Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-10811
Tsiviilasi
Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur L. M. hagi AS-i Saku Metall vastu täidetud kohustuse tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2378,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur L. M. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis, registrikood 11146497) pankrotihaldur L. M. (OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja AS Saku Metall (registrikood 10181876, asukoht Saku 13, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2013 otsus muutmata ja rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Ekosüsteemide pankrotihalduri kanda.
apellatsioonkaebus OÜ
(pankrotis)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur L. M. esitas 04.03.2013 hagi Harju Maakohtusse Saku Metall AS-i vastu. Hageja palus tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt rahalise kohustuse täitmine kostjale 2378,09 eurot ja kohustada kostjat tagastama täitmise alusel saadu.
2.Võlgnik esitas Pärnu Maakohtusse 26.01.2010 pankrotiavalduse, 05.03.2010 kuulutati välja võlgniku pankrot. Kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist, perioodil 29.10.2009 - 29.01.2010, tegi võlgnik väljamakseid kostjale: 06.11.2009 - 29 767 krooni ja 16.11.2009 - 7442 krooni. Võlgniku jaotusettepanek kinnitati 04.05.2011 ja kostja ei ole võlausaldajate hulgas, seega on võlgnik rahuldanud kostja nõude täies ulatuses enne pankrotimenetluse algatamist.
3.Võlausaldajate huvid on kahjustatud ning see on põhjendatud asjaoluga, et kostjale tasuti arved 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, mis on käsitletav ühe võlausaldaja eelistamisena teistele võlausaldajatele. Kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal oli võlgnikul pikemaajaliselt täitmata kohustusi vähemalt viiele võlausaldajale. Seega sai kostja olulise eelise nende võlausaldajatega võrreldes, kellele oli võlgnik varasematest perioodidest võlgu, kuid kelle arved jättis võlgnik tasumata. Lisaks täideti rahaline kohustus kostjale ettemaksuna enne arvel märgitud tasumise tähtaega. Fakti, et kostjat eelistati teistele võlausaldajatele, ei muuda olematuks asjaolu, et võlgnik võis kostja arveid maksta enda majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks olid vajalikud ka kaubad ja teenused, mis müüdi võlausaldajate poolt, kellele võlgnik kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal võlgu oli. Seega said kostjale tasumisega kahjustada mitme võlausaldaja huvid. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud tehingutega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. 06.10.2009 saatis võlgnik hinnapäringu kostjale kahe metallukse ostmiseks, millele kostja koostas pakkumise ning 19.10.2009 korrigeeritud pakkumise. Võlgnik ja kostja sõlmisid 28.10.2009 tellimuse 37 209 krooni (2378,09 eurot), mille alusel esitati võlgnikule arved. Võlgnik tasus arved
06.11.ja 16.11.2009. Tellimuse alusel on võlgnikule üle antud kaks metallust koos nende juurde kuuluvate paigaldusdetailidega, tehing oli tavapärane tellimuse täitmine võlgniku ja kostja igapäevases majandustegevuses. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et tehingud võivad väidetavalt kahjustada teiste võlausaldajate huve. Tehing oli hädavajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Esimese astme kohtu otsus
5.30.10.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Poolte vahel puudus vaidlus, et võlgnik saatis kostjale hinnapäringu kahe metallukse ostmiseks ning kostja koostas pakkumised, kostja koostas tellimuse, esitas võlgnikule tellimuse alusel arved ning andis üle kaks metallust koos paigaldusdetailidega. Samuti puudus vaidlus, et võlgnik tasus esitatud arvete alusel 06.11.2009 - 29 767 krooni ja 16.11.2009 - 7442 krooni. Võlgniku pankrotimenetlus algatati 29.01.2010 ning pankrot kuulutati välja 05.03.2010.
7.Rahaliste kohustuste täitmise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.
8.Asjas leidis tuvastamist, et pankrotimenetlus algatati (ajutine haldur nimetati) 29.01.2010, rahaline kohustus täideti kostjale 06.11. ja 16.11.2009, s.o vähem kui kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist.
9.Poolte vahel oli vaidlus, kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja põhjendas võlausaldajate huvide kahjustamist asjaoluga, et võlgnik tasus kostja arved kolm kuud enne pankrotimenetluse algust ning sellega ühtlasi eelistas kostjat teistele võlausaldajatele. Samuti oli võlgnikul maksuvõlg ning ta oli võlgu teistele võlausaldajatele ajal, mil ta tasus kostja arved. PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt on rahalise kohustuse tagasivõitmise üheks eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine.
10.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et iseenesest ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks seda, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue (RK 3-2-1-58-03, 3-2-1-43-07). Hageja leidis, et kuivõrd võlgnikul oli rahalise kohustuse täitmise ajal veel võlausaldajaid peale kostja, said nende huvid kostja eelistamise tõttu kahjustatud. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusest nähtus, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 728 005,85 eurot, sh on võlausaldajaid, kelle ees tekkis võlgnevus varem ning kellega tehtud tehingud olid majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulised sarnaselt kostjaga tehtud tehinguga. Kuivõrd kostja nõue sai täies ulatuses rahuldatud, samas kui teiste võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata või rahuldatakse vaid osaliselt, oli kostja arve tasumisel tegu kostja kui võlausaldaja eelistamisega. Kohus leidis, et tõendatud on kostja eelistamine, kuid mitte teiste võlausaldajate kahjustamine. Võlgniku ja kostja vaheline tehing oli tavapärases majandustegevuses tehtud tehing. Võlgniku tehing seisnes kahe metallukse ostmises kostjalt ostuhinnaga 2378,09 eurot, uksed on võlgnikule üle antud. Kohus leidis, et võlausaldajate huvide kahjustamine võiks kõne alla tulla juhul, kui tehing oleks tehtud ebamõistlikult suure müügihinnaga või oleks võlgnikule uksed üle andmata vms. Usutav on kostja seisukoht, et tehing on tehtud turutingimustel ning hageja ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Seega ei ole täidetud rahalise kohustuse tagasivõitmise eeldusena võlausaldajate kahjustamine. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
12.Kohus luges tuvastatuks vastustaja eelistamise teistele võlausaldajatele, seega ei võinud kohus samaaegselt järeldada, et võlausaldajate huvid ei ole makse tegemisega vastustajale kahjustatud. Kohtuotsuse järeldused on vastuolulised.
