2-13-50810/24 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Sundtäitmine on peatatud ajutise halduri nimetamise kohtumääruse alusel 23.01.2014. 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on Võlgnikul avatud väärtapaberiarve, millel 633,100 SEB Progressiivne Pensionifond osakut (tegemist on II pensionisamba osakuga, mille müük ja sissenõude pööramine ei ole võimalik). 4) Võlgnikul puuduvad lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutustega: XXX. 5) Maanteeameti andmetel ei ole Võlgniku omandina registreeritud mitte ühtegi sõidukit. 6) Kinnistusraamatu andmetel Võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Võlgniku omandis (koos abikaasaga, st nende ühisomandis) on olnud järgnevad kinnistud: registriosa nr 21111801 (ise müünud 15.12.2011), registriosa nr 2294808 (kohtutäitur müünud 30.10.2013), registriosa nr 1095208 (kohtutäitur müünud 6.6.2012), registriosa nr 1902308 (kohtutäitur müünud 3.10.2012), registriosa nr 3418408 (kohtutäitur müünud 6.8.2012), registriosa nr 2098108 (kohtutäitur müünud 29.3.2011), registriosa nr 17422101 (ise müünud 9.10.2009) 7) Äriregistri andmetel Võlgnikule ei kuulu ühtegi osalust äriühingutes; 8) Muud vara, mis kantud registritesse või mille olemasolu kohta on andmed – puuduvad. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on VARA kokku summas 2,18 EUR. KOHUSTUSED on: 1) Täitemenetluse registri andmetel on Võlgniku vastu menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 1) 167/2011/1807 alustatud 09.08.2011.a. sissenõudjaks G B ning nõude summaks 2251,93 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Krista Järvet menetluses); 2) 158/2011/466 alustatud 21.02.2011a. sissenõudjaks OÜ Martval ning nõude summaks 36 796,83 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Raigo Pärs menetluses); 3) 042/2013/1489 alustatud 25.03.2013.a. sissenõudjaks AS SEB Pank ning nõude summaks 2662,40 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 4) 042/2012/1146 alustatud 11.05.2012.a. sissenõudjaks AS SEB Liising ning nõude summaks 22440,64 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 5) 042/2011/94 alustatud 05.01.2011.a. sissenõudjaks AS SEB Pank ning nõude summaks 18700,41 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses). Kokku täitmisel nõudeid Võlgniku vastu summas 82852,21 eurot. 6) Maksuvõlad puuduvad. 7) Kohtus pooleliolevate menetluste kohta andmed puuduvad. Kokku nõudeid Võlgniku vastu 82 852,21 eurot. 8) Muude kohustused: Võlgniku abikaasa O T vastu nõue AS-il DNB Pank. Seisuga 29.01.2014.a. on Võlgniku abikaasal täitmata kohustus tulenevalt laenulepingust nr 60/07H33 summas 264 582,87 EUR. Samuti on Võlgniku abikaasa O T vastu nõue Maksu-ja Tolliametil seisuga 23.01.2014.a. summas 18,20 eurot ning arvestuslik intress 7,22 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on lisaks Võlgniku vastu algatatud täitemenetluste algatatud täitemenetlused Võlgniku abikaasa O T vastu alljärgnevate nõuete osas. 1) 042/2013/1219 alustatud 05.08.2013.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 1072,35 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 3(8)

2-13-50810 5) 042/2012/368 alustatud 15.02.2012.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 615,12 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 6) 042/2011/956 alustatud 21.02.2012.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 1017,25 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses). Lisaks nõuetele Võlgniku vastu on Võlgniku abikaasa vastu nõuded AS SEB Pank; AS DNB Pank, Maksu-ja Tolliametil, MEKE Sillamäe kokku summas 267305,87 eurot. Kui arvestada kokku Võlgniku ja tema abikaasa O T vastu olevad nõuded, siis nõuete kogusumma on 351 848,63 eurot. Kuna pooled on abielus ning vara ja kohustused kuuluvad nende ühisvarasse, siis tuleks Võlgniku abikaasa vastu olevad nõuded liita enda kohustuste summale ning kohustuste üldsumma jagada 2ga. Kokku nõudeid Võlgniku vastu 175 924,32 eurot (351 848,63/2). Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on KOHUSTUSI käesoleva ettekande koostamise seisuga kokku summas 175 924,32 EUR. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning üheselt on selge, et Võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Kuna Võlgnikul vara puudub ning Võlgniku kohustused ületavad Võlgniku vara mitmekordselt ning Võlgnik on töövõimetuspensionär ning tema sissetulekutelt ei ole võimalik kinnipidamisi teha, siis on üheselt selge, et Võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, siis ei saa rääkida majandustegevuse jätkamisest ega tervendamise võimalustest. Ajutise halduri hinnangul ei ole ka reaalne, et Võlgniku varaline olukord lähiaastatel võiks paraneda, kuna Võlgik on juba aastaid töövõimetuspensionär. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt ning mingeid muudatusi positiivsuse poole ei pea ajutine haldur reaalseks. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule ise pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et tema ja tema abikaasa makseraskused on tingitud sellest, et nad olid käendajaks oma vanemale pojale K T, kes võttis pangalaenu, kuid ei suutnud seda tagasi maksta ning jäi majanduskriisi ajal töötuks. K T on surnud ja Harju Maakohtu 28.1.2014.a. määrusega lõpetati K T pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks enesele liigsete kohustustuste võtmine (kas siis enda või oma laste osas) ja üle oma võimete elamine.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgnik on abielus O T, abieluvaralepingut abikaasad sõlminud pole. O T pankrotiavalduse alusel on kohus algatanud ka tema suhtes menetluse pankroti väljakuulutamiseks. Vara ja kohustused on abikaasadel ühised. Võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on aastaid olnud töövõimetuspensionär ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension summas 288,71 eurot. Võlgniku sissetulekud ei võimalda sellelt teha kinnipidamisi. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi 175 924,32 eurot erinevate võlausaldajate ees. Tegemist on põhiliselt käendusest tulenevate kohustustega nüüdseks surnud poja poolt võetud laenudele. Võlgnikul on vara kokku summas 2,18 eurot. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid. Kohus leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. 6(8)

2-13-50810 Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 420 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 68,10 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 420 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 68,10 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 68,10 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks samalt summalt ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Digitaalne allkiri 7(8)