Kohtulahend

poolte kantud menetluskuludest 67% jäeti XXXkanda ja 33% XXXOÜ kanda. Kõnealune otsus jõustus 07.12.2011. Hageja esindaja esitas 04.01.2012 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. XXXesitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 13 359,78 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 11 602,21 eurot ja riigilõivust 1757,57 eurot. Hageja esitas kohtule riigilõivu tagastamise taotluse ning juhul, kui kohus jätab taotluse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, siis palub hageja kostjalt välja mõista kogu riigilõivu, so 2556,47 eurot. XXXkinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastus hageja menetluskuludele Kostja palub hageja avalduse jätta osaliselt rahuldamata. Väljakujunenud praktika kohaselt arvestatakse optimaalseks ajakuluks 1 lehekülje A4 menetlusdokumendi koostamisel 45 minutit kuni 1 tund. Hagiavalduse maht selles tsiviilasjas oli 9 lk. Hageja arvest nr XXXnähtuvalt taotleb hageja hagi esitamise eest 13,4 tunni hüvitamist. Kostja märgib, et dokumentide analüüsimine on hagi koostamise osa. Seega kostja hinnangul on põhjendatud hagi koostamise ajakulu 7,2 kuni 9 tundi. Hageja arve nr XXXosas vaidleb kostja seega vastu 6,2 kuni 4,4 tunnile. Hageja arve nr XXX(7 h) osas vaidleb kostja vastu 1-le tunnile. Hageja seisukoha maht oli 6 lk, millele vastav optimaalne tööaja kulu on kuni 6 tundi. Hageja arve nr XXX(19,8 h) osas vaidleb kostja vastu 6-le tunnile, kuna kliendi jaoks oli selles ulatuses õigusabi osutatud kahe advokaadi poolt korraga – klient sai ikkagi samas ulatuses õigusabi, mis oleks olnud ühe advokaadi puhul. Hageja arvele nr XXX(7,3 h) kostja vastu ei vaidle. Hageja arvele nr XXX(4,2) h vaidleb kostja vastu 1,1 h osas, mis puudutab kahe esindaja osalemist kohtuistungil. Kostja leiab, et kuigi hagejal oli kaks esindajat, siis esindati kostjat siiski ühel 1,1 h istungil ja see on ka teenuse maht, mida hageja klient sai. Hageja arvele nr XXX(4 h, esindus ringkonnakohtus) vaidleb kostja vastu 2 h ulatuses. Kostja leiab, et kuigi hagejal oli kaks esindajat, siis esindati kostjat siiski ühel 2 h istungil ja see on ka teenuse maht, mida hageja klient sai. Hageja arvele nr XXX(6,4 h) vaidleb kostja vastu 0,4 h ulatuses, kuna peale ringkonnakohtu otsuse saamist ei olnud otstarbekas hagi tagamise võimalusi analüüsida ning vastavat taotlust ka ei esitatud. Kokku vaidlustab kostja hageja õigusabikulu 16,7 tunni ulatuses, so 16,7 x 202,8 = 3386,76 euro ulatuses. Tsiviilasja hind käesolevas tsiviilasjas oli 262 135.- krooni. Kohalduva Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piimäärad“ kohaselt kuni 300 000.- krooni suuruse hinnaga tsiviilasja puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 100 000.- krooni, so 6391,16 eurot. Riigikohtu 07.12.2011 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11 jäeti 67 % menetluskuludes XXXkanda ja 33 % XXXkanda. Hageja ei ole oma taotlust menetluskulude jaotust arvesse võtnud. Seega ei saa hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus ületada 2109,09 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. XXXpalub hagejalt välja mõista riigilõivu 1757,57 eurot või 2556,47 eurot juhul, kui kohus ei rahulda hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks või rahuldab selle osaliselt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 11 602,21 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kokku 62,10 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh dokumentidega tutvumiseks ning analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja täiendamisteks ning kohtule edastamiseks, hagiavalduse vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, kliendiga kohtumiseks, hageja seisukohtade koostamiseks ja edastamiseks, kliendiga suhtlemiseks, tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks, tunnistajatega kohtumiseks ettevalmistamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ning kohtuistungitel osalemiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja täiendamiseks ning kohtule edastamiseks, kohtudokumentidega tutvumiseks, suhtlemiseks kohtuga ja kliendiga, osalemiseks ringkonnakohtu istungil, hagi tagamise võimaluste ja tõenäosuste hindamiseks, ekirjavahetuse pidamiseks kliendiga, kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, digiallkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot (I kd, tlk 151). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1757,57 eurot ning juhul, kui kohus jätab rahuldamata tema taotluse riigilõivu tagastamiseks, siis kogu tasutud riigilõivu summa ulatuses ehk summas 2556,47 eurot. Harju Maakohus on 10.01.2012 määrusega jätnud rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2012 määrusega on jäetud määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 10.01.2012 määrus muutmata. Seega on hageja sooviks, et kostjalt mõistetaks välja kogu riigilõiv ehk 2556,47 eurot. Riigikohtu 07.12.2011 otsusega jäeti kõigis kohtuastmetes poolte kantud menetluskuludest 67% XXXkanda ja 33% XXXOÜ kanda. Seega tulenevalt Riigikohtu 07.12.2011 otsuses märgitud menetluskulude jaotusest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 33% riigilõivust ehk 843,64 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr XXXspetsifikatsioonis kajastatud hageja esindaja ajakulu kokku 13,40 tundi, mis kulus dokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks. Hagiavaldus (I köide, tlk 2 - 10) on sisuliselt 8 lehekülje pikkune. Kohus nõustub kostja väitega, et dokumentide analüüsimine on samuti hagi koostamise osa, mistõttu hindab kohus antud ajakulu kui hagiavalduse koostamise ajakulu. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu, peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 8 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr XXXspetsifikatsioonis kajastatud hageja esindaja ajakulu 1,50 tundi, mis kulus tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks ja kliendiga

