Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt toimus 13.03.2012 kella 12.15 paiku liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12 juures, kus hageja sõitis sõiduautoga Volvo reg nr XXX veelombis asunud auku. Veelomp varjas sügavat löökauku, mida läbides purunesid sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja õõtshoob. Sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all. Hageja poolt politseile esitatud teabenõude vastuses on kirjas: „Kuna sõidukit juhtinud isiku tegevuses ei nähtunud (puudusid) süüteo tunnused (teekattes olev auk, mis on veega kaetud, ei ole käsitletav sellise teel oleva takistusena, mida juht peab ette aimama ja sõidukiiruse kohandamisel arvestama) ning puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste osas, siis süüteo-menetlust politsei poolt ei alustatud. Sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris telefoni teel (numbril 6060721) tee valdajat ning selgitas asjaosalistele, et tekkinud vaidlused varalise kahju hüvitamise osas on lahendatavad tsiviilvaidluse korras. Seega, kostja ei saanud teada esmakordselt liiklusavariist 14.04.2012 vaid sai teada sellest 13.03.2012, kostja sündmuskohale kohale ei tulnud. Antud juhul ei olnud Maardu linnale kuuluv ja Vana-Narva mnt asuv teelõik, kus avarii toimus, nõuetele vastavas seisundis, ohust hoiatavad märgid puudusid, selle tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 342.28 eurot. Ülalnimetatud kahjusumma tekkis remondi eest tasutud otseste kulutustega: kuna autol oli kaasas üks tagavararatas, millest ei piisanud, siis oli hageja sunnitud ostma lähimast autoremondi töökojast ühe ajutise rehvi, et jõuda kodu lähedale autoremondi töökotta. Rehvi ostmise kohta on lisada XXXOÜ arve nr.15.13.03.2012 summas 13.00 eurot. Rehvide vahetus toimus AS XXX asuvas remonditöökojas, lisada on Oru Äri arve-saateleht K512 13.03.2012. summas 183.00 eurot. XXXOÜ Keilas asuvas autoremondi töökojas toimus õõtshoova vahetus. Nimetatud detaili pidi töökoda eelnevalt tellima ning teostama siis õõtshoova vahetuse, mille kohta on hagejal esitada arve-müügitšekk nr. 9437 28.03.2012 summas 146.28 eurot. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel oli sõiduautole tekitatud sellised vigastused, mis ei võimaldanud enam autot ilma tagavararataste vahetuseta sõiduvahendina kasutada, siis oleks hageja võinud kasutada puksiiriabi firma teenust, mis oleks auto sõidukõlblikkuse taastamise teinud tunduvalt kallimaks. Kahjunõuet ei olnud võimalik enne esitada, kuna puudusid nõuet põhistavad vastavad dokumendid. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 342.28 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitustest nähtuvalt pöördus 14.04.2012 kostja hageja poole liikluskahju hüvitamise nõudega. Pärast hageja teatise kättesaamist moodustas Maardu Linnavalitsus viivitamatult komisjoni ülalnimetatud juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks. 16.04.2012 komisjon sõitis välja sündmuskohale, kus tuvastati, et sündmuskoha sõidutee lõigul puuduvad asfaldiaugud, samuti puuduvad asfaldiaukude parandamise jäljed. Samuti tuvastas komisjon, et teel puuduvad hiljutise remondi jäljed. Vastavalt sõlmitud hankelepingule teostas Maardu linna teede seisundi kontrolli ja teekatte auguremonditöid OÜ XXX. OÜ XXX 11.09.2012 teatise kohaselt ei ole Vana-Narva mnt teelõigul, alates bussipeatusest Loo kuni Madikse tn ristmikuni sõiduteekatete remonti teostatud ei märtsi ega ka aprillikuus 2012 aastal. Maardu linna teehoidu korraldav Maardu Linnavalitsuse linna arengu- ja majandusosakond kinnitab, et 2012 veebruarist kuni käesoleva vastuse esitamiseni ei ole Vana-Narva mnt teelõigul alates bussipeatusest Loo kuni Madikse tn ristmikuni teostatud sõiduteekatete remonti, kuna tee seisund vastas kehtestatud nõuetele ja asfaltkattes puudusid löökaugud. Politsei esitatud fotodest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kevadine jääsulamise aeg ja sõidutee osa ning teepeenrad sündmuskohal olid vee all. Ülalnimetatud fotodelt on selgelt näha, et politsei teostas veetaseme mõõtmised väljaspool sõiduteed (teepeenral). Kuna sõidutee osa ja teepeenar oli kaetud veega ning teepeenral olev lumi ja jää takistasid vee äravoolu, ei saanud politsei tuvastada vee all aukude olemasolu, küll

aga teostas teepeenral veetaseme mõõtmised. Teede konstruktsiooniline eripära on põikkalle, mis on Vana-Narva mnt sõiduteel 2,5% ja teepeenral 5%. Kostja on seisukohal, et politsei esitatud fotodest nähtub, et teepeenral oli vesi, aga mitte lokaalne auk. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduteel olid augud. Kostja on täiesti veendunud, et väidetaval sündmuskohal puudusid sõiduteel löökaugud nii juhtumi toimumise ajal kui ka praegu. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude alles 14.04.2012, st 31 päeva hiljem pärast väidetavat sündmust, kuigi sai politsei teatise juba 19.03.2012. Seega hageja esitas kostjale nõude alles siis, kui kevadine jääsulamise aeg on lõppenud, millega seoses ei olnud enam võimalik tuvastada liiklusõnnetuse täpset põhjust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna leiab, et hagi on põhjendamatu. Menetluse käik 15.11.2013 teatas kohus pooltele, et lahendab tsiviilasja juhindudes TsMS § 405 lg 1 ja teeb otsuse teatavaks 10.12.2013 kantselei kaudu. TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 10.12.2013 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, sest kostja teatas 16.12.2013 kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel juhindunud TsMS § 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6 sätestatust. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 13.03.2012 kella 12.15 paiku liiklusõnnetus Maardu linnas, VanaNarva mnt 12 juures, kus hageja sõitis endale kuuluva sõiduautoga Volvo reg nr XXX läbi teel asuvast veelombist (tl 5-7), mille tagajärjel purunesid sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja esiõõtshoob. Hageja on seisukohal, et Maardu linnale kuuluv teelõik, kus avarii toimus, ei olnud teeseaduses (TeeS) sätestatud nõuetele vastavas seisundis, ohust hoiatavad märgid puudusid, selle tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 342.28 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) 2) 3)

4)

13.03.2012 kella 12.15 toimus liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12 juures (tl 7); sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all (tl 15); sündmuskohal käinud politseipatrull tegi 13.03.2012 fotod sündmuskohast (tl 19-37) ning avariipolitseinik informeeris sündmusest telefoni teel (numbril 6060721) tee valdajat (tl 15); tee omanik on Maardu linn;

5)

hageja on korduvalt pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja poole kohtuväliselt (tl 11-14; tl 16-18).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgnevates asjaoludes: 1) kas väidetaval sündmuskohal olid sõiduteel löökaugud, millest läbisõidu tagajärjel purunesid hageja sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja esiõõtshoob; 2) kas väidetav löökauk asus teel või teepeenral. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt TeeS-le, kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust ning lg 3 alusel ei ole kahju tekitamine sellisel juhul õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. TeeS § lg 1 kohaselt Teeseaduses sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Sama seaduse § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele ning § 2 lg 1 järgi tee on tänav sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 4 lg 1, 3 ja 5.1. lg 1 järgi on tänavana avalik tee kohaliku omavalitusele kuuluv tee. TeeS § 37 lg 1 p1-2,4-5 järgi peab avalikult kasutatava tee omanik korraldama tee kasutamist ja kaitset, teostama tee XXX vaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid, andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, siis võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse paragrahv 31 lõikes 2 sätestatud korras. TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, st siis kui tee on liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt tema olukorrast. Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tuleneb seega avalikult kasutava tee, sealhulgas tänava omaniku kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse § 10 lg 1 tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist tulenevalt igati ohutu liiklejaile ja et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju.

Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS § 1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõisliku, et kahju tekkimist ära hoida, samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg 2 järgi. Kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et teel ei asunud auku, millest läbisõidul oleks saanud hagejale vaidlusalune kahju tekkida. 16.04.2012 ja 21.08.2012 sõitis kostja poolt moodustatud komisjon välja sündmuskohale, kus tuvastati, et sündmuskoha sõidutee lõigul puuduvad asfaldiaugud, samuti puuduvad asfaldiaukude parandamise jäljed (tl 60-64). Sama kinnitas OÜ XXX (teostab vastavalt sõlmitud hankelepingule Maardu linna teede seisundi kontrolli ja teekatte auguremonditöid, tl 65-69) 11.09.2012 teatises (tl 58) ja Maardu linna teehoidu korraldav Maardu Linnavalitsuse linna arengu- ja majandusosakond (tl 69). Kostja vastavat seisukohta kinnitavad ka 15.11.2013 kohtuistungil tunnistajate XXX ja XXX antud ütlused (tl 102-104). Samas nähtub kohtule tõenditena esitatud fotodelt, et õnnetuse toimumisele järgneval perioodil on õnnetuspaika toimetatud kruusahunnik (vrd tl 35 ja tl 82), sama fraktsiooniga kruus nähtub õnnetuspaigalt teeserva täitena (tl 79-83). Kuigi tunnistaja XXX ei osanud kohtule öelda, kuidas kruusahunnik võis tee äärde sattuda (tl 104) ei oma nimetatud asjaolu tsiviilasja lahendamisel olulist tähendust, kuna tee omanik on kostja ja kohtule nähtuvalt on sama kruusaga murdunud teeserva täidetud. 15.11.2013 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud XXXviibis kohtule nähtuvalt sündmuskohal, kui õnnetus toimusXXX ütluste kohaselt: „Autoga sõites peab seal sõitma aegajalt sõidutee serva, sest vasakpööret sooritavad autod sõidavad tee keskjoonele. Hageja sõitis minu ees. Ma nägin kuidas autod tulid vastu, hageja võttis tee ääre poole ja siis läkski rehv katki. Auto tuli vastu, me mõlemad võtsime teeserva. Seal on ristmik. Rekkad tulevad tee keskele, et pöörata vasakule. Rekkad tulevad nii tee keskele kui vähegi saab. Mina pidin ka võtma täiesti tee serva, et mitte otsa sõita. Teelt ära ei kaldunud me kumbki. Me sõitsime ühte joont mööda. Märgistatud tee pole. Ma nägin kuidas hageja auto korralikult hüppas. Auk on praeguseks parandatud. Sellel suvel, kui tehti kõnniteid, siis parandati ka auk (tl 102).“ Lisaks nähtub kohtule tõenditena esitatud materjalidest, et sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all. Politsei vaatluskoha fotodelt nähtub murdunud teeäär, mille teravad asfaltservad võivad olla rehvide purunemise põhjuseks (tl 22), lombi sügavust on mõõdetud teelt või selle vahetust lähedusest. Ka hageja poolt politseile esitatud teabenõude vastuses on kirjas: „Kuna sõidukit juhtinud isiku tegevuses ei nähtunud (puudusid) süüteo tunnused (teekattes olev auk, mis on veega kaetud, ei ole käsitletav sellise teel oleva takistusena, mida juht peab ette aimama ja sõidukiiruse kohandamisel arvestama) ning puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste osas, siis süüteomenetlust politsei poolt ei alustatud. Sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris telefoni teel (numbril 6060721) tee valdajat ning selgitas asjaosalistele, et tekkinud vaidlused varalise kahju hüvitamise osas on lahendatavad tsiviilvaidluse korras (tl 15).“ Seega on kostja õnnetusjuhtumist teadlik olnud alates 13.03.2012. Eeltoodud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et kuigi teel ja teepeenral asuva veelombi tõttu ei ole võimalik tuvastada augu sügavust ja ulatust, oli antud juhul tegemist teel liiklejale

ohtliku teelõiguga. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, kas auk, millest läbisõidul tagajärjel tekkis hagejale kahju, asus teel või oli tegemist vahetu terava teeservaga või auguga tee servas, ei ole lubatav nende ohtlikkuse korral (seda kindlasti juhul, kus kostja selgitustest nähtuvalt on tegemist tee põikkaldega tl 70, millele koguneb teed kattev veelomp ning liikleja ei oska ohtlikkusega arvestada) liiklejate tähelepanu juhtimata jätmine ohule, samuti ohuolukorra likvideerimata jätmine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et siis, kui õnnetus juhtus, so 13.03.2012, oleks olnud vaidlusaluses kohas liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg 2 järgi seetõttu, et tee oli selle kattes esineva augu tõttu ohtlik liiklemiseks. Kohtule nähtub hageja esitatud fotodelt, et õnnetuse ajal mingeid liikluspiiranguid ega hoiatavaid märke ei olnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel juhtumi päeval ja kohas oleks olnud teel selle ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et kostja oleks teinud kõik endast oleneva, et juhtida liiklejate, sh hageja tähelepanu teekattes esinevale augule ja seega ka liiklejale võimaliku ohu ja kahju võimalikule tekkimisele. Kuna teekattes oli auk, st tee ei olnud liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg 1 järgi (m.h ei ole lubatud ohtlikud teeservad ja teepeenrad), siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg 1 p 1-2 tulenevat kohustused, st ei olnud korraldanud tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajaid hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusvahendid, seega on kostjapoolne seadusest tulenev kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 3 kohaselt on antud juhul kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärgiks kannatanu kaitsmine vaidlusaluse kahju tekkimise eest. Kohtu arvates on tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise (ülalmärgitud seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejal tekkinud kahju ees TeeS § 36 lg 2 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkis hagejale sündmuse tagajärjel varaline kahju summas 342.28 eurot remondi eest tasutud otseste kulutustega: kuna autol oli kaasas üks tagavararatas, siis oli hageja sunnitud ostma lähimast autoremondi töökojast ühe ajutise rehvi, et jõuda kodu lähedale autoremondi töökotta. Rehvi ostmise kohta on lisada XXXOÜ arve nr.15.13.03.2012. summas 13.00 eurot (tl 8). Rehvide vahetus toimus AS XXXasuvas remonditöökojas (XXX arve-saateleht K512 13.03.2012. summas 183.00 eurot, tl 9). XXXOÜ Keilas asuvas autoremondi töökojas toimus õõtshoova vahetus (arve-müügitšekk nr.9437 28.03.2012 summas 146.28 eurot, tl 10). Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 342.28 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 342.28 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on kokku 160 eurot, s.o 60 eurot tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 160 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.