Kohtulahend

Kostja esitas 21.02.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 6160 eurot (km-ta). TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 27.02.2014 kohtumäärusega kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega hagejale kätte ja andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. 06.03.2014 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja on seisukohal, et arvestades tsiviilasja mahtu ja sellele reaalselt kulunud ajalist ressurssi mõistlikkuse põhimõtte kohaselt, ei ole need hageja hinnangul omavahel kooskõlas ning seega on esitatud õigusabikulud menetluskuludena ebamõistlikult suured. Eeltoodu alusel taotleb hageja menetluskulude vähendamist mõistliku määrani. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 160 000 eurot maksimaalne sissenõutav kulu 23 000 eurot. Lisaks tuleb antud asjas arvestada § 1 lg-ga 2, mille kohaselt juhul, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Seega oleks maksimaalselt sissenõutav kulu 191 734,94 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 25 310,40 eurot (31 734,94/ 3200= 9,917 X 160= 1586,72 + 23 000= 24 586,72). Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6160 eurot kmta, seega ei ületa kostja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu lubatud sissenõudmise piirmäära. Kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt. Tsiviilasja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku

hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-11 p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutas Advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Üllar Aedna kostjale teenust tunnihinnaga 140 eurot km-ta. Harju Maakohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja tunnitasu rohkem, kui 120 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale kliendilepingule 40-A 25.05.2011 järgmiselt:

õigusabiteenust

osutatud

vastavalt

-

Arve nr 419-A 07.06.2011 kohtule esitatud taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks 2,75 h 385 eurot km-ta. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja ajakulu 2,75 h menetlusdokumendi 2,5 lk koostamiseks, kohus on kostja eelnimetatud taotluse rahuldanud osaliselt 16.09.2011 kohtumäärusega.

-

Arve nr 97-A 06.01.2012 kuni 13.01.2012 hagiavalduse ja tõendite analüüs 4,25 h. 16.01.2012 hagi vastus 3,25 h, kokku 7,5 h 1050 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse (5 lk) ja esitatud tõendite mahtu on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 06.01.2012 kuni 13.01.2012 hagiavalduse ja tõendite analüüsile 4,25 h ulatuses, hagiavaldus on esitatud üürilepingu alusel tehtud parenduste 191 734,94 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse ja selle lisadena esitatud tõendite analüüs 4,25 h ulatuses on põhjendatud. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades eeltoodut on põhjendatud kostja lepingulise esindaja 16.01.2012 hagi vastuse koostamise ajakulu 3,25 h ulatuses (sisuliselt 3 lk), tegemist on õiguslikult pädevate ja asjakohaste vastuväidetega hagiavaldusele.

-

Arve nr 389-A 11.05.2012 hageja 23.02.2012 ja 26.03.2012 tõendite analüüs 1,25 h. 11.05.2012 seisukoht hageja 23.02.2012 ja 26.03.2012 esitatud tõendite kohta 1,75 h, kokku 3 h 420 eurot km-ta. 27.02.2012 esitas hageja kohtule täiendavalt tõendeid üüripinnal teostatud ehitustööde kohta ca 53 lk ja 26.03.2012 ca 60 lk. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt esitatud tõendid TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt selge viiteta, seetõttu on selgusetuks vastaspoolele jäänud, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada sooviti. Kohus on oma 06.08.2012 kirjas kohustanud hagejat selgelt viitama milliseid asjaolusid, millise tõendiga hageja soovib tõendada. Eeskätt tõendite mahukuse ja ebaselge esituse tõttu on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 23.02.2012 ja 26.03.2012 tõendite analüüsile 1,25 h ulatuses, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kostja 11.05.2012 seisukoha koostamisele hageja 23.02.2012 ja 26.03.2012 esitatud tõendite kohta (sisuliselt ca 2 lk) 1,75 h ulatuses.

-

Arve nr 608-A 29.08.2012 hageja 26.08.2012 vastuse analüüs 0,25 h kokku 35 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 29.08.2012 hageja 26.08.2012 (2 lk) vastuse analüüsile 0,25 h ulatuses on põhjendatud.

-

Arve nr 732-A 05.10.2012, 09.10.2012 kuni 10.10.2012 nõupidamine kliendiga (tõendite esitamine) 0,5 h. 12.10.2012 seisukoht hageja tõendi kohta ja vastuväited 8 h,

kokku 8,5 h 1190 eurot km-ta. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja 05.10.2012, 09.10.2012 kuni 10.10.2012 ajakulu kliendiga tõendite esitamise osas nõupidamisele 0,5 h ulatuses. Samuti nõustub kohus kostja lepingulise esindaja 12.10.2012 menetlusdokumendi (sisuliselt ca 7 lk) koostamisele kulunud ajakuluga 8 h ulatuses, kuna esindaja vastuväited on asjakohased, õiguslikult pädevad, esitatud selgelt ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendatud. -

Arve nr 30-A 17.12.2012 kohtuistungiks ettevalmistus 0,75 h. 17.12.2012 kohtuistung 1 h, kokku 1,75 h 245 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et kohtuistungiks ettevalmistus 0,75 h ulatuses on mõistlik, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kestis 17.12.2012 kohtuistung 54 minutit. Kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kohtuistungi ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu 1,75 h ulatuses.

