Kohtulahend

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-32277 XXXhagi korteriühistu XXX vastu korteriühistu XXX 18.06.2012 üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 7 kehtetuks tunnistamise nõudes menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX ); hageja lepinguline esindaja Jevgeni Broi (e-post [email protected]); kostja korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX ); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (e-post [email protected]).

Tsiviilasi

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud XXXesitas kohtule hagi korteriühistu XXX vastu korteriühistu XXX 18.06.2012 üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 7 kehtetuks tunnistamise nõudes. Harju Maakohus jättis 27.12.2013 otsusega hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud XXXkanda. Harju Maakohtu 27.12.2013 otsus jõustus 30.01.2014. Kostja esindaja esitas 18.02.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Korteriühistu XXX esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 1120 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Korteriühistu

XXX kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja menetluskuludele Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele osaliselt vastu, leides, et lepingulise esindaja kulude summa on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja palub väljamõistetavat menetluskulude suurust vähendada mõistliku ulatuseni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Korteriühistu XXX palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 1120 eurot, mitte summas 1344 eurot nagu on oma vastuväites märkinud hageja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 8 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh asja materjalidega tutvumiseks, kirjaliku vastuse koostamiseks, hageja täiendavate vastuväidetega tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemiseks ja vastuse koostamiseks hageja täiendavatele väidetele ja tõenditele. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 208-N spetsifikatsioonis kajastatud kostja esindaja ajakulu 1 tund, mis kulus asja materjalidega tutvumiseks. Hagiavaldus (tlk 1-2) on sisuliselt ühe lehekülje pikkune ning sellele on lisatud hagiavaldust puudutavaid lisasid kokku 9 lehel. Võttes arvesse hagiavalduse ning sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, peab kohus nendega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks Kokku peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses (8 – 0,5).

Menetluskulude nimekirjale lisatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ poolt kostjale osutatud teenuseid tunnitasuga 140 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata kostja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot tund. Seega on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 900 eurot (7,5 x 120). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud summas 900 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik