Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-42371
Tsiviilasi
Juri Korži ja Natalia Korži hagi Tisza Textil Eesti OÜ vastu töövaidluses ja Tisza Textil Eesti OÜ vastuhagi Juri Korži ja Natalia Korži vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Natalia Korži apellatsioonkaebuse hind 15 227,65 eurot Juri Korži apellatsioonkaebuse hind 16 825,49 eurot Tisza Textil Eesti OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 8094,48 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. mai 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Korži ja Juri Korži apellatsioonkaebus ja Tisza Textil Eesti OÜ vastuapellatsioonkaebus
Apellantide esindajad vandeadvokaadi vanemabi Roman
esindajad
Golovenko ja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Vastustaja (kostja/vastuhageja/vastuapellant): Tisza Textil Eesti OÜ (registrikood: 12019690; asukoht: Kohtla-Järve Päikese 1), esindaja Kaspar Kamsakann
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. mai 2013. a otsus väljamõistetava puhkusehüvitise ja viiviste suuruse ning vastuhagi rahuldamise osas ning teha uus otsus, millega muuta hüvitiste ja viivise suurust ning jätta vastuhagi rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada Juri Korži apellatsioonkaebus ja Natalia Korži apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta rahuldamata vastuapellatsioonkaebus.
Tisza
Textil
Eesti
OÜ
4.Lugeda Viru Maakohtu 16. mai 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Juri Korži hagi Tisza Textil Eesti OÜ vastu osaliselt. Rahuldada Natalia Korži hagi Tisza Textil Eesti OÜ vastu osaliselt.
4.2.Tuvastada Juri Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus. Lugeda tööleping lõppenuks alates 05.09.2012. a.
4.3.Tuvastada Natalia Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingu kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus. Lugeda tööleping lõppenuks alates 05.09.2012. a.
4.4.Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži kasuks puhkusehüvitis 3467 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot. Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Natalia Korži kasuks puhkusehüvitis 3467 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot.
4.5.Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži kasuks haigushüvitis 225,81 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot, 81 senti). Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Natalia Korži kasuks haigushüvitis 225,81 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot, 81 senti).
4.6.Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži kasuks puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis seisuga 10.03.2014. a summas 432,10 (nelisada kolmkümmend kaks eurot, 10 senti) eurot. Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Natalia Korži kasuks puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis
seisuga 10.03.2014. a summas 432,10 (nelisada kolmkümmend kaks eurot, 10 senti) eurot.
4.7.Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži kasuks viivis alates 11.03.2014. a tasumata puhkusehüvitiselt (s.o 3467 eurot) ja haigushüvitiselt (s.o 225,81 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni puhkuse- ja haigushüvitise tasumiseni. Mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Natalia Korži kasuks viivis alates 11.03.2014. a tasumata puhkusehüvitiselt (s.o 3467 eurot) ja haigushüvitiselt (s.o 225,81 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni puhkuse- ja haigushüvitise tasumiseni.
4.8.Jätta Tisza Textil Eesti OÜ vastuhagi Juri Korži ja Natalia Korži vastu alusetult saadu tagastamiseks rahuldamata.
5.Mõista välja Juri Koržilt riigituludesse hagiavalduse esitamisel vähemtasutud riigilõiv 90 (üheksakümmend) eurot. Mõista välja Natalia Koržilt riigituludesse hagiavalduse esitamisel vähemtasutud riigilõiv 90 (üheksakümmend) eurot.
6.Mõista välja Tisza Textil Eesti OÜ-lt riigituludesse hagiavalduse esitamisel vähemtasutud riigilõivu hüvituseks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.
7.Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank (viitenumber 2900078567). Anda kohustatud isikutele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest.
8.Kohtuotsus saata p-ide 5 ja 6 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Menetluskulude jaotus
Jätta
Juri
Korži
ja
Natalia
Korži
maa-
ja
ringkonnakohtu menetluskulud 20 % ulatuses nende endi kanda ja 80 % ulatuses Tisza Textil Eesti OÜ kanda. Jätta Tisza Textil Eesti OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Juri Korž esitas 19.10.2012 ja Natalia Korž esitas 19.10.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Tisza Textil Eesti OÜ vastu töövaidluses. Viru Maakohtu 21.12.2012 määrusega liideti tsiviilasjad ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja OÜ Üritus 01.04.1993 töölepingud. Alates 01.12.2010 oli hagejate tööandjaks kostja. 21.08.2012 esitasid hagejad kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 85 lg 1 alusel. 22.08.2012 esitasid hagejad kostjale avalduse puhkuse võimaldamiseks alates 06.09.2012 kuni 20.09.2012. 23.08.2012 hagejad haigestusid ning teavitasid sellest kostjat samal päeval. 20.09.2012 said hagejad kostjalt avalduse nendega sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja hagejatele enne töölepingu ülesütlemist eelnevaid hoiatusi ei teinud ja teist tööd ei pakkunud. Hagejad ei ole rikkunud töökohustusi ja leiavad, et kostja poolt on töölepingu ülesütlemine tühine. Hagejad ei ole kostjalt saanud lõpparvet, s.o puhkusehüvitist ja haigushüvitist. Hagejad palusid: 1) tuvastada kostja ja hagejate vahel sõlmitud töölepingute kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus. Lugeda tööleping lõppenuks alates 05.09.2012; 2) mõista kostjalt välja kummalegi hagejale puhkusehüvitis summas 4 333,33 eurot; 3) mõista kostjalt välja kummalegi hagejale haigushüvitis summas 225,81 eurot; 4) mõista kostjalt välja kummalegi hagejale puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis seisuga 16.10.2012 summas 38,95 eurot; 5) mõista kostjalt välja kummalegi hagejale viivis alates 17.10.2012 kuni puhkuse- ja haigushüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Hagejad muutsid 31.12.2012 nõuet ja palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja puhkusehüvitise 8 508,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215,76 eurot ja viivise kuni puhkusehüvitise väljamõistmiseni (I kd, tl 66-69, 72a-72e).