-

Arve nr 104-A 11.01.2013 hageja seisukohtade analüüs 0,75 h. 11.01.2013 ja 16.01.2013 nõupidamine kliendiga (faktilised asjaolud ja tõendid) 0,75 h. 21.01.2013 vastuväited hageja 10.01.2013 taotluste ja väidete kohta 6 h. 30.01.20013 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h. 30.01.2013 kohtuistung 1,25 h, kokku 9,25 h 1295 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 10.01.2013 hageja seisukohtade analüüsi (ca 6 lk) 0,75 h ning 11.01.2013 ja 16.01.2013 kliendiga (faktilised asjaolud ja tõendid) nõupidamisele kulunud aja osas 0,75 h on põhjendatud ja õigustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja tõendeid ca 39 lk. Samuti on õigustatud 21.01.2013 vastuväited hageja 10.01.2013 taotluste ja väidete kohta 6 h (ca 7 lk) ulatuses ja 30.01.20013 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h ning istungil osalemine 1,25 h ulatuses.

-

Arve nr 248-A 28.03.2013 taotlus menetluskulude katteks täiendava tagatise saamiseks 1h 140 eurot km-ta. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja ajakulu 1,0 h menetlusdokumendi ca 2,0 lk koostamiseks, kohus on kostja eelnimetatud taotluse rahuldanud osaliselt 19.04.2013 kohtumäärusega.

-

Arve nr 431-A 13.05.2013 hageja 20.03.2013 (ca 3,5 lk) seisukoha ja tõendite (18 lk) analüüs 2,5 h. 20.05.2013 vastuväited hageja 20.03.2013 seisukoha kohta 0,75 h (ca 1 lk), kokku 3,25 h 455 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 3,25 h ulatuses.

-

Arve nr 840-A 14.11.2013 tõendi (spetsialisti hinnang, 5 lk) analüüs 18.11.2013 0,75 h. Kohtuistungiks ettevalmistus 19.11.2013 1 h ja osalemine 1,5 h, kokku 3,25 h 455 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,25 h ulatuses.

-

Arve nr 16-A hageja 02.12.2013 (ca 6 lk) seisukoha ja tõendite (ca 18 lk) analüüs 12.12.2013 1,5 h. Seisukoht 13.12.2013 0,25 h ca 0,5 lk. Kohtuistungiks ettevalmistumine 19.12.2013 0,5 h. Kohtuistung 19.12.2013 0,75 h kokku 3,0 h 420 eurot km-ta. Kostja lepingulise esindaja poolt märgitud ajakulu on vastavuses tsiviilasja toimikust nähtuvate menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungi toimumise ajaga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,0 h ulatuses.

-

Arve nr 80-A 20.01.2014 kohtuotsusega tutvumine 0,5 h 70 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku kohtuotsusega ca 14 lk tutvumisel 0,5 h ulatuses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on õigusteenuse vajalikkus põhjendatud kostja poolt esitatud ajalises mahus. Hagiavalduse kohaselt tulenes poolte vaidlus hageja ja kostja vahel

02.04.2004 sõlmitud äriruumi üürilepingust (asukohaga Sauna tn 1 Tallinn), tegemist oli keeruka võlaõigusliku vaidlusega, eeskätt tõendite mahu, nõude keerukuse ja selle ebaselge esituse tõttu. Seega leiab kohus, et juhindudes Riigikohtu praktikast on antud tsiviilasjas kostja poolt kantud kulud põhjendatud 5280 euro (44 h x 120 eurot= 5280 eurot) ulatuses. Kostja poolt tasutud õigusabikulud on nimetatud summa ulatuses mõistlikud, kuna vastavad asja keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta hageja kanda. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kindlaksmääramiseks osaliselt.

kohus

kostja

21.02.2014

taotluse

menetluskulude

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 2 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 2 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus peab vajalikuks täiendavalt kostjale selgitada, et menetluskulude tasumist võib antud tsiviilasjas nõuda kohtu deposiiti 16.09.2011 ja 19.04.2013 kohtumääruste alusel kantud menetluskulude tagatise arvelt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, toimingu teostamiseks tuleb kostjal esitada kohtule vastavasisuline avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.