantud kohtu- ja kohtuväliste kulude katteks (508,09+282+1258) 2048,09 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.R. Kuznetsov esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määruse tühistamist, menetluskulude nõude lõpetamist hageja kasuks ja TsMS § 179 alusel menetluskulude, mis tuleb tasuda riigile, väljamõistmist Vara Vallavalitsuse kasuks. Määruskaebuse esitaja palub välja nõuda Vara Vallavalitsuse sotsiaalnõunik I. K pangakonto ja väljavõtted Vara Vallavalitsuse arveldusarvelt XXX XXX makstud summade kohta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja ei ole kulutanud menetluskuludele ühtegi krooni. Kohtukulude väljamõistmisel Vara Vallavalitsuse kasuks palub määruskaebuse esitaja arvestada kohtu määratud tsiviilasja hinnaga, millelt Vara Vallavalitsus tasus riigilõivu hageja eest. Hageja väitis, et riigilõivu tasumine teise isiku poolt ei ole keelatud. Vara Vallavalitsus ei ole isik. Vara valla põhimääruse p 21 järgi valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus. Antud nõude esitamise õigus oleks Vara Vallavalitsusel, koos tõendamiskohustusega. Arusaamatuks jääb, kuidas tsiviilisik K. Katsan saab sõlmida lepingu riigiga, kus rikastumise eesmärgil soovib kohtukulude väljamõistmist ja ülekannet Vara Vallavalitsuse arveldusarvele, mida haldab ja käsutab tema ema, I. K. 07.02.2014 esitas R. Kuznetsov kaebuse täienduse, milles palub saata asi tagasi maakohtusse, kuna kohtumääruse on koostanud kohtunikuabi, kes ei või teostada õigusemõistmist. Seda tõendab ka see, et kostjale edastatud kohtumäärust ei ole kantud e-toimikusse. Kaebuse esitaja soovib, et menetluskulude kindlaksmääramise otsustaks kohtunik, mis annaks õiguse edasikaebamiseks kassatsioonkaebusena, mitte määruskaebusena. Kaebuse esitaja märgib, et menetluskulude väljamõistmise tähtaeg on möödunud, mille kohtunikuabi jättis tähelepanuta. Samal kuupäeval esitatud lisas määruskaebusele märgib kaebuse esitaja, et tal on õigus teada, mis alusel ja millisest eelarvest otsustas Vara Vallavalitsus tasuda oma ametniku tütre kohtukulud. Kohus ei saa mõista kostjalt välja summasid, mida ei ole tasutud vallavalitsuse eelarvest ja mida ei ole tõendatud vastava lepingu alusel valla poolt pakutud teenusena.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.K. Katsan vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kohtunikuabi tulenevalt kohtute seaduse § 114 lg-st 1 ja TsMS § 174 lg-st 8 pädev menetluskulude kindlaksmääramise kohtumäärust tegema; 2) on määruste e-toimikusse üleslaadimine tehniline toiming, mis ei saa olla aluseks määruse tühistamisele; 3) on TsMS §-st 177 ja § 178 lg-st 2 tulenevalt antud tsiviilasjas ainuvõimalik menetluskulude kindlaksmääramine kohtumääruses ning viimast saab vaidlustada määruskaebusena; 4) esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 17.04.2013, seega tähtaegselt; 5) on kohtupraktika järgi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (3-2-1-137-13, p 11). Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Piiride ületamisele viitavaid asjaolusid määruskaebusest ei nähtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.01.2014 määrus muutmata.
7.Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
7.1.Määruskaebuse esitaja (kostja) on vaidlustanud maakohtu määruse eelkõige põhjendusel, et kostja arvates puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks hageja kasuks, kuna hageja ei ole menetluskulusid kandnud, hageja menetluskulud tasus asjas Vara Vallavalitsus. TsMS § 174 lg 4 sätestab üheselt, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (näiteks lahendid nr 3-2-1-98-13, p 13; 3-2-1-65-13, p 16). Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud (näiteks lahendid nr 3-2-1-115-13, p 26; 3-2-1-65-13, p 18), et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Seega ei oma menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise menetluses tähtsust asjaolu, et hageja menetluskulud tasus Vara Vallavalitsus, ning võimalikud põhjused, s.o hageja ja Vara valla vahelised kokkulepped, mille alusel Vara Vallavalitsus selliselt toimis. Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased ka määruskaebuse esitaja väited selle kohta, kas Vara Vallavalitsus võis hageja menetluskulusid tasudes rikkuda mingeid õigusaktidega kehtestatud norme. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata ka määruskaebuse esitaja taotlus välja nõuda Vara Vallavalitsuse sotsiaalnõunik I. K-lt pangakonto ja väljavõtted Vara Vallavalitsuse arveldusarvelt makstud summade kohta.
7.2.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumääruse koostanud kohtunikuabil puudub pädevus teostada õigusemõistmist, mida määruskaebuse esitaja arvates tõendab ka see, et kostjale edastatud kohtumäärust ei ole kantud e-toimikusse. Kohtute seaduse § 114 lg 1 järgi on kohtunikuabi kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse teha kohtunikuabi. Seega oli maakohtu kohtunikuabi pädev vaidlusalust määrust tegema. TsMS § 663 lg-test 5 ja 6 tulenevalt annab kohtunikuabi juhul, kui ta määruskaebust ise ei rahulda, kaebuse lahendamiseks edasi maakohtu kohtunikule, kellel on õigus määruskaebus rahuldada; kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. Tsiviilasjas on järgitud eelviidatud korda – kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud ja edastas määruskaebuse 20.02.2014 kirjaga pädevale kohtunikule lahendamiseks (III kd lk 96), maakohtu kohtunik otsustas 26.02.2014 edastada määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule (resolutsioon määruskaebusel – III kd lk 61). Tulenevalt TsMS §-st 177 ja § 178 lg-st 2 toimub menetluskulude kindlaksmääramine kohtumääruses sõltumata sellest, kas menetluskulud määrab kindlaks kohtunikuabi või kohtunik. Määruse e-toimikusse üleslaadimine ei ole seotud määruse kehtivuse või õiguspärasusega.

7.3.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et menetluskulude väljamõistmise tähtaeg on möödunud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotus määrati asjas Tartu Maakohtu 04.10.2012 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2013 määrusega. Mõlemad kohtulahendid jõustusid 03.04.2013. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse maakohtule 17.04.2013, s.o tähtaegselt. Mingeid muid tähtaegu seadus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlusele ette ei näe.
8.Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses põhjalikud kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, keerukusastet, menetluse pikkust (menetlus toimus kahes kohtuastmes) ja poolte käitumist menetluses, pidades põhjendatuks vähendada hageja nõutud lepingulise esindaja kulusid 1538 eurolt 1258 euroni. Väljamõistetud lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-s 1 kehtestatud piirmäära. Samuti on maakohus õigesti määranud kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate riigilõivude ja eksperdikulu summad. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu määruse põhjendusi.
9.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.