3.Tisza Textil Eesti OÜ vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on kostja ja hagejate vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue aegunud ja tuleks jätta rahuldamata. Kostja taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hagejate rahalised nõuded on võetud ekslikult menetlusse.
4.Tisza Textil Eesti OÜ esitas 22.01.2013 Viru Maakohtule vastuhagi Juri Korži ja Natalia Korži vastu alusetult saadu tagastamiseks. Vastuhagi asjaolude kohaselt kandis Tisza Textil Eesti OÜ 05.02.2011 Juri Korži arvele 7989 eurot selgitusega „under agreement“, mis ei ole seotud kostja töösuhtega ega mistahes muu õigussuhtega. Tisza Textil Eesti OÜ kandis
05.02.2011 Natalia Korži arvele 6391,16 eurot selgitusega „under agreement“. Tisza Textil Eesti OÜ leidis, et nimetatud summad on kantud üle ilma õigusliku aluseta.
5.Juri Korž ja Natalia Korž vaidlesid vastuhagile vastu.
6.Kostja esitas 22.01.2013 ja 22.02.2013 täiendavates vastustes sisulised vastuväited hagile.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus rahuldas 16.05.2013 otsusega Juri Korži ja Natalia Korži hagi Tisza Textil Eesti OÜ vastu osaliselt ja tuvastas Juri Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel ning Natalia Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingu kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse ning luges töölepingud lõppenuks alates 05.09.2012. a. Maakohus mõistis Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži ja Natalia Korži kasuks kummalegi puhkusehüvitise 400 eurot ja haigushüvitise 225,81 eurot. Maakohus mõistis Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži ja Natalia Korži kasuks kummalegi puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivise seisuga 30.12.2012 summas 10,44 eurot ja viivise alates 30.12.2012 kuni puhkuse- ja haigushüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o puhkusehüvitise viivisena 0,09 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (400 eurot) tasumiseni ja haigushüvitise viivisena on 0,05 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (225,81 eurot) tasumiseni. Maakohus rahuldas Tisza Textil Eesti OÜ vastuhagi ja mõistis Juri Koržilt välja Tisza Textil Eesti OÜ kasuks 7989 eurot ning Natalia Koržilt Tisza Textil Eesti OÜ kasuks 6391,16 eurot. Maakohus jagas poolte menetluskulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Maakohus oli seisukohal, et tõendatud on üksnes tööandjapoolse ülesütlemisavalduse hagejatele üleandmine 20.09.2012. Kostja poolt viidatud tähtkirja liikumise väljavõttest nähtub asjaolu, et kostja on saatnud hagejatele saadetise, kuid sellest ei nähtu, et saadetise puhul oli tegemist ülesütlemisavaldusega (I kd, tl 50). Hagejad eitavad ülesütlemisavalduse saamist 05-06.09.2012. Hagiavaldus esitati kohtule tööandjapoolse ülesütlemisavalduse tühisuse tunnistamiseks 19.10.2012, s.o TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus oli seisukohal, et tööandja saab töölepingu TLS § 97 lg 3 kohaselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda päevast, mil ta ülesütlemisavalduse töötajale teatavaks tegi. Hagejad said kostja ülesütlemisavalduse kätte 20.09.2012, seega ei olnud võimalik töölepingut üles öelda alates 05.09.2012. Ekslik on hagejate seisukoht, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus oli seisukohal, et tööandja on ülesütlemisavalduses töötajaga töölepingu ülesütlemist TLS §-s 95 ettenähtud korras põhjendanud. Tulenevalt sellest, et perearst Endel Sprengki poolt allkirjastatud töövõimetuslehtedest nähtub, et Juri Korž oli tervislikest põhjustest tulenevalt perioodil 23.08.2012 kuni 07.09.2012 töölt vabastatud (I kd, tl 17) ja N. Korž oli tervislikest põhjustest tulenevalt töölt vabastatud perioodil 23.08.2012 kuni 13.09.2012 (N. Korž tl 13) ning seega ei olnud tegemist töölt omavolilise lahkumisega (hagejad ei ilmunud tööle alates 23.08.2012), puudusid tööandjal eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 alusel. Maakohus oli seisukohal, et töölepingu ülesütlemine hagejatega TLS § 88 lg 1 alusel on eeltoodust tulenevalt tühine. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab maakohus hagejate töölepingud alates 05.09.2012. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Hagejad esitasid kohtule puhkusetaotlused, mis on dateeritud 22.08.2012 kuupäevaga. Kostja kui äriühingu ja hagejate tööandja puhul eeldas kohus, et kõik sisse tulnud avaldused registreeritakse. Seega tulnuks kohtule esitada tõendid avalduste registreerimise kohta. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et puhkusetaotlused esitati kostjale alles 04.09.2012. Hagejad leiavad, et kummalgi on saada puhkust 35 kalendripäeva: 01.01.2012 kuni 05.09.2012 11 päeva (kasutasid ära 10 päeva); 01.01.2011 kuni 31.12.2011 22 päeva (kasutasid ära 6 päeva); 01.12.2010 kuni 31.12.2010 jäi kasutamata 2,33 päeva. Seisuga 05.07.2010 oli hagejatel kasutamata kummalgi 84 puhkusepäeva perioodi eest alates 05.07.2007 ja selle tõendamiseks esitati dokumendid nimetusega puhkusereserv (I kd, tl 7072, 72c-72e, II kd tl 53-78). Kostja väidab, et hagejad kasutasid saadaolevad puhkused ära ja tõendab seda tõenditega tl 92, 102, 112 (2012. aasta puhkuse kohta). 03.05.2010 OÜ Üritus käskkirja nr 35/5 alusel on hagejad kumbki saanud kasutada puhkust 28 kalendripäeva (tl 7880). Maakohus oli seisukohal, et perioodi eest alates 05.07.2007 kuni 05.07.2010 tuleb puhkusetasu väljamaksmise nõue jätta rahuldamata, sest 05.07.2010 kuulutati välja OÜ Üritus pankrot ja pankroti väljakuulutamisega loetakse saabunuks võlgniku poolt töötajale kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev ning nõuded puhkusetasu saamiseks tuleb esitada pankrotimenetluses üldises korras. Rahuldamisele kuulub hagejate nõue 2011. aasta eest puhkusetasu saamiseks, sest kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, kas hagejad kasutasid oma puhkuse ettenähtud ulatuses ära või mitte. Kohtule ei ole esitatud tõendeid lükkamaks ümber hagejate väiteid, et 2011. a kasutasid hagejad ära kumbki üksnes 6 päeva 28 puhkusepäevast. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista puhkusetasu summas 400 eurot (2000:30x6). Puhkuse lisatasu nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejate töölepingu p-s 4.5 on märgitud, et „töötajale on ette nähtud üks kord lisamaks äärde puhkused palga suuruses“. Lepingust ei tulene, et tegemist oleks iga-aastase puhkuse lisatasuga. Puhkuse lisatasu regulaarne maksmine hagejatele ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentidest (II kd, tl 53-80) ja senistest puhkusetasu väljamaksetest (I kd, tl 92-93, 102-103, 112-113). Puhkuse lisatasu olemasolu ei ole usaldusväärselt tõendatud ka töötasutabeliga (I kd, tl 115-116). Hagejad kinnitasid 25.02.2013 toimunud kohtuistungil, et nad ei tea, kes vormistas antud dokumendi ning et tabelis märgitud andmed ei ole õigesti märgitud, v.a tabeli viimane tulp „väljamaksed“. Hagejad J. Korž ja N. Korž olid töövõimetud ajavahemikul 23.08.2012 kuni 07.09.2012. Haigushüvitist neile välja ei makstud. Hagejate kuupalk oli 2000 eurot ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 alusel maksma kummalegi hüvitist 225,81 eurot (2000 eurot: 31 kalendripäeva x 5 päeva x 0,7). Nimetatud nõudele kostja selgeid vastuväiteid ei esitanud. Maakohus oli seisukohal, et kostja on viivitanud töölepingu lõpetamisel hagejatel saamata jäänud puhkusetasu väljamaksmisega 31.12.2012 seisuga 116 päeva. Kohus tuvastas, et hagejatel on õigus puhkusetasule summas 400 eurot. Viivise päevamäär on VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt 0,09 eurot (400:100 x 0,0219). Seega 31.12.2012 seisuga on kummalgi kostjal õigus viivisele puhkusetasu väljamaksmisega viivitamise eest summas 10,44 (116 x 0,09) eurot. Maakohus oli seisukohal, et rahuldamisele kuulub ka VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõue alates 30.12.2012 kuni puhkusehüvitise (400 eurot) ja haigushüvitise (225,81) tasumiseni. Puhkusehüvitise viiviseks on 0,09 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (400 eurot) tasumiseni ja haigushüvitise viivise suuruseks on 0,05 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (225,81 eurot) tasumiseni.
