Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.04.01.2011 esitas T J hagi Harju Maakohtusse A J vastu kahju 12 600 krooni hüvitamiseks. Menetluse käigus hageja täiendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 27.10.2010 - 27.04.2012 eest 108,72 eurot.
2.Kostja ei kooskõlastanud oma korteris tehtavaid veetorustiku remonditöid korteriühistu juhatusega. 27.10.2010 kahjustati tööde käigus veevarustussüsteemi, mis paikneb kostja korteri vannitoa ja köögi piirkonnas. Seetõttu toimus veeuputus ja vesi tungis vahetult kostja korteri all asuvasse hageja korterisse. Välja kutsutud avariiteenistus esitas avarii kõrvaldamise arve kostjale. Kostja süül said hageja korteris kahjustatud ventilatsiooniaknad, dekoratiivtapeet, köögi ja vannitoa uksepiidad, mis pundusid, samuti lagi, seinad ja põrand.
3.27.10.2010 omakäeliselt kirjutatud avalduses kinnitas kostja, et tema korteris tehti remonditöid, mille käigus kahjustati veevarustussüsteeme ja mille tõttu omakorda tekitati hagejale kahju. Hiljem kostja keeldus osalemast probleemi lahendamises ja keeldus tunnistamast end vastutavaks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Ka siis, kui kostja korteris toimusid samaaegselt remonditööd, mis olid juhatusega kooskõlastamata, ei saa lugeda tõendatuks avarii toimumist kostja süül või tema tegevuse tagajärjel. Hagile lisatud Kvatro tööde aktist nähtub, mis töid teostati, aga ei nähtu, mis oli avarii põhjuseks. Kostja on kirjavahetuses hagejaga korduvalt väitnud, et tema ei ole veeavariid põhjustanud. Kostja on oma hilisemates avaldustes välja toonud, et leke toimus püstikus. Kostja on korduvates hilisemates kirjades oma vastutust eitanud. Maakohtu otsus
5.24.05.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus leidis, et hageja poolt kirjeldatud asjaolude korral kuulub kohaldamisele korteriomandi seaduse (KOS) § 11, mis erinevalt võlaõigusseaduse õigusvastase kahju tekitamise normidest ei näe ette kahju tekitaja vastutusest vabanemist vaid süü olemasolul (RK 3-2-1-69-06). Vaatamata hageja nõude suhtes kohalduvale õiguslikule
alusele pidi hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama kostja teo, kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja teo ning tekkinud kahju vahel (RK 3-2-1-1911). Kostja pidi üksnes tõendama oma teo vabandatavust. Praeguses asjas ei ole hageja tõendanud kostja poolt viimasele etteheidetava teo toimepanekut ega selle tulemusena hagejale kahju põhjustamist.
7.Kohus leidis, et ainuüksi kostja kinnitus 27.10.2010 avalduses ei ole hageja väidete tõendamiseks piisav, kuna kostja on oma mitmetes hilisemates kirjalikes avaldustes remonditööde teostamist ja sellega seoses veeuputuse põhjustamist eitanud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel asjaoludel kostja seesuguse kinnituse andis. Menetluse käigus selgus, et kostja on ebastabiilse käitumisega isik ning kostja ebaadekvaatsusele on viidanud ka hageja ise oma hagiavalduses. Kirjeldatud olukorras ei lugenud kohus kostja omakäelist väidetavat kinnitust usaldusväärseks tõendiks, kuna on selgusetu, milliste asjaolude tõttu ja millises seisundis kostja sellise kinnituse andis. Teised hageja poolt esitatud tõendid hageja väiteid ei tõenda.
