Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. märts 2014. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-13-15118
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 340 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht XXX; e-post: XXX ) ; seaduslik esindaja juhatuse liige XXX; Kostja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX ; e-post:
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
412,60 eurot
Hageja nõue ja põhjendused Poolte vahel sõlmiti 27.08.2012.a. veoleping-tellimus nr. A-635/1, mille kohaselt hageja võttis endale kohustuse teostada kostja ülesandel kaubavedu marsruudil Eesti (Maardu) – Uzbekistan (Tashkent). Kostja kohustus hagejale tasuma 7 150 eurot. Hageja teostas veo ja esitas 15.10.2012.a kostjale arve nr. 00878 kokkulepitud suuruses. Vastavalt veolepingu tingimustele kohustus kostja tasuma arve 21 päeva jooksul peale originaal arve, CMR ja konteineri tagastamise akti esitamist. Kõik ülalnimetatud dokumendid esitati kostjale 15.10.2012.a. Seega oli kostja kohustatud tasuma arve hiljemalt 05.11.2012.a. Kostja tasus arve 30.11.2012.a. ja osaliselt: st hilinedes tasumistähtajaga 25 päeva, kusjuures ei tasunud arvet täies mahus. Kostja tasus 6810 eurot jättes maksmata 340 eurot. Kostja ei ole hagejale esitanud tasaarvestuse avaldust. Kostja poolt esitatud arve leppetrahvile ei ole põhjendatud. Lepinguga ei olnud ettenähtud viivisintress. Seoses sellega arvestab hageja seadusjärgse viivisega. Arve nr 00878 maksetähtaeg oli 05.11.2012.a. Kostja tegi osalise makse summas 6 810 eurot alles 30.11.2012.a ning hagi esitamise seisuga ei ole maksnud hagejale 340 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja nõuda 0,021% viivist (0,75% + 7% / 365) 7150 euroselt rahasummalt ajavahemikus alates 06.11.2012.a kuni 30.11.2012.a, mis on 37,54 eurot ja 0,021% viivist 340 euroselt rahasummalt ajavahemikus alates 01.12.2012.a kuni 01.04.2013.a, mis on 7,71 eurot. Kokku on väljanõutava viivise summa 46,25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 0,022% viivist 340-euroselt põhivõlalt alates 29.03.2013.a kuni 340 põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja taotleb: - mõista Osaühingult XXX Osaühingu XXX kasuks välja võlgnevus 340 eurot ; - mõista Osaühingult XXXOsaühingu XXX kasuks välja viivis 46,25 eurot; - mõista Osaühingult XXX Osaühingu XXX kasuks välja 0,021% viivist päevas põhinõudelt (340 eurot) alates 02.04.2013.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja peab neid põhjendamatuks. 12.10.2012 sõlmiti kostja ja hageja vahel teine leping, mille kohaselt hageja pidi Venemaale toimetama veose ja selleks andma 17.10.2012.a. pealelaadimiseks veoauto, mida ta ei teinud. Sellega rikkus hageja lepingulist kohustust. Lepingu kohaselt oli veoauto laadimisele esitamata jätmise eest ettenähtud leppetrahv, mille suuruseks oli 20% lepingu veohinnast. Kuna lepingu hinnaks oli 1700 eurot, siis leppetrahv moodustab 340 eurot. Kostja esitas hagejale arve nr. А0075612 ja teatas tasaarvestamisest, mis oli teostatud arve nr 00878 tasumisel ning ülejäänud võlasumma 6 810 eurot oli 30.11.2012 kantud hageja pangakontole. 03.12.2012.a. teatas hageja kirjaga, et sellega ei nõustu kuigi tunnistab, et ei saanud laadimiseks autot anda. Kuna kostjal oli õigus hagejalt nõuda leppetrahvi tasumist, oli tasaarvestamine õiguspärane. Et põhinõue on põhjendamata, on kõrvalnõuded aluseta. Palub jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega.
Kohus lahendab vaidluse kirjalikus menetluses.