suhtlemiseks. Tunnistajate ülekuulamise taotlus (I köide, tlk 206 – 207) on sisuliselt pool lehekülge pikk ning võttes arvesse kõnealuse taotluse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu 10.09.2010 peetud kliendiga suhtlemise sisu, mistõttu ei saa kohtu hinnangul nimetatud toimingule väidetavalt kulunud aega pidada põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Kohus selgitab, et kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega. Üldist konsultatsiooni, mida ei saa seostada mitte ühegi konkreetse menetlustoimingu tegemisega, ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ning seetõttu vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks. Kohus ei pea põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 2 x 4,50 tunni ulatuses, mis kulus 05.10.2010 kohtuistungil osalemiseks. Istungiprotokollist (II köide, tlk 1 – 8) nähtub, et kõnealune istung kestis 3,10 tundi, mitte 4,50 tundi. Istungiprotokollist nähtuvalt on hagejat kõnealusel istungil esindanud kaks esindajat. Kohus märgib, et kuigi hagejal on õigus tellida õigusteenust mitmelt advokaadilt üheaegselt, ei tähenda see, et kõigile advokaatidele makstud esindajatasu kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele. Riigikohus on oma 09.11.2009 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-112-09 asunud seisukohale, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kolleegiumi hinnangul võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Käesoleva vaidluse puhul oli tegemist võlaõigusliku vaidlusega. Käesolev tsiviilasi ei olnud eriti mahukas ning ka vaidluse olemust ei saa pidada niivõrd keerukaks, et mitme esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus põhjendatuks ka sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 1,50 tundi, mis kulus 04.10.2010 kliendiga kohtumiseks, sest kliendiga kohtumise ajakulu on arvestatud eraldi kahe esindaja osas. Ülejäänud osas peab kohus kõnealusel arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus arvel nr XXXkajastatud ajakulu põhjendatuks 11,40 tunni ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr XXXspetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 2 x 1,10 tundi, mis kulus 17.03.2011 kohtuistungil osalemiseks. Kohtuistungi protokollist (II köide, tlk 80) nähtub, et kõnealune istung kestis 0,70 tundi, mitte 1,10 tundi. Samuti nähtub istungiprotokollist, et hagejat on kõnealusel istungil esindanud kaks esindajat. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleva vaidluse näol tegemist niivõrd mahuka ja keerulise vaidlusega, mistõttu oleks põhjendatud mitme esindaja osavõtt. Seega ei pea kohus kahe esindaja kulude väljamõistmist põhjendatuks. Ülejäänud osas peab kohus kõnealusel arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus arvel nr XXXkajastatud ajakulu põhjendatuks 2,70 tunni ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr XXXspetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 2 x 2 tundi, mis kulus 07.04.2011 kohtuistungil osalemiseks. Kohtuistungi protokollist (II köide, tlk 83 – 84) nähtub, et nimetatud istung kestis 0,90 tundi, mitte 2 tundi. Samuti nähtub istungiprotokollist, et hagejat on kõnealusel istungil esindanud kaks esindajat. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleva vaidluse näol tegemist niivõrd mahuka ja keerulise vaidlusega, mistõttu oleks põhjendatud mitme esindaja osavõtt. Seega ei pea kohus kahe esindaja kulude väljamõistmist põhjendatuks. Kokku peab kohus kõnealuse arve põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,90 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks arve nr XXXspetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 0,40 tundi, mis kulus 10.08.2011 hagi tagamise võimaluste ja tõenäosuse hindamiseks ning e-kirjavahetuse pidamiseks kliendiga. Kohus nõustub kostja märkusega, et peale ringkonnakohtu otsuse saamist ei olnud otstarbekas hagi tagamise võimalusi analüüsida ning vastavat taotlust ka kohtule ei esitatud. Ülejäänud osas peab kohus kõnealusel arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus arvel nr XXXkajastatud ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses.

Ülejäänud osas peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks Kokku peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 43,30 tunni ulatuses (8 + 7 + 11,40 + 7,30 + 2,70 + 0,90 + 6). Menetluskulude nimekirjas märgitud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Sorainen AS poolt hagejale osutatud teenuseid erinevate tunnitasudega vahemikus 202,80 eurot – 155,54 eurot tund. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot tund. Seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 5196 eurot (43,30 x 120). Hgeja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Tulenevalt Riigikohtu 07.12.2011 otsuses märgitud menetluskulude jaotusest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 33% lepingulise esindaja kuludest ehk 1714,68 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2558,32 eurot (843,64 + 1714,68). TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXOÜ-l tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2558,32 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.