Vastuhagi asjaolude kohaselt kandis Tisza Textil Eesti OÜ 05.02.2011 Juri Korži arvele 7989 eurot ja Natalia Korži arvele 6391,16 eurot selgitusega „under agreement“, mis ei ole seotud kostja töösuhtega ega mistahes muu õigussuhtega. Tisza Textil Eesti OÜ leidis, et nimetatud summad on kantud üle ilma õigusliku aluseta. Vastuhagi kostjad ei eita raha saamist vastuhagis märgitud suuruses ja põhistavad raha saamist Tisza Textil Eesti OÜ ja vastuhagi kostjate vahelise kokkuleppega, mille kohaselt lepiti kokku, et Tisza Textil Eesti OÜ maksab kummalegi vastuhagi kostjale eelpool märgitud summa selleks, et viimased ei lahkuks ettevõttest ja jätkaksid seal seni tehtud tööd. Kohus leidis, et vastuhagi kostjate vastuväited ei ole usaldusväärsed, sest hagiavalduses märkisid kostjad, et alates 01.12.2010 sai nende tööandjaks Tisza Textil Eesti OÜ, kuid väidetavalt töösuhte jätkamiseks ülekantud summad kanti vastuhagi kostjate arvele enam kui aasta hiljem, s.o ajal, mil poolte vahel oli juba töösuhe. Tisza Textil Eesti OÜ eitab vastava kokkuleppe olemasolu. Vastuhagi kostjad viitavad vastavale kokkuleppele ettevõtte omanikuga. Samas kanti raha vastuhagi kostjatele Tisza Textil Eesti OÜ arvelt ja vastava korralduse sellise makse tegemiseks sai teha üldjuhul ettevõtte tegevjuht, kelleks oli Juri Korž. VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda. Ühestki kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist ei nähtu õiguslikku alust 05.02.2011 J. Koržile ja tema abikaasale tehtud väljamakseks. Ekslik on vastuhagi kostjate seisukoht, et vastuhagi nõue on aegunud TLS § 39 alusel. Antud juhul on 05.02.2011 maksekorralduste selgitustest näha, et tegemist oli töölepinguvälise maksega, sest tegemiste ei ole töö- ega puhkusetasuga vaid mingi kokkuleppelise tasuga (under agreement). TLS § 39 ei kuulu kohaldamisele. Maakohus oli seisukohal, et vastuhagi on piisavalt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ning vastuhagi kostjatelt tuleb õigusliku aluseta saadud summad vastuhageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus oli seisukohal, et menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Juri Korž ja Natalia Korž esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega: 1) mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži ja Natalia Korži kasuks kummalegi puhkusehüvitis koos lisatasuga summas 8508,47 eurot (puhkusehüvitis 6508,47 eurot ja lisatasu puhkusele 2000 eurot); 2) mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži ja Natalia Korži kasuks kummalegi puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis seisuga 30.12.2012 summas 215,76 eurot; 3) mõista Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži ja Natalia Korži kasuks kummalegi viivis alates 30.12.2012 kuni puhkuse- ja haigushüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o puhkusehüvitise viivisena 1,86 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (8508,47 eurot) tasumiseni ja haigushüvitise viivisena 0,05 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse (225,81 eurot) tasumiseni; 4) jätta Tisza Textil Eesti OÜ vastuhagi Juri Korži ja Natalia Korži vastu täielikult rahuldamata; 5) jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on maakohus alusetult jätnud arvestamata puhkusehüvitise nõude perioodi eest kuni 30.11.2010. Apellantide eelmine tööandja andis kostjale üle tervikvara ja üleandmise-vastuvõtmise akti punktist 1.5. tuleneb, et üleandja annab aktiga üle ja vastuvõtja võtab vastu tervikvarana müüdud tegutseva ettevõtte koosseisu kuuluvad alljärgnevad asjad ja õigused: töötajatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh puhkusereserv), mis on vajalikud ettevõtte tegevuse jätkamiseks vastavalt lisas 4 sätestatud lepingute nimekirjale; 2) leiavad apellandid, et kohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8) sellega, sest ei põhjendanud, miks ei mõistetud puhkusehüvitist välja 2010. aasta detsembrikuu ja 2012. aasta eest. Apellandid leiavad, et konto väljavõtted (I kd t lk 92,102,112) ei tõenda seda, et 2012. aastal oli puhkusehüvitis apellantidele täielikult tasutud; 3) jättis kohus põhjendamatult puhkuse lisatasu nõude rahuldamata. Apellandid väidavad, et töölepingu punktist 4.5 tuleneb, et töötaja puhkusetasu juurde lisatakse lisamaks põhipalga suuruses, s.o 2 000 eurot; 4) vaidlustavad apellandid ka väljamõistetud viivise suuruse. Apellandid paluvad mõista viivised välja sõltuvalt väljamõistetud põhivõlgnevuse suurusest; 5) tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Vastustaja sai alates 01.12.2010 apellantide tööandjaks (I kd t lk 28 ja Natalia Korž`i toimik lk 27), kuid kokkulepitud maksed kanti apellantidele üle 05.02.2011, s.o kahe kuu pärast peale tööandja muutumist (I kd t lk 170 ja 186). Detsembris 2010, s.o kohe pärast ettevõtte üleminekut OÜ-lt Üritus (pankrotis) vastustajale, ei olnud vastustajal materiaalset võimalust tasuda apellantidele kokkulepitud summasid. Seepärast tasuti need summad 2011. aasta alguses. Vastustaja ei eitanud kokkuleppe olemasolu, vaid ta eitas kokkuleppe sisu. Vastustaja väitis, et kokkuleppe sisuks oli see, et apellandid asuksid vastustaja ettevõtte juhatuse liikmeteks (II kd, tl 20 ja 24). Kuid vastustaja ei tõendanud antud kokkuleppe olemasolu; 6) leiavad apellandid, et kohus hindas ebaõigesti tõendamiskoormist. Vastustaja pidi tõendama, mis oli kokkuleppe sisuks ja seda, et need kokkulepped ei realiseerunud. Vastustaja seda ei tõendanud. Apellandid esitasid omalt poolt vastustaja nõudele vastuväite, et kokkulepe oli seotud töösuhete jätkumisega; 7) apellandid on arvamusel, et makse selgitusest „vastavalt kokkuleppele“ ei saa teha järeldust, et tegemist on töölepinguvälise maksega. Töösuhetes võivad pooled saavutada igasuguseid kokkuleppeid ja tööandja võib tasuda töötajale preemiaid.
