Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa, Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
06.03.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-27661
Tsiviilasi
E Ki hagi Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Hagi hind
342,28 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 10.12.2013 otsus ja 22.01.2014 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maardu linna apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja E K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Asta Kukk Kostja Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Julia Saveljeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda Maardu linna poolt Harju Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-12-27661 tehtud 10.12.2013 otsusele ja 22.01.2014 täiendavale otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud
E K esitas 16.07.2012 Harju Maakohtule hagi Maardu linna vastu kahju 342,28 euro hüvitamiseks. 13.03.2012 kella 12.15 paiku toimus liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12 juures, kus hageja sõitis sõiduautoga xxxxxxxxx reg nr xxxxxxxxxxxx veelombis asunud auku. Veelomp varjas sügavat löökauku, mida läbides purunesid sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja õõtshoob. Teelõik, kus avarii toimus, kuulub Maardu linnale ning ei olnud nõuetele vastavas seisundis, ohust hoiatavad märgid puudusid. Hagejale tekkis kahju 342,28 eurot remondi eest tasutud otseste kulutustega: kuna autol oli kaasas üks tagavararatas, millest ei piisanud, siis oli hageja sunnitud ostma lähimast autoremondi töökojast ühe ajutise rehvi, et jõuda kodu lähedale autoremondi töökotta. Rehv maksis 13 eurot, rehvide vahetus toimus AS Oru Äri Kumnas asuvas remonditöökojas ja maksis 183 eurot. Sevix Auto OÜ Keilas asuvas autoremondi töökojas toimus õõtshoova vahetus ning maksis 146,28 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Politsei esitatud fotodest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kevadine jääsulamise aeg ja sõidutee osa ning teepeenrad sündmuskohal olid vee all. Politsei teostas veetaseme mõõtmised väljaspool sõiduteed (teepeenral). Kuna sõidutee osa ja teepeenar oli kaetud veega ning teepeenral olev lumi ja jää takistasid vee äravoolu, ei saanud politsei tuvastada vee all aukude olemasolu, küll aga teostas teepeenral veetaseme mõõtmised. Teede konstruktsiooniline eripära on põikkalle, mis on Vana-Narva mnt sõiduteel 2,5% ja teepeenral 5%. Politsei fotodest nähtub, et teepeenral oli vesi, aga mitte lokaalne auk. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduteel olid augud. Hageja esitas kostjale nõude alles siis, kui kevadine jääsulamise aeg on lõppenud, millega seoses ei olnud enam võimalik tuvastada liiklusõnnetuse täpset põhjust. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 342,28 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 13.03.2012 kella 12.15 toimus liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12 juures; sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all; sündmuskohal käinud politseipatrull tegi 13.03.2012 fotod sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris sündmusest telefoni teel tee valdajat; tee omanik on Maardu linn; hageja on korduvalt pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja poole kohtuväliselt. Poolte vahel on vaidlus järgnevates asjaoludes: kas väidetaval sündmuskohal olid sõiduteel löökaugud, millest läbisõidu tagajärjel purunesid hageja sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja esiõõtshoob; kas väidetav löökauk asus teel või teepeenral. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt teeseadusele (TeeS), kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Teeomaniku vastutus on TeeS sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS § 1043 kohaselt mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõistliku, et kahju tekkimist ära hoida, samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg. 2 järgi.
