ˇT J ́i hagi A J vastu kahju hüvitamise nõudes (menetluskulude kindlaksmääramine)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2013.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse ˇT J ́i määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/hageja (määruskaebuse esitaja): ˇT J (isikukood: XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja AS Puudutatud isik/kostja (vastustaja): A J (isikukood: XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 31.10.2013.a määrus jätta muutmata.
2.ˇT J i määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.04.01.2011.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu kahju 12 600 krooni hüvitamiseks. Menetluse käigus täiendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 108,72 eurot. 24.05.2012.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 10.05.2013.a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-334 24.05.2012.a otsus jõustus Riigikohtu 26.08.2013.a määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.25.09.2013.a esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt kandis hageja antud asjas menetluskulusid kokku 2151,92 eurot, sh: kuulutuse avaldamine kostja kohtusse kutsumiseks 6,39 eurot, riigilõivude kulud hagide ja kaebuste esitamisel kokku summas 417,29 eurot, tasu lepingulise esindaja A S i teenuste eest summas 1728,24 eurot. Lepingulise esindaja tasu sisaldab järgmisi toiminguid: esindaja väljasõit avariikohta asjaolude fikseerimiseks; KÜ-lt Õismäe 20, registrist ja firmalt Kvatro dokumentide järelpärimine ja saadud dokumentidega tutvumine; poolte kokkuleppe tingimuste koostamine ja läbirääkimiste pidamine kostjaga; kogutud dokumentide õiguslik analüüs, hagi ja avalduste koostamine esimese astme kohtusse; dokumentide tõlge vene keelest eesti keelde; kohtulahendite õiguslik analüüs, määruskaebuse, apellatsioonkaebuse ja avalduste koostamine ja esitamine Tallinna Ringkonnakohtusse; hageja esindamine Tallinna Ringkonnakohtus; hagiavalduse koostamine Riigikohtusse 12.07.2012. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2151,92 eurot.
3.Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kuulutuse avaldamise tasu maakohus määrusega hagejale juba tagastanud. Hageja lepingulise esindaja tasu summas 1728,24 eurot on avalduses lahti selgitamata. Ühtlasi juhtis kostja tähelepanu, et volitus hageja esindamiseks anti A S ile alles 03.02.2012.a ning varasemast volitusest toimikus märget ei ole. Asja materjalide kolme köite peale on hageja esindaja allkirjaga vaid üks dokument – 22.04.2013.a avaldus Tallinna Ringkonnakohtule, mille koostamise aega ega menetluskulu summat pole hageja eraldi välja toonud. Nii hagi kui ka kõik teised toimikus olevad dokumendid on allkirjastanud hageja ning pole mingit viidet sellele, et need oleks koostanud lepinguline esindaja. Toimikus on ka kolm dokumenti DoktorLex OÜ pitsatijäljendiga nende tõlkimise kohta, kuid avalduses ei ole tõlketööde maksumust eraldi välja toodud ja seetõttu ei saa neid hinnata. Toimikus on kaks arvet, millised on tasutud kumbki 2500 krooni suuruses summas 2010.a, so enne volituste olemasolu. Kostja asus seisukohale, et eeltoodu tõttu ei saa ta nõustuda nimetatud summade väljamaksmisega. Küll aga ei vaielnud kostja vastu riigilõivuna toodud summade menetluskulude hulka lugemisele (summa 417,29 eurot osas). Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et 30.04.2013.a viibis hageja esindaja A S ringkonnakohtu istungil, mis kestis 37 minutit. Kostja siiski leidis, et kuna istungist võttis osa riigi õigusabi korras hagejale määratud vandeadvokaat V.Viilol, ei pidanud kostja õigeks selle eest tasuda ka lepingulisele esindajale.