9.Tisza Textil Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus asunud õigesti seisukohale, et perioodi 05.07.2007- 30.11.2010 eest tasumisele kuuluva puhkusehüvitise nõue tuli esitada OÜ Üritus pankrotimenetluses ning vastustaja selle nõude täitmise eest ei vastuta. Tervikvara üleandmise-vastuvõtmise aktist tulenevad mistahes õigused ja kohustused saavad olla siduvad üksnes selle akti pooltele ning apellantidele sellest iseseisvaid nõudeõigusi ei teki;
2) ei nõustu vastustaja apellantide poolt esitatud puhkusehüvitise nõude kokkuvõtte arvestusega; 3) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata apellantide puhkuse lisatasu nõude. Apellandi tööleping on algusest peale koostatud eesti keeles ning seega ei saa töölepingu punkti 4.5 osas ka mingisugust nn valetõlget esineda; 4) ei ole maakohus vastuhagi lahendamisel menetlusnorme rikkunud. Vastustaja märgib, et olukorras, kus vastustaja on nõudnud alusetult saadu tagastamist ja vaidlusaluste ülekannete tasumise aluseks olnud kokkulepet ei ole apellandid omalt poolt usaldusväärsete tõenditega tõendanud, kuuluvad summad alusetu rikastumise sätete kohaselt tagastamisele. Raha tagastamata jätmise õiguse olemasolu tõendamise kohustus on raha ülekandmise tõendamise järgselt raha saajal.
10.Tisza Textil Eesti OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega: 1) jätta rahuldamata Juri Korži nõue tuvastada Juri Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingu Tisza Textil Eesti OÜ poolse erakorralise ülesütlemise tühisus; 2) jätta rahuldamata Natalia Korži nõue tuvastada Natalia Korži ja Tisza Textil Eesti OÜ vahel sõlmitud töölepingu Tisza Textil Eesti OÜ poolse erakorralise ülesütlemise tühisus; 3) jätta Juri Korži ja Natalia Korži puhkusehüvitise nõue täielikult rahuldamata; 4) jätta Juri Korži ja Natalia Korži puhkusehüvitise alusel nõutav viivis täielikult rahuldamata; 5) jätta kõik Tisza Textil Eesti OÜ menetluskulud solidaarselt Juri Korži ja Natalia Korži kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8, kuivõrd kohus on jätnud asjas esitatud tõendid hindamata ning asunud esitatud tõenditega vastuolulisele seisukohale. Kohus ei ole analüüsinud vastustaja väiteid ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu, nõustudes seejuures apellantide tõendamata väidetega; 2) on maakohus üllatuslikult asunud seisukohale, et tõendatud on üksnes tööandjapoolse ülesütlemisavalduse apellantidele üleandmine 20.09.2012 ning et vastustaja poolt viidatud tähtkirja väljavõttest (I kd, tl 21, tl 16) ei nähtu, et saadetise puhul oli tegemist ülesütlemisavaldusega; 3) ei nõustu vastustaja maakohtu seisukohaga, et tulenevalt asjaolust, et perearsti poolt allkirjastatud töövõimetuslehtedelt nähtub, et apellandid olid tervislikel põhjustel töölt vabastatud, ei olnud tegemist töölt omavolilise lahkumisega ning vastustajal puudusid eeldused töölepingute erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuivõrd kohus ei ole võtnud seisukohta vastustaja poolt esitatud väidete osas, mille kohaselt ei teavitanud apellandid vastustajat oma haigestumisest; 4) on maakohtu seisukoht, mille kohaselt vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et puhkusetaotlused esitati talle alles 04.09.2012 - tõendamisreegleid eirav. Apellandid ei ole tõendanud, et nad tõepoolest postitasid oma puhkuseavaldused 22.08.2012, mitte hilisemalt. Tahteavalduse saatmise ja kättesaamise aja tõendamine on töötajal võimalik ka ilma tööandja kaasabita;
5) on maakohus ebaõigesti rahuldanud apellantide nõude 2011. aasta eest puhkusetasu saamiseks. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti rahuldanud apellantide nõude puhkusetasu saamiseks, on kohus sellest tulenevalt ebaõigesti rahuldanud ka apellantide viivisenõude.
