Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kostja nõude täies ulatuses enne pankrotimenetluse algatamist ning kostjat on eelistatud teistele võlausaldajatele. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud tehingutega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. 06.10.2009 saatis võlgnik hinnapäringu kostjale kahe metallukse ostmiseks, mille peale kostja koostas pakkumise ning 19.10.2009 korrigeeritud pakkumise. Võlgnik ja kostja on 28.10.2009 sõlminud tellimuse summas 37 209 krooni (2 378,09 eurot), mille alusel esitati võlgnikule arved. Võlgnik tasus arved 06.11.2009 ja 16.11.2009. Tellimuse alusel on võlgnikule üle antud kaks metallust koos nende juurde kuuluvate paigaldusdetailidega, tehingu näol oli tegemist tavapärase tellimuse täitmisega võlgniku ja kostja igapäevases majandustegevuses. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et nimetatud tehingud võivad väidetavalt kahjustada teiste võlausaldajate huve. Tehing oli hädavajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Hageja seisukoht kostja vastusele Võlausaldajate huvid on kahjustatud ning see on põhjendatud asjaoluga, et kostjale tasuti arved 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, mis on käsitletav ühe võlausaldaja eelistamisena teistele võlausaldajatele. Kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal oli võlgnikul pikemaajaliselt täitmata kohustusi vähemalt viiele võlausaldajale. Seega sai kostja olulise eelise nende võlausaldajatega võrreldes, kellele oli võlgnik varasematest perioodidest võlgu, kuid kelle arved jättis võlgnik tasumata. Lisaks täideti rahaline kohustus kostjale ettemaksuna enne arvel märgitud tasumise tähtaega. Fakti, et kostjat eelistati teistele võlausaldajatele, ei muuda olematuks asjaolu, et võlgnik võis kostja arveid maksta enda majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks olid vajalikud ka kaubad ja teenused, mis müüdi võlausaldajate poolt, kellele võlgnik kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal võlgu oli. Seega sai kostjale tasumisega kahjustada mitme võlausaldaja huvid. Kohtu seisukoht Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et võlgnik saatis kostjale hinnapäringu kahe metallukse ostmiseks ning kostja koostas pakkumised (t lk 84-90), kostja on koostanud tellimuse (t lk 91-92), esitanud võlgnikule tellimuse alusel arved (t lk 93-96) ning andnud võlgnikule üle kaks metallust koos paigaldusdetailidega (t lk 97). Samuti puudub vaidlus, et võlgnik on esitatud arvete alusel kostjale tasunud 06.11.2009 29 767 krooni ja 16.11.2009 7 442 krooni (t lk 36). Võlgniku pankrotimenetlus algatati 29.01.2010 (t lk 28-30) võlgniku avalduse alusel (t lk 11-27) ning pankrot kuulutati välja 05.03.2010 (t lk 31-35). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Rahaliste kohustuste täitmise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kohaldatava PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat

teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Antud asjas on tuvastatud, et pankrotimenetlus algatati (ajutine haldur nimetati) 29.01.2010, rahaline kohustus täideti kostjale 06.11.2009 ja 16.11.2009, s.o vähem kui kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Poolte vahel on vaidlus, kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja põhjendab võlausaldajate huvide kahjustamist asjaoluga, et võlgnik tasus kostja arved kolm kuud enne pankrotimenetluse algust ning sellega ühtlasi eelistas kostjat teistele võlausaldajatele. Samuti oli võlgnikul maksuvõlg ning ta oli võlgu teistele võlausaldajatele ajal, mil ta tasus kostja arved (t lk 107-154). PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt on rahalise kohustuse tagasivõitmise üheks eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Järgnevalt tuleb selgitada, kas antud juhul on ühe võlausaldaja eelistamine ühtlasi teiste võlausaldajate huve kahjustav. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et iseenesest ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks seda, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-58-03 ja nr 3-2-1-43-07). Hageja on väljendanud seisukohta, et kuivõrd võlgnikul oli rahalise kohustuse täitmise ajal veel võlausaldajaid peale kostja, said nende huvid kostja eelistamise tõttu kahjustatud. Kohtule esitatud jaotusettepaneku kinnitamise määrusest (t lk 37-43) nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 728 005,85 eurot, sealhulgas on võlausaldajaid, kelle ees tekkis võlgnevus varem ning kellega tehtud tehingud olid majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulised sarnaselt kostjaga tehtud tehinguga. Kuivõrd kostja nõue sai täies ulatuses rahuldatud, samas kui teiste võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata või rahuldatakse vaid osaliselt, oli võlgniku poolt kostja arve tasumise näol tegu kostja kui võlausaldaja eelistamisega. Kohus on seisukohal, et tõendatud on kostja eelistamine, kuid mitte teiste võlausaldajate kahjustamine. Kohtu hinnangul oli võlgniku ja kostja vahelise tehingu näol tegu tavapärases majandustegevuses tehtud tehinguga. Võlgniku tehing seisnes kahe metallukse ostmises kostjalt ostuhinnaga 2 378,09 eurot, uksed on võlgnikule üle antud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul võiks võlausaldajate huvide kahjustamine kõne alla näiteks juhul, kui tehing oleks tehtud ebamõistlikult suure müügihinnaga või oleks võlgnikule uksed üle andmata vms. Kohtu jaoks on usutav kostja seisukoht, et tehing on tehtud turutingimustel ning hageja ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Kuivõrd täidetud ei ole rahalise kohustuse tagasivõitmise eeldusena võlausaldajate kahjustamine, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna tagasivõitmise üldine eeldus ei ole täidetud, ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja väidet, et kuna täitmine on toimunud enne maksetähtpäeva, on täidetud veel üks PankrS § 113 lg 1 p-s 2 toodud tagasivõitmise alus. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.