Poolte vahel sõlmiti 27.08.2012.a. veoleping, mille kohaselt hageja teostas kostja ülesandel kaubaveo marsruudil Eesti – Uzbekistan . Lepingu kohaselt kostja kohustus hagejale tasuma veotasu 7 150 eurot. 15.10.2012.a hageja esitas kostjale arve nr. 00878 kokkulepitud suuruses. Kostja oli kohustatud tasuma arve hiljemalt 05.11.2012.a., tasus arve 30.11.2012.a. ja osaliselt, jättes maksmata 340 eurot. 12.10.2012 sõlmiti kostja ja hageja vahel teine leping, mille kohaselt hageja pidi Venemaale toimetama veose ja selleks andma 17.10.2012.a. pealelaadimiseks veoauto, mida ta ei teinud. Lepingu kohaselt oli veoauto esitamata jätmise eest ettenähtud leppetrahv, mille suuruseks oli 20% lepingu veohinnast. Kostja esitas 18.10.2012.a. hagejale arve nr. A0075612 340 eurole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja nõuab veotasu osas, mille kostja on jätnud tasumata. Poolte vahel puudub vaidlus veotasu suuruse ja kostja maksmiskohustuse osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna ta on teinud selles osas tasaarvestuse oma nõudega hageja vastu. Vaidlust ei ole, et pooltel olid tasaarvestatavad nõuded: hageja nõue tulenes arvest nr.00878 ja kostja nõue arvest nr. A0075612. Hageja leiab, et kostja arve ei ole põhjendatud. Samas puudub vaidlus selles, et hageja jättis 17.10.2012.a. auto kauba pealelaadimiseks andmata ning selle eest oli pooltevahelises lepingus ette nähtud leppetrahv suurusega 20 % lepingu veohinnast, mis on 340 eurot. Hageja on 11.02.2013.a. esitanud kostjale maksekohustuse täitmise nõude (tl 43-44) ja selles viidanud temapoolse lepingulise kohustuse vabandatavusele. Nimetatud asjaolusid kohus kaaluda ei saa, kuna sellekohaseid vastuväiteid kohtumenetluses hageja esitanud ei ole. Esitatud haginõudes hageja leiab, et tasaarvestus ei saanud toimuda, sest kostja ei esitanud selleks tasaarvestuse teostamise avaldust s.t. ei pidanud kinni tasaarvestuse teostamise vormist ning hageja esitas kostja tasaarvestusnõudele vastuväite. Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millal toimus poolte vahel tasaarvestus. Kostja leiab, et on hagejale tasaarvestusest teada andnud 30.11.2012.a. tehtud veotasu ülekandega, milles on märgitud „miinus meie arve A0075612“ (t.l.25, 12). VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega ei toimu tasaarvestus automaatselt, vaid eeldab tasaarvestada sooviva isiku tahteavaldust, mis TsÜS-i § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. VÕS § 197 lg 2 sätestab tasaarvestuse õiguslikud tagajärjed: tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nimetatud õiguslikud tagajärjed tekivad seega alates tasaarvestava poole tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Seadus ei esita tasaarvestusavaldusele vormi- ega sisunõudeid. Minimaalselt peaks avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Hinnates kostja tahteavaldust tasaarvestuseks, leiab kohus, et kostja poolt 30.11.2012.a. hagejale veotasu maksmiseks tehtud ülekandest on üheselt mõistetav, et kostja jättis tasumata nende poolt hagejale esitatud arvele A0075612 kantud summa. Vaidlust ei ole, et hageja oli arve nr.A0075612 varasemalt kätte saanud ja teadlik kostja poolt nõutavast leppetrahvist. Seega saab 30.11.2012.a. ülekandes kajastatud informatsiooni üheselt tõlgendada kostja tahteavalduseks tasaarvestuse teostamiseks. Hageja nõustumine tasaarvestusega ei ole nõutav. Hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväite, mis näitab, et ta on tasaarvestuse teostamisest aru saanud. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Kohus leiab, et hageja sai tasaarvestusest teada 30.11.2012.a. Kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses on lõppenud 30.11.2012.a. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiseks, rahuldamata.
hagi,
mis
on
esitatud
tasaarvestatud
summa
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.