8.KÜ Õismäe 20 juhatuse õiendis on märgitud, et avarii toimus 27.10.2010 kostja korteris nr 71 ning selle põhjustas korteri omanik või viimase poolt tellitud remondimehe tegevus. Milliste asjaolude pinnalt ja kuidas on õiendis kirjeldatud järeldusteni jõutud, õiendist ei selgu. Õiendis on märgitud, et avarii põhjustas toru purunemine, kuid sellest ei selgu, milline toru ja kuidas täpselt purunes, millest tulenevalt tuvastas korteriühistu juhatus avarii toimumise ajal kostja korteris remonditööde tegemise ning kostja vastutuse. Avarii toimumist ei ole korteriühistu juhatus ise dokumentaalselt fikseerinud ja hagiavaldusest ei nähtu, et korteriühistu juhatuse liikmed oleksid osalenud avarii tagajärgede likvideerimisel. Kostja ise on hagejale saadetud kirjalikes pöördumistes leidnud, et leke ei toimunud tema tahtel ja leidis aset hoopis püstikus. KÜ Õismäe 20 põhikirja järgi pidi korteriühistu liikmel olema oma korteris veevarustuse ümberehitamiseks juhatuse kirjalik luba, kuid ainuüksi vastava juhatuse poolse kirjaliku loa puudumisest ei saa lugeda tõendatuks, et kostja oma korteris ka tegelikult 27.10.2010 tegeles veevarustussüsteemi ümberehitamisega, nagu väidab hageja. Kohus leidis, et isegi siis, kui oleks tõendatud kostja korteris samaaegsete remonditööde tegemine, ei saa ainuüksi sellest faktist tulenevalt lugeda tõendatuks avarii toimumist kostja tegevuse tagajärjel. Avarii toimumise tulemusena oleks tulnud üheselt tuvastada avarii tekkimise koht ja tekkimise põhjus, kuid seda hageja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt tehtud ei ole. Kvatro Eesti tööde vastuvõtu aktist nähtus, et kostja on andnud kinnituse torustiku leket puudutavate tööde tegemisele, kuid milliseid töid täpselt tehtud on, nimetatud tõendist ei nähtu. Täiendavalt esitas hageja kohtule Interneti väljatrüki, mille kohaselt on aadressil Õismäe tee 20 teostatud 27.10.2010 avariilise toru vahetust. Töö kirjeldusena on märgitud: köögis kraanikausi all toru katki (külmaveetoru enne kuulkraani katki). Tööde tellijaks on märgitud „Oopkaup“. Antud dokumendist ei ole võimalik samuti järeldada, et kostja korteris toimusid veevarustuse süsteemi kooskõlastamata ümberehitustööd, mille tagajärjel toimus veeuputus. Muid tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei esitanud.
9.Kohus leidis, et hageja ei ole selgelt välja toonud isegi seda, millises kohas torustikus leke tekkis ja millisel tehnilisel põhjusel. Hagiavalduse järgi kahjustati kostja köögis asetsevat veevarustussüsteemi, kuid mida on hageja mõelnud sõna „veevarustussüsteem“ all, hagiavaldusest ega selle täiendustest ei nähtu. Kui leke toimus püstikus, mis on KOS § 2 lg 2 alusel korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehitise osa, ei ole kostja sellise püstiku korrasoleku eest vastutav ka siis, kui see asub tema korteriomandi reaalosa piires. Kõigi korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tehnosüsteemide ja rajatiste korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt ning süsteemide korrasolekut peaks haldama korteriühistu. Samuti ei saa ainuüksi torustikus lekke tekkimisest järeldada hageja kohal asuva korteri omaniku ehk kostja vastutust.
10.Hagimenetluses ei kogu kohus tõendeid omal algatusel. Kohus selgitas hagejale, milliseid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid tuleb hagejal täiendavalt tõendada. Hageja ei ole välja toonud, milliseid vaidlusaluseid asjaolusid ta oleks soovinud kohtu poolt kogutavate tõenditega tõendada ja millised takistused olid hagejal endal nende tõendite kogumisel ja kohtule esitamisel. Väidetavalt kohal käinud brigaadi liikmete kirjalikud seletuskirjad ei saa hagimenetluses olla tõenditeks. Tunnistajate ülekuulamise taotlusi hageja ei esitanud.
11.Kuivõrd kohus jättis hageja nõude kostja vastu rahuldamata kostja poolt talle etteheidetava teo toimepaneku tõendamatuse tõttu, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata, kas kahju tekkimine hagejale on tõendatud või mitte. Kohus leidis, et kahjustuste selget ulatust ei ole hageja ka vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud.
12.Hageja väitis, et kohus juhindus vaidluse lahendamisel rahvuslikest tunnetest ja toimis erapoolikult ning keeldus põhjendamatult tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja teatas, et ta ei ole mingitel tingimustel nõus loobuma oma esindajast ega nõustuma tema asendamisega. Kohus leidis, et ei ole avaldanud pooltele asja menetleva kohtuniku rahvust ning millistest kohtu toimingutest on hageja järeldanud kohtu erapoolikust ning juhindumist rahvuslikest tunnetest, ei ole hageja välja toonud. Hageja ei ole esitanud kohtuniku taandamise avaldust. Kohus on austanud mõlema menetlusosalise arvamusi käesolevas asjas, kuid hageja ei saa ekslikult eeldada, et tema arvamuse austamine tähendab hagiavalduse rahuldamist. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamine ei ole kohtu kohustus, vaid kohus võib hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldada siis, kui kohus seda võimalikuks peab ning tagaseljaotsuse tegemine on menetluslikult lubatav. Olukorras, kus kohtul tekkisid tõsised kahtlused kostja võimes oma olukorrast adekvaatselt aru saada ning mõista kohtumenetlusest tulenevaid tagajärgi, ei pidanud kohus õigeks jätta kostja menetluslikud õigused kaitseta ja eelistada hagejat. Kohus ei esitanud hagejale mistahes ettepanekuid esindajast loobumiseks. Tsiviilasjas on hageja küll esitanud oma esindaja volikirja, kuid esindaja ei ole hageja asemel menetluses ühtegi toimingut teinud. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Maakohus täitis asja lahendamisel pahauskselt oma ametikohustusi, keeldus põhjendamatult tagaseljaotsuse tegemisest ja peatas tsiviilasja vastustaja teovõimetuks tunnistamiseks, kulutades selleks ligi aasta.
15.Hageja leiab, et vastustaja rikkus korteriühistu põhikirja sätetega ettenähtud lepingulisi kohustusi – ei saanud korteriühistu juhatuselt kirjalikku luba oma korteri veevarustussüsteemis tööde teostamiseks. Korteriühistu oleks nõudnud kõigi ohutuseeskirjade järgimist, taganud veevarustussüsteemi väljalülitamise tööde ajaks ja kontrollinud tööde teostamist.
16.Kostja ja tema korteris töid teostanud isik, kes ei omanud luba ega litsentsi vastaval alal tegutsemiseks, põhjustasid oma tegevusega vigastatud veevarustussüsteemist vee voolu Hageja korterisse, mille tagajärjel sai hageja köök, esik ja vannituba veekahjustusi. Firma Kvatro valvebrigaad kõrvaldas kostja korteris valamu all vigastuse, mille kohta koostas aktid.
17.Kohus keeldus põhjendamatult vastu võtmast ja uurimast hageja poolt esitatud dokumente. Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Enne avariibrigaadi saabumist kirjutas kostja omakäeliselt avalduse, milles tunnistas, et tema korteris teostati remonditöid, remondi käigus vigastati tema köögis asuvat veevarustussüsteemi ja seetõttu tungis vesi allolevasse korterisse. Hageja esitas kohtule
konkreetselt kahjustuste ulatuse kohta nimekirja, skeemid, fotod ja spetsialisti arvamuse remondi maksumuse ja ulatuse kohta.
18.Kostja on teovõimeline ja kõrgharidusega isik, kes on teadlik oma õigustest ja kohustustest. Kostja teadvalt venitas menetlust, püüdes kahju hüvitamisest kõrvale hoiduda. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
21.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsust tehes järginud TsMS §-s 438 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatut. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 2 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
22.Ringkonnakohtu arvates jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise ja jättis hageja esitatud tõendid tähelepanuta ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et hagi on tõendamata.
23.Maakohtu menetluses on tuvastatud järgmised asjaolud: *hagejale kuulub korteriomand Õismäe tee 20-67 Tallinnas ja kostjale kuulub korteriomand Õismäe tee 20-71 Tallinnas; *kostja korter asub vahetult hageja korteri peal. *27.10.2010 voolas vesi ülevalt kostja korterist alla hageja korterisse, mille tulemusena hageja korter sai veekahjustusi.
24.Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kirjeldatud asjaolude korral kuulub kohaldamisele KOS § 11, kuid kohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti. Hagi esitati KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkinud mõjud. Vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.
25.Hageja esitas tõendid selle kohta, et 27.10.2010 remondi teostamise käigus toimus kostja korteri köögis veeleke, millest tulenevalt jooksis vesi hageja korterisse. Seega on
hageja kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud välja toonud ja tõendanud. Kostja vastupidi ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis ta vastutusest vabastaksid.