13.Tuvastanud, et tehingud vastustajaga toimusid võlgniku ja vastustaja tavapärase majandustegevuse raames, ei võinud kohus jätta andmata hinnangut vastustajaga tehingutele võrrelduna võlgniku teiste tehingutega. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut sellele, et vastustajaga tehtud tehingute tulemusena ei jätkunud võlgniku majandustegevus. Apellandi hinnangul pidi kohus asja õigeks ja objektiivseks lahendamiseks andma hinnangu võlausaldajate huvide kahjustamisele sellest aspektist, kas teiste võlausaldajate kahjustamine võiks toimuda ka korrapärase majandustegevuse raames ning olukorras, kus kõik võlgniku kohustused on võrdselt olulised ning tagasivõitmise nõude esemeks olev kohustuse täitmine oma olulisuse poolest teistest ei eristu.
14.Apellandi hinnangul nähtub maakohtu seisukohast, et kohus on vääralt määratlenud hageja nõude. Ebamõistlikult kõrge müügihinnaga tehing ei ole PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise aluseks. Sellise tehingu puhul oleks halduril õigus esitada nõue võlgniku juhatuse liikme vastu. Kui kaup oleks jäetud üle andmata, kas sellisel juhul ei olnuks hagi mitte rahalise kohustuse tagasivõitmiseks, vaid hagi oleks esitatud varatu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Seega kohtuotsuse järeldus, et võlausaldajate huvide kahjustamine võinuks antud juhul seisneda tavapärasest kõrgemas müügihinnas kauba müümises võlgnikule, on hagi nõuet arvestades alusetu. Kohus jättis tähelepanuta pankrotimenetluse peamise mõtte ja eelduse, s.o kõikide võlausaldajate võrdne kohtlemine pankrotimenetluses PankrS § 2 alusel. Kohus pole andnud oma hinnangut asjaolule, miks need võlausaldajad, kes olid võlgnikuga sarnastes majanduslikes suhetes ning müüsid võlgnikule kaupu ja teenuseid, on pandud vastustajaga võrreldes halvemasse olukorda. Vastustaja, kellele võlgnik tasus arveid enne maksetähtpäeva, ei kandnud tehingu tõttu mitte mingit kahju, samas kui võlgnikul oli võlausaldajaid, kelle nõudeid võlgnik ei rahuldanud ja kelle huve sellega kahjustati. Ka sellest, et pärast makse sooritamist eelistatud võlausaldajale esitab võlgnik enda pankrotiavalduse ja enamik majandustegevusega seotud rahalistest kohustustest jäävadki pankrotivara puudumisel täitmata, võib teha järelduse võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest.
15.Maakohtu otsus on olulises ulatuses analüüsimata, mille tulemusena on kohus kohaldanud vääralt PankrS § 109 lg 1 ning 113 lg 1 p 2 ning jõudnud lõpptulemusena ebaõige kohtulahendini. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
18.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, vaid pankrotiseaduse kohaldamise üle. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate
huve. Seega on ka PankrS § 113 lg 1 p 2 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine.
20.Hageja põhjendas võlausaldajate huvide kahjustamist asjaoluga, et võlgnik tasus kostja arved kolm kuud enne pankrotimenetluse algust ning sellega ühtlasi eelistas kostjat teistele võlausaldajatele. Maakohtu järeldus, et tõendatud on kostja eelistamine, kuid mitte teiste võlausaldajate kahjustamine, ei ole vastuoluline, nagu hageja leiab. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et iseenesest ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks seda, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele.
21.Lahendis 3-2-1-58-03 asus Riigikohus järgmistele seisukohtadele „Kolleegium leiab, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. ... Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Kui PankrS § 45 alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid.“
22.Lahendis 3-2-1-43-07 on Riigikohus jäänud samale seisukohale, märkides järgmist: „Ringkonnakohus on ebaõigesti põhjendanud hageja võlausaldajate kahjustamise tuvastamist sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 ps 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Kolleegium jääb 3. juunil 2003. a kohtuasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse (RT III 2003, 21, 210) p-s 8 esitatud seisukoha juurde, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks.“
23.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses lükanud ümber maakohtu järeldust, et võlgniku ja kostja vaheline tehing oli tavapärases majandustegevuses turutingimustel tehtud tehing ja hageja ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Hageja ei ole menetluses esile toonud, mis viisil on toimunud teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks võlgnik tasunud arved enne nendes sätestatud maksetähtpäevi. Hagiavaldusele lisatud pangaväljavõttest nähtub, et võlgnik tasus kostjale arved nendes märgitud tähtpäevadel vastavalt 06.11.2009 ja 16.11.2009. Menetluskulude jaotus ja selgitus
24.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.