Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

2-14-50116 täiteasjas nr 179/2009/1279. Kõnealuste lahenditega soovis Avaldaja tõendada, et hüpoteegi kanne on n.ö. „ tühi“ e võlaõigusliku sisuta. Samuti on selgunud, et OÜ Maja Kagus on äriregistrist kustutatud. Tekkinud olukorda asja menetlev kohtunikuabi ikkagi ei pidanud piisavaks hüpoteegi kustutamiseks. Kohtunikuabi leidis, et käesoleval juhul ei ole võimalik arvestada hüpoteegipidaja äriregistrist kustutamise kohta tehtud kannet hüpoteegipidaja nõusolekuna. Kinnistusraamatuseadusest tulenevalt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada ainult jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend. Kohtunikuabi soovitas kandemääruses pöörduda Avaldajal kohtusse sellise nõusolekut asendava määruse saamiseks (Lisa 3 kandemäärus). Seda nüüd Avaldaja ka teeb. Kinnistusraamatust kannete kustutamiseks tuleb juhinduda Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, mille järgi kinnistusraamatust kande kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusraamatusse kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on puudutatud isikuks hüpoteegipidaja. Samas on aga Puudutatud isik registrist kustutatud, mistõttu ei ole võimalik temalt nõusolekut kande kustutamiseks saada. KRS § 341 lg 8 järgi puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsMS § 594 kohaselt Kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Seega on võimalik vastava nõusoleku asendamine kohtulahendiga juhul, mil vastav kohustus Puudutatud isikul oleks olemas. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2013 otsusega on Pärnu Maakohtu 01.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-09-26688 (millega on tunnistatud lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 179/2009/1279) jäetud muutmata. Kõnealuste lahenditega tuvastati, et kinnistu nr 158634 4. jakku R Õ mõttelisele osale OÜ Maja Kagus kasuks kantud hüpoteegi summas 350000 EEK sundtäitmine oli lubamatu, kuivõrd nõue, mida hüpoteek tagab, on rahuldatud. AÕS § 349 lg (1) kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Selliselt on ka Avaldajal olemas õigus ning Puudutatud isikul ühtlasi kohustus hüpoteek kustutada juhul, mil Avaldaja seda nõuab. Pärnu Maakohtu Kinnistusosakond on kandemäärusega andnud Avaldajale puuduste kõrvaldamiseks (s.o. tahteavaldust asendava kohtulahendi esitamiseks) tähtaja 31.04.2014.a. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja:

2-14-50116 AÕS § 349 lõike 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 349 lõike 2 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. AÕS § 349 lõike 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. AÕS § 330 kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Käesoleval juhul peaks hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik esitama hagi hüpoteegipidaja vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. Nõude sisu oleks kohustada hüpoteegipidajat andma nõusolek hüpoteegiga koormatud kinnistult hüpoteegipidaja kasuks sisse kantud hüpoteegi kustutamiseks AÕS § 65 lg 1 alusel. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tegemist on mittevaralise nõudega hagiga, millelt tuleks riigilõivu tasuda 250 eurot. Kohus asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata § 371 lg 1 p 11 alusel, kuna hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. TsUS § 6 lõike 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus menetlusosalise avalduse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.