2(4)
Kostja on korduvalt kinnitanud, et teel ei asunud auku, millest läbisõidul oleks saanud hagejale vaidlusalune kahju tekkida. 16.04.2012 ja 21.08.2012 sõitis kostja poolt moodustatud komisjon välja sündmuskohale, kus tuvastati, et sündmuskoha sõidutee lõigul puuduvad asfaldiaugud, samuti puuduvad asfaldiaukude parandamise jäljed. Sama kinnitas OÜ Üle (teostab vastavalt sõlmitud hankelepingule Maardu linna teede seisundi kontrolli ja teekatte auguremonditöid) 11.09.2012 teatises ja Maardu linna teehoidu korraldav Maardu Linnavalitsuse linna arengu- ja majandusosakond. Kostja vastavat seisukohta kinnitavad ka 15.11.2013 kohtuistungil tunnistajate X X ja X X ütlused. Samas nähtub esitatud fotodelt, et õnnetuse toimumisele järgneval perioodil on õnnetuspaika toimetatud kruusahunnik, sama fraktsiooniga kruus nähtub õnnetuspaigalt teeserva täitena. Kuigi tunnistaja X X ei osanud kohtule öelda, kuidas kruusahunnik võis tee äärde sattuda, ei oma nimetatud asjaolu tsiviilasja lahendamisel olulist tähendust, kuna tee omanik on kostja ja kohtule nähtuvalt on sama kruusaga murdunud teeserva täidetud. 15.11.2013 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud X X viibis sündmuskohal, kui õnnetus toimus. X. Xi ütluste kohaselt: „Autoga sõites peab seal sõitma aeg-ajalt sõidutee serva, sest vasakpööret sooritavad autod sõidavad tee keskjoonele. Hageja sõitis minu ees. Ma nägin, kuidas autod tulid vastu, hageja võttis tee ääre poole ja siis läkski rehv katki. Auto tuli vastu, me mõlemad võtsime teeserva. Seal on ristmik. Rekkad tulevad tee keskele, et pöörata vasakule. Rekkad tulevad nii tee keskele kui vähegi saab. Mina pidin ka võtma täiesti tee serva, et mitte otsa sõita. Teelt ära ei kaldunud me kumbki. Me sõitsime ühte joont mööda. Märgistatud tee pole. Ma nägin, kuidas hageja auto korralikult hüppas. Auk on praeguseks parandatud. Sellel suvel, kui tehti kõnniteid, siis parandati ka auk.“ Lisaks nähtub tõenditena esitatud materjalidest, et sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all. Politsei vaatluskoha fotodelt nähtub murdunud teeäär, mille teravad asfaltservad võivad olla rehvide purunemise põhjuseks, lombi sügavust on mõõdetud teelt või selle vahetust lähedusest. Ka hageja poolt politseile esitatud teabenõude vastuses on kirjas: „Kuna sõidukit juhtinud isiku tegevuses ei nähtunud (puudusid) süüteo tunnused (teekattes olev auk, mis on veega kaetud, ei ole käsitletav sellise teel oleva takistusena, mida juht peab ette aimama ja sõidukiiruse kohandamisel arvestama) ning puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste osas, siis süüteomenetlust politsei poolt ei alustatud. Sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris telefoni teel (numbril xxxxxx) tee valdajat ning selgitas asjaosalistele, et tekkinud vaidlused varalise kahju hüvitamise osas on lahendatavad tsiviilvaidluse korras.“ Seega on kostja õnnetusjuhtumist teadlik olnud alates 13.03.2012. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kuigi teel ja teepeenral asuva veelombi tõttu ei ole võimalik tuvastada augu sügavust ja ulatust, oli antud juhul tegemist teel liiklejale ohtliku teelõiguga. Olenemata asjaolust, kas auk, millest läbisõidu tagajärjel tekkis hagejale kahju, asus teel või oli tegemist vahetu terava teeservaga või auguga tee servas, ei ole lubatav nende ohtlikkuse korral (seda kindlasti juhul, kus kostja selgitustest nähtuvalt on tegemist tee põikkaldega, millele koguneb teed kattev veelomp, ning liikleja ei oska ohtlikkusega arvestada) liiklejate tähelepanu juhtimata jätmine ohule, samuti ohuolukorra likvideerimata jätmine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et õnnetuse juhtumise ajal 13.03.2012 oleks olnud vaidlusaluses kohas liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg. 2 järgi seetõttu, et tee oli selle kattes esineva augu tõttu ohtlik liiklemiseks. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et õnnetuse ajal mingeid liikluspiiranguid ega hoiatavaid märke ei olnud. Eeltoodu alusel ei ole kostja tõendanud, et vaidlusaluse juhtumi päeval ja kohas oleks olnud teel selle ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et kostja oleks teinud kõik endast oleneva, et juhtida liiklejate, sh
3(4)
hageja tähelepanu teekattes esinevale augule ja seega ka liiklejatele võimaliku ohu ja kahju tekkimisele. Kuna teekattes oli auk, st tee ei olnud liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg. 1 järgi (m.h ei ole lubatud ohtlikud teeservad ja teepeenrad), siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg. 1 punktidest 1-2 tulenevad kohustused, s.t. ei olnud korraldanud tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajaid hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusvahendid, seega on kostjapoolne seadusest tulenev kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 kohaselt õigusvastane. VÕS § 1045 lg. 3 kohaselt on antud juhul kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärgiks kannatanu kaitsmine vaidlusaluse kahju tekkimise eest. Tõendatud on põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise (ülalmärgitud seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejal tekkinud kahju ees TeeS § 36 lg. 2 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg. 1 p. 7 alusel. VÕS § 128 lõigete 1, 2 ja § 132 lg. 3 alusel on tõendatud hagejale kahju tekkimine 342,28 euro ulatuses. Edasine menetlus Maardu linn ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et kohus ei ole arvestanud kõigi esitatud tõenditega ning on jätnud tähelepanuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ sätted. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja hagi põhjendatult rahuldanud. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.