4.Maakohus rahuldas 31.10.2013.a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 490,15 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2012.a otsuses, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus, oli tsiviilasja hinnaks 805,29 eurot. Piirmäärade määruse § 1 lg 1 kohaselt vastab hagihinnale 805,29 eurot teiselt menetlusosaliselt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär 1600 eurot. Seega ületab hageja nõutud lepingulise esindaja kulude hüvitis summas 1728,24 eurot nimetatud piirmäära 128,24 euro võrra. Kohus juhtis tähelepanu, et A S ile anti volitus hageja esindamiseks 03.02.2012.a (t II kd lk 9). Kohus leidis, et enne 03.02.2012.a tekkinud lepingulise esindaja kulud ei saa volituse puudumise tõttu olla põhjendatud lepingulise esindaja kulud, kuna ilma volituseta puudus esindajal õigus hagejat esindada ning teha menetlustoiminguid. Seega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas arvel nr 22/12 (t III kd lk 29, sama arve on esitatud eestikeelsena t I kd-s lk-l 49) väljatoodud menetluskulud summas 635,28 eurot ei ole
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-334 põhjendatud menetluskulud, sest arve on väljastatud 22.10.2010.a toimingute tegemise eest, mis tehti enne A S ile volituse andmist. 30.04.2013.a kohtuistungi protokollist (t II kd lk-d 168-170) nähtub, et hageja esindaja A S viibis nimetatud istungil. Samal istungil viibis ka vandeadvokaat Veljo Viilol, kes oli hageja esindaja riigi õigusabi korras. A S ei esitanud istungil ainsatki seisukohta ega taotlust. Seevastu nähtub istungi protokollist, et nimetatud istungil on hageja huve aktiivselt kaitsnud hageja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol. Kuna kahe esindaja osalemine 30.04.2013.a istungil ei ole õigustatud kohtuasja keerukusega ning A S ei esitanud istungil ainsatki seisukohta ega taotlust, siis on kohtu hinnangul põhjendamatud hageja esindaja A S i kohtuistungil osalemise kulud (60,72 eurot ilma käibemaksuta). Toimiku kolme köite seas leidub vaid üks kohtule esitatud menetlusdokument, millest nähtub selgelt, et dokumendi on allkirjastanud hageja esindaja A S . Tegemist on Tallinna Ringkonnakohtule 26.04.2013.a (dokument dateeritud 22.04.2013.a) esitatud avaldusega (t II kd lk 163). Nimetatud dokumendis on allkirjastajaks märgitud „A S (Apellandi esindaja)“. Teistes hageja menetlusdokumentides on allkirjastajaks märgitud hageja ˇT J või Veljo Viilol, kes oli hageja esindaja riigi õigusabi korras. Seega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas arvel nr 16/09 väljatoodud menetluskuludest on põhjendatud üksnes menetluskulu hageja esindaja 22.04.2013.a avalduse eest. Nimetatud avaldus oli hageja huvide kaitsmiseks kohtu arvates ka vajalik. Kuna nimetatud menetlusdokumendi maht on 1 lehekülg, siis leidis kohus, et põhjendatud ajakulu selle koostamise eest on 1 tund. Kuna kohtu 30.10.2013.a teostatud päringust nähtub, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks käesolevas asjas hageja esindaja tasu 1 tunni eest koos käibemaksuga. Eelviidatud arvest nr 16/09 nähtub, et A S i tunnitasu koos käibemaksuga on 60,72*1,2≈72,86 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas 72,86 eurot. Kohus nõustus kostja väitega, et kuna hageja ei ole menetluskulude kindaksmääramise avalduses tõlketööde maksumust eraldi välja toonud, siis ei saa kohus hinnata tõlkekulude vajalikkust ja põhjendatust ega kostjalt nimetatud kulu välja mõista. Hageja on eraldi välja toonud üksnes kuulutuse avaldamise tasu, riigilõivude kulu ja lepingulise esindaja tasu. Hageja on tõlkekulusid käsitlenud lepingulise esindaja tasu osana. Kostja vaidles vastu hageja kuulutuse avaldamise tasule põhjendusega, et kuulutuse avaldamise tasu on maakohus määrusega hagejale juba tagastanud. Kohus märkis, et Harju Maakohus on oma 11.09.2013.a määrusega (t III kd lk 19) tagastanud teadaande avaldamise eest tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot, kuna kohus teadaannet ei avaldanud. Seega on põhjendamatu hageja menetluskulu kuulutuse avaldamise kulu summas 6,39 eurot. Kostja ei vaielnud vastu riigilõivuna toodud summade lugemist menetluskulude hulka. Kohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv hagiavalduse ja kaebuste esitamise eest summas 417,29 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et käesolevas menetluses on hageja 25.09.2013.a esitatud menetluskuludest põhjendatud ja vajalikud 72,86+417,29=490,15 (eurot).