11.Natalia Korž ja Juri Korž vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta vastuapellandi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebused kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas vastuhagi alusetult saadu tagastamiseks ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka puhkusehüvitise suurust, viivise suurust ning menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb hagejate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt hagejate apellatsioonkaebuse nõudeid, mis tulenevad esitatud hagidest ja teiseks hagejate taotlusi vastuhagi osas, kolmandaks käsitleb kostjate apellatsioonkaebuse nõudeid ning viimasena viiviseid, hagihinda ja menetluskulusid.
14.Apellatsioonkaebuses vaidlustasid hagejad maakohtu otsuse puhkusehüvitise nõude rahuldamata jätmise 05.07.2007 kuni 05.07.2010 eest. 14.1.Hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis alusetult arvestamata puhkusehüvitise nõude perioodi 05.07.2007 kuni 05.07.2010 eest, ei ole põhjendatud. Maakohus jättis puhkusenõude OÜ-s Üritus töötatud aja eest rahuldamata, kuna äriühing on pankrotis ja nõuded puhkusetasu saamiseks tuleb esitada pankrotimenetluses. TLS §112 lg 4 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi sätteid töölepingute üleminekule ettevõtte üleminekul siis, kui välja on kuulutatud tööandja pankrot, seega tööandja pankroti puhul puudub seadusest tulenev alus töölepingute üleminekuks isikule, kui pankrotivõlgnikule kuulunud ettevõte müüakse tervikvarana. Samas ei välista selline regulatsioon pankrotihalduri kokkuleppeid pankrotivara ostjaga. Käesoleval juhul ongi OÜ Üritus pankrotihaldur leppinud pankrotivara müümisel hagejaga kokku, et töötajatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh puhkusereserv), mis on vajalikud ettevõtte tegutsemise jätkamiseks, antakse hagejale üle vastavalt lepingu lisas 4 sätestatud lepingute nimekirjale (tervikvara üleandmisevastuvõtmise akt p 1.5, I kd lk 157). Sama nähtub ka pooltevahelise töölepingu lisast nr 1, milles pooled leppisid kokku, et hageja muutub sama lepingu alusel kostja tööandjaks. Seega läksid hagejale üle kõik töölepingust tulenevad õigused ja kohustused, mille muutmises ei ole pooled eraldi kokku leppinud. Hageja vastutab ka kostjale puhkuse andmise eest, sh perioodi eest, mil tööandjaks oli OÜ Üritus ja kostja ei ole väljatöötatud puhkust kasutanud. TLS § 137 kohaselt enne uue töölepinguseaduse jõustumist 1. juulil 2009 välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. TLS § 1371 kohaselt sel ajal väljatöötatud kasutamata põhi-ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Töölepingu p 5.1 kohaselt oli töötaja põhipuhkuseks 28 kalendripäeva aastas. Hagejate arvestuste kohaselt oli neil seisuga 05.07.2010 saada kummalgi 84 puhkusepäeva. Hagejad tuginevad oma nõudes OÜ Üritus puhkusereservi arvestusele, mis on allkirjastatud hageja Natalia Korži poolt (I kd lk 70-72, 72c-72e; II kd lk 53-78). Nimetatud arvestusest nähtub üksnes väidetavalt kasutamata jäänud puhkusepäevade arv, kuid kohtule ei ole esitatud konkreetseid arvestusi, kuidas kasutamata puhkusepäevade arv on kujunenud.
Kommenteeritud [KKV1]: Lisada-puudub
Puhkusearvestuse pidamine on tööandja kohustus. Käesoleval juhul on asjas tõendatud, et kostja õiguseellase juures OÜ-s Üritus töötades on üks hageja olnud OÜ Üritus juhatuse liige, kes vastutas ka enda ning teise hageja puhkusele lubamise ja puhkuse vormistamise eest ning kelle allkiri peaks kinnitama hagejal väljatöötatud, kuid kasutamata jäänud puhkusepäevi. Ringkonnakohus leiab, et hagejate nõue väljatöötatud ja kasutamata puhkusepäevade eest hüvise nõudes perioodil 05.07.2007 kuni 05.07.2010 ei ole kontrollitav ja tõendatud, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib ka, et ainsa tõendi koostaja oli hageja, kes tegutses vaidlusalusel perioodil kostja seadusliku esindajana, siis on ka see asjaolu aluseks, miks tõendiga ei saa arvestada.
14.2.Õige ei ole hagejate väide, et maakohus ei põhjendanud, miks 2010. aasta eest puhkusehüvitise nõue jäeti rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt jäi nõue rahuldamata põhjusel, et asjas on esitatud tööandja tõend, mis kinnitab et hagejad on saanud 2010. a kasutada 28 kalendripäeva puhkust (II kd lk 78-80). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 2010 aasta eest puhkuse kasutamise õigesti tuvastanud. Asjaolu, et 01.12.2010 läks ettevõte üle, ei anna alust lugeda 2010 aasta eest puhkus kasutamata jäetuks 2,33 päeva ulatuses.
14.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et hagejatel oli saamata puhkusepäevi 2011 aastal 22. Maakohus on ekslikult mõistnud hagejate kasuks välja 400 eurot (s.o 6 päeva eest). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust ning mõistab kummagi hageja kasuks välja 1467 eurot 2011.a kasutamata jäänud puhkuse hüvitisena.
14.4.Hagejate nõue 2012 aasta eest kasutamata jäänud 11 päeva eest hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on tööandjana 2012 välja maksnud. J. Koržile 2113,09 eurot märkega „puhkuseraha 20.06.2012“ ja N. Koržile 2 175,24 eurot märkega „puhkuseraha 20.06.2012“ . Kostja on kinnitanud, et tegemist oli korralise puhkusetasuga ning asjas ei ole vastupidist tõendatud. Asja materjalidest võib tuletada, et hagejad võisid nimetatud ülekandeid käsitleda lisatasu maksmise kohustuse täitmisena, kuid sellisel juhul oleksid hagejad pidanud oma nõuded alternatiivselt esitama. Ringkonnakohus lähtub nõuete piiridest ning jätab 2012.a eest puhkuse hüvitise välja mõistmata, kuna loeb et see on tööandja poolt täidetud.
14.5.Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et pooled leppisid töölepingus kokku töötajale korralise puhkuse lisatasu maksmiseks kuupalga ulatuses. TLS § 68 lg 5 järgi võivad pooled kokku leppida põhipuhkuse osadena andmises, mistõttu võis tööandja otsustada puhkuse lisatasu väljamaksmise, kui töötaja kasutas ära osa oma tööaasta eest saada olevast põhipuhkusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust tõlgendada poolte kokkulepet mittetäieliku kohustusena või muul viisil mittesiduvana, siis tuleb kokkulepet tõlgendada töötaja kasuks. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes hagejate nõutud summa suuruse üle ning seetõttu tuleb rahuldada hagejate nõue mõista välja 2000 eurot puhkusehüvitisena.
15.Apellatsioonkaebuses vaidlustasid hagejad maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise osas.
15.1.Hagejate taotlus jätta kostja nõue J. Koržilt 7989 eurot ja N. Koržilt 6391, 16 euro väljamõistmiseks rahuldamata, on põhjendatud.
Kommenteeritud [KKV2]: d puudu
Maakohus on rahuldanud vastuhagi 7989 euro ja 6391,16 euro nõudes alusetu rikastumise sätete alusel. Asjas ei ole vaidlust, et ülekanded vaidlusaluste summade kohta on tehtud kostja seadusliku esindaja nõusolekul. Maakohus märkis otsuses, et peab hagejate seletusi raha ülekandmise asjaolude ja kokkuleppe osas mitteusaldusväärseteks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti jaganud pooltevahelist tõendamiskoormust töösuhtes, kui on leidnud, et töötaja peab töösuhtes töötasu või muu töösuhtest tuleneva rahalise nõude tööandja poolsel tagasinõudmisel tõendama, et tal oli makse saamiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus märgib, et töösuhtes olevate poolte vahelistes vaidlustes tuleb maksete õigusliku aluse osas alati eeldada, et töötajal oli väljamakstud töötasu või muu rahalise makse saamiseks õiguslik alus ja tööandjal on kohustus tõendada vastupidist. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hagejatele maksti vaidlusalused summad selleks, et nad asuksid juhatuse liikmeteks, ei ole tõendamist leidnud. Sellise kokkuleppe olemasolu tuvastamise korral tuleks sisustada, mis liiki kokkuleppega on tegemist ja kas selle täitmiseks üleantut on võimalik tagasi nõuda. Seetõttu peab ringkonnakohus nimetatud makse õiguslikuks aluseks töösuhet poolte vahel.
16.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega kohus luges töölepingud lõppenuks 05.09.2012.
16.1.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Asjas on vaidlus selle üle, kas hagejad said kostja tahteavalduse töölepingu ülesütlemise kohta kätte 06.09.2012 või 20.09.2012.a. Hagejad vaidlesid vastu kostja väitele, et nad said 06.09.2012 kostja tahteavalduse kätte. TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt kannab kättetoimetamise riski saatja. Vaidluse korral tuleb kostjal kui tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et ülesütlemisavaldus on jõudnud hagejate kui tahteavalduse saaja elukohta ning hagejatel on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on (3-2-1-8-09 p 11; 3-2-1-151-11 p 14) märkinud, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahtevaldust kätte antud. Käesoleval juhul tegi kuller 06.09.2012 edutu katse tähitud kirjade üleandmiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad said 20.09.2012. postkontorist, pärast teistkordse teate saamist, kostja tahteavalduse kätte (II kd lk 36). Ringkonnakohus märgib, et kuna tahteavaldused saab kättesaaduks lugeda 20.09.2012, siis ei ole tähtsust kostja väidetel selle kohta, mida kättetoimetamata ümbrik sisaldas.
16.2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad haigestusid 23.08.2012. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et sõltumata hagejate haigestumisest tuleb lugeda nende töölt puudumine omavoliliseks, kuna hagejad ei teavitanud haigestumisest oma tööandjat õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Hagejad on esitanud usutava selgituse märkides, mis päeval ja mis kellaajal nad helistasid kostja töötajatele, milliselt telefoninumbrilt helistati ja millisele numbrile helistati. Hagejad märgivad samuti, et nemad tegelesid kostja juures personali küsimustega ja nendel ei olnudki kellelegi teisele kui juhi abile teatada. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja ei nõustunud hageja esitatud väidetega, siis pidi ta maakohtus esitama selgesõnalise vastuväite ning taotlema täiendavat tõendite kogumist. Hiljemalt koos apellatsioonkaebusega pidi kostja esitama tõendid, mis hagejate usutava seletuse kummutaksid.
Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejad viibisid haiguslehel ja teavitasid juhi abi telefoni teel, siis puudub alus lugeda haiguse ajal tööle mitteilmumist omavoliliseks lahkumiseks.
17.Kuna ringkonnakohus mõistab Tisza Textil Eesti OÜ-lt välja Juri Korži kasuks puhkusehüvitisena 3467 eurot ja Natalia Korži kasuks samuti 3467 eurot, tuleb maakohtu otsus tühistada ka väljamõistetud viivise suuruse osas. Hagejad on palunud mõista kostjalt hagejate kasuks välja viivis puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et viivised tuleb arvestada alates 06.09.2012. a ehk järgmisest päevast pärast töölepingu lõppemist. Maakohus luges töölepingud lõppenuks alates 05.09.2012. a. Kostja puhkusehüvitise põhivõlgnevusele 3467 eurole lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Viivis alates 06.09.2012. a kuni 31.12.2012. a (8%) 3467 eurolt 117 viivitatud päeva eest on 88,91 eurot. Viivis alates 01.01.2013. a kuni 14.04.2013. a (7,75%) 3467 eurolt 104 viivitatud päeva eest on 76,56 eurot. Viivis alates 15.04.2013. a kuni 30.06.2013. a (8,75%) 3467 eurolt 77 viivitatud päeva eest on 64 eurot. Viivis alates 01.07.2013. a kuni 31.12.2013. a (8,5%) 3467 eurolt on 184 viivitatud päeva eest 148,56 eurot. Viivis alates 01.01.2014 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 10.03.2014. a (8,25%) 3467 eurolt 69 viivitatud päeva eest on 54,07 eurot. Kokku on viivis alates 06.09.2012. a kuni 10.03.2014. a 432,10 eurot. Tisza Textil Eesti OÜ-lt tuleb Juri Korži kasuks välja mõista puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis seisuga 10.03.2014. a summas 432,10 eurot. Tisza Textil Eesti OÜ-lt tuleb Natalia Korži kasuks välja mõista puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivis seisuga 10.03.2014. a summas 432,10 eurot. Alates 11.03.2014. a tuleb Tisza Textil Eesti OÜ-lt Juri Korži kasuks välja mõista viivis tasumata puhkusehüvitiselt (s.o 3467 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni puhkusehüvitise tasumiseni ja haigushüvitiselt (s.o 225,81 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni haigushüvitise tasumiseni. Alates 11.03.2014. a tuleb Tisza Textil Eesti OÜ-lt Natalia Korži kasuks välja mõista viivis tasumata puhkusehüvitiselt (s.o 3467 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni puhkusehüvitise tasumiseni ja haigushüvitiselt (s.o 225,81 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni haigushüvitise tasumiseni. Kommenteeritud [KKV3]: vahe väiksemaks
18.Ringkonnakohus muutis 03.07.2013 määrusega apellatsioonkaebustele hinda määrates ka maakohtu poolt hagejate hagidele määratud hagihinda. Nimetatud määrust menetlusosalised ei vaidlustanud ning selles osas ei esitatud vastuväiteid ka apellatsiooni menetluses. Seetõttu tuleb lugeda Juri Korži esitatud hagihinnaks 13 128,94 eurot - puhkusehüvitis (6508,47 + 2000) 8508,47 - sissenõutavaks muutunud viivis 215,76 - haigushüvitis 225,81 - viivis aasta eest (1,86 € päevas) 678,9 - tuvastusnõue 3500 Natalia Korž esitas samasisulise nõude samas suuruses, seega tuleb tema esitatud hagihinnaks lugeda samuti 13 128,94 eurot Maakohtus hagejad riigilõivu ei tasunud. Ringkonnakohus leiab, et kumbki hageja oleks pidanud maakohtus tasuma hüvitiselt ja viiviselt summas 9628,94 eurot riigilõivu 450 eurot.
Hageja rahalised põhinõuded esitati summas 8734,28 eurot ja rahuldati ringkonnakohtu poolt ca 42 % ulatuses s.o summas 3692,81. Kohus rahuldas ka hagejate tuvastusnõuded ning viivisenõuded. Vastuhagi jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus määrab TsMS § 163 lg 1 alusel, et hagejate menetluskulud tuleb maa ja ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses nende endi kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus mõistab kummaltki hagejalt riigituludesse tasumata riigilõivu summas 90 eurot, ülejäänud osas tuleb tasumata riigilõiv summas 360 eurot kostjalt välja mõista riigi tuludesse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.