2-13-41689/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kostja esitas oma lepingulisele esindajale advokaat Karin Hennole nähtuva vaate e-toimikust (tl 97), mille järgi on esindajale väidetavalt näha üksnes hagiavaldus. Kostja ei ole esitanud tõendit, milline vaade avaneb e-toimikus kostja juhatuse liikmele A. Parikule. K. Henno astus menetlusse hiljem ja temale tehakse menetlusdokumendid AET-s nähtavaks alles pärast menetlusosalise esindajaks saamist. Seega on kostja väide, et A. Parikule ei ole menetlusdokumendid nähtavad, paljasõnaline ja tõendamata. E-toimiku halduri vastusest kohtule (tl 102) selgub, et A. Parikule on tehtud dokumendi kättetoimetamine 08.10.2013 kell 13:48:29, menetlusse võtmise määruse fail on saadetud A. Pariku arvutisse allalaadimiseks ja tehnilist viga ei nähtu. Seega on kostja viide üldise tehnilise tõrke ning asjaolu kohta, et dokumente ei ole üldse e-toimikusse üles laetud, paljasõnaline ja tõendamata. TsMS § 3111 lg 1 p 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. A. Parik ei eita, et selline teavitus talle saadeti. Kohtule teadaolevalt on menetlusosalise elektronpostile edastatav automaatteavitus kohtute lõikes analoogne (tl 72, 96) ning sisaldab muuhulgas teksti „Kui Teil ei ole võimalik dokumendiga elektrooniliselt infosüsteemi kaudu tutvuda, palume sellest teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, millele on võimalik dokument edastada“. Seega peab hoolikas menetlusosaline tõrgete esinemisel võtma kohtuga ühendust ning püüdma probleemid lahendada. KIS-st nähtuvalt on samal päeval, 08.10.2013, kell 13:49 A. Parikule AET-i kaudu kätte toimetatud ka kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-47214 (tl 107), mistõttu ei ole väide, et A. Parik pole kokku puutunud e-toimikuga, veenev. Kuivõrd A. Parik on KIS-i andmetel ka varasemalt osalenud kohtumenetlustes, ei saa teda pidada n.ö oskamatuks tavainimeseks ja kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-20-13 ei ole põhjendatud. Infosüsteem on dokumendi avamise registreerinud (tl 77) ja kohus leidis, et kuna dokumendi avas kostja seaduslik esindaja, tuleb see lugeda 08.10.2013 TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte toimetatuks. Elektrooniline kättetoimetamine on kaja esitamise seisukohalt alates 01.01.2013 loetud TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel samaväärseks isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kostja seadusliku esindaja passiivsust temale saadetud kohtuteavitustele reageerimisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks. Kohus märkis, osundades Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-103-12 väljendatule, et kohus lähtub TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsuse tegemisel hagis esitatud asjaoludest ja kostja poolt loetakse need asjaolud omaks võetuks ning kohtul puudub vajadus tugineda lisatud tõenditele ja neid igakülgselt hinnata. Seda, et kohus ei pea tagaseljaotsuses tõendeid hindama, on osundatud ka lahendis nr 3-2-1-95-99. Esitatud hagi oli TsMS § 407 lg 1 mõttes veenev.

Seega ei saa lugeda menetlusdokumenti isikule kättetoimetatuks dokumendi lingile vajutades, kui dokument mingil põhjusel ei avane. E-toimiku haldur on videosalvestist vaadates märkinud, et määruse peale vajutades tekkis Internet Explorerile üles vilkuv riba ja et isik kasutab üsna vana Internet Exploreri versiooni. Haldur soovitab isikul uuendada brauserit või paigaldada mõni muu brauser. Samuti pakub haldur välja, et dokumendi mitte avanemine võib olla seotud kasutatava tarkvaraga. Isikul ei ole kohustust omada arvutis tarkvara, mis vastaks e-toimiku loomisel silmas peetud tarkvara uudsusastmele. Videosalvestisest nähtub, et A. Parik andis „korraldava määruse“ lingile vajutamise järel arvutile käskluse fail alla laadida, kuid dokument alla laadima ei hakanud. Riigikohus on selgitanud, et kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub põhiseaduse §-s 24 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja saada seega ära kuulatud (3-2-3-4-02, p 7). Kuivõrd kostja ei saanud tehnilistel põhjustel avada 08.10.2013 korraldavat määrust, ei olnud kostja teadlik hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt ei või sellisel juhul tagaseljaotsust teha; 2) esines mõjuv põhjus, miks kostja hagile ei vastanud. Kohtule on jäetud lai kaalutlusõigus, mida teostades peab kohus kaaluma hagile vastamata jätmise põhjustanud asjaolusid koos tagaseljaotsuse negatiivsete tagajärgedega kostjale. Mida negatiivsem on tagaseljaotsuse tagajärg kostjale, seda suurem peab olema kostja hoolsuskohustuse rikkumine selleks, et pidada tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevat tegevusetust mitte mõjuvaks. Kostja ei saanud tehnilistel põhjustel hagile vastamiseks tähtaja andnud kohtumäärust avada. Kostja ei ole varem kokku puutunud e-toimikuga. Põhjus, miks kostja ei osanud tehnilise tõrke tõttu pöörduda kohtu poole, seisnes asjaolus, et kõikides eelnevates menetlustes olid menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud kas elektronposti teel või allkirja vastu. Kostja eeldas seega, et ka praeguses asjas tulevad dokumendid paberkandjal postiga või elektronposti teel. Asjaolu, et A. Parik ei olnud enne 08.10.2013 e-toimikuga kokku puutunud, tõendab e-toimiku halduri 03.02.2014 vastus. Olukorras, kus e-toimik ei ole leidnud laialdast kasutuselevõttu väljaspool advokaate ja juriste, ei saa n.ö tavaisikule ette heita oskamatust avada dokumente e-toimiku kaudu. Seega kuulub kohaldamisele tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13 Riigikohtu poolt avaldatud seisukoht. Ka praegusel juhul, kus kaalukausil on õigusriigi ühed olulisemad põhiõigused (PS § 24), ei saa niisuguste õiguste riivet õigustada juurutamisjärgus oleva infosüsteemi kasutamise oskamatus või selles tekkinud tehnilised tõrked. Tehnilisi tõrkeid kinnitab ka asjaolu, et praeguse ajani ei ole K. Hennole tagatud ligipääsu menetlusdokumentidele, mis on tehtud varem, kui K. Henno kostja lepinguliseks esindajaks sai, s.o vaidlusalusele kohtumäärusele. Samuti ei ole K. Hennole enam e-toimikust nähtav maakohtu 17.01.2014 määrus, millega kohus jättis kaja rahuldamata. E-toimiku kasutamisel tekkinud tõrked ja selle kasutamise oskamatus kostja poolt kujutavad endast mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud kostja hagile vastata TsMS § 415 lg 1 mõttes; 3) on tagaseljaotsus sisuliselt õigusvastane. Riigikohus on leidnud (3-2-1-187-12), et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hagi materjale hinnates oleks kohus pidanud jätma hagi rahuldamata. Kui hagi asjaoludest, sh hagi lisadest, tuleneb, et kostja ei ole arvet ega selle alusel tehtud tööd aktsepteerinud, ei saa kohus pidada hagis esitatud asjaolusid kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 mõttes. Kohtuotsus on ebaõige ka viivisenõude osas. Hageja tugineb viivisenõudes arvel märgitud viivisemäärale. Pooled ei ole sellises viivisemääras kokku leppinud. Seega saaks viivise arvestamisel kohaldada vaid võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära.

Toimiku materjalides on e-toimiku halduri Silver Kullaranna 30.12.2013 vastus maakohtu järelpärimisele (tl 102), kus on muuhulgas märgitud, et „seega saadeti see fail tema [A. Pariku] arvutisse allalaadimiseks. Kahjuks ei ole meil kuidagi võimalik tuvastada, mis juhtus e-toimiku kasutaja arvutis peale seda. Väga palju oleneb arvuti tarkvarast – kas brauseris on lubatud failide allalaadimine või blokeeriti see fail ära, kas arvuti oskab sellises vormingus faile mingi programmiga avada. Samuti oleneb faili avanemine ka sellest, mida kasutaja edasi tegi – kui talle pakuti faili avamist/salvestamist siis kumma variandi ta valis ja mis juhtus peale seda.“ Määruskaebusele lisatud e-toimiku halduri Anna Karro 03.02.2014 vastusest määruskaebuse esitaja esindaja järelpärimisele (tl 115) nähtub samuti, et „Dokumendi vastuvõtmise märge tekkis süsteemis siis, kui isik vajutas dokumentide vastuvõtmise lehel dokumendi nimetuse peale, mille järel saadeti antud fail tema arvutisse. Kahjuks ei ole meil võimalik tuvastada, mis juhtus selle failiga edasi Aldo Pariku arvutis. /.../ Videolt märkasime, et isik kasutab üsna vana Internet Exploreri versiooni. Uuemad brauserid pakuvad kahte valikut – kas avada või salvestada fail ning isegi, kui valitakse dokumendi salvestamine, siis tekib kohe võimalus ka vaadata dokumendi kausta, kuhu fail salvestati. /.../ Lisaks sellele võib dokumendi mitte avanemise probleem olla seotud kasutatava tarkvaraga (nt puudub isiku arvutis digiallkirjastatud failide avamiseks vajalik tarkvara vms).“ Kuna e-toimiku halduri A. Karro 03.02.2014 vastusega on ühtlasi tõendatud ka asjaolu, et A. Parik logis esmakordselt e-toimikusse sisse 08.10.2013, on ringkonnakohtu jaoks eluliselt usutav kostja väide, et kostja juhatuse liige kas tehniliste probleemide või oskamatuse tõttu tõepoolest kõnealust maakohtu määrust avada ei saanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti lugenud kostja põhistuse ebapiisavaks asjaolu tõttu, et kostja seaduslik esindaja sai 08.10.2013 oma elektronposti aadressil maakohtu poolt saadetud teavituse (tl 96), et talle on avalikus e-toimikus tehtud kättesaadavaks uus dokument, kus oli ka märgitud, et „Kui Teil ei ole võimalik dokumendiga elektrooniliselt infosüsteemi kaudu tutvuda, palume sellest teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, millele on võimalik dokument edastada.“ Kohtu eelviidatud teates ei ole ära toodud TsMS § 3111 lg 3 regulatsiooni dokumendi kättetoimetatuks lugemise kohta ning ringkonnakohus ei pea antud tsiviilasjas kostja esitatud asjaoludel (kostja on varasemalt osalenud kohtumenetlustes ja menetlusdokumendid on talle alati kätte toimetatud allakirja vastu kas paberkandjal või elektronposti teel) kostja seadusliku esindaja poolt kohtu kirjale reageerimata jätmist selliseks kostjapoolseks hoolsuskohustuse rikkumiseks, mille tõttu jätta kaja rahuldamata. Kuna ringkonnakohus leiab, et kostja on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu ja menetlus tuleb taastada, ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses esitatud põhjendustele, millistes käsitletakse tagaseljaotsuse sisulist õigusvastasust.