5.Maakohtu määruse peale esitas hageja 25.11.2013.a määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldatakse avaldus täies ulatuses. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Kohus on eiranud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-334 dokumentaalseid tõendeid ning hageja ja tema esindaja õigusi ja huve. Kohus on vääralt tõlgendanud hageja ja tema esindaja vastastikuseid suhteid, tunnistades õigustamatult hageja esindaja kulud põhjendamatuteks ja mittevajalikeks. Hageja esindaja A.S tegutses heauskselt hagejaga 27.10.2010.a sõlmitud käsunduslepingu alusel. Hageja kiitis heaks kõik esindaja poolt teostatud toimingud ja nende maksumuse. A.S poolt on koostatud kõik hageja nimel kohtusse esitatud dokumendid. Kaevatavas määruses püüab kohus ennast õigustada asja pikaajalises läbivaatamises ning ebaseadusliku otsuse tegemises. Juristi kaasamisest tekkinud probleemi lahendamisest teatas hageja kostjale 29.11.2010.a kirjas. Riigikohus määras hagejale esindajaks vandeadvokaadi alles vaidluse Riigikohtus lahendamise staadiumis. Seoses asja pikaleveninud menetlusega kohtus kaotas hageja poolt oma esindajale esialgselt väljastatud volikiri jõu, mistõttu vormistati uus volikiri, mille hageja esindaja esitaski ringkonnakohtu istungil. Hageja ei ole lõpetanud oma esindaja käsundus-lepingut ega piiranud ega tühistanud tema volitusi.
Vastustaja ei ole kaebuse suhtes oma seisukohta esitanud.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 31.10.2013.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Määruskaebuse kohaselt sõlmis hageja lepingu esindaja A S iga juba 27.10.2010.a. Antud väidet ei ole hageja varem esitanud, samuti ei ole vastav väide tõendatud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja andis volituse A S ile enda esindamiseks käesolevas asjas alles 03.02.2012.a (t II kd lk 9). Seega ei saa A S i enne nimetatud aega käsitleda hageja lepingulise esindajana antud tsiviilasjas. Kas või millist abi osutas A.S hagejale 27.10.2010.a viimase korteris, ei oma seega tähtsust, sest tegemist ei ole lepingulise esindaja kuluga hageja esindamiseks TsMS § 175 lg 1 mõistes. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulud aga hüvitamisele ei kuulu. Kõik menetlusdokumendid (sh hagiavaldus) on kohtule enne 03.02.2012.a esitatud hageja enda, mitte tema esindaja poolt. Selleks, et lepingulise esindaja õigusabikulud teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses esindaja, käesoleval juhul A.S kaudu. Toimiku materjalide põhjal sellist veendumust kujuneda ei saa. Pärast volikirja esitamist on A.S osalenud ühel kohtuistungil ja koostanud ning esitanud kohtule ühe menetlusdokumendi. Esindaja poolt tegelikult osutatud õigusabiteenuse ulatust on kohus kaevatavas määruses arvestanud ja sellele vastava kulu kostjalt hagejale välja mõistnud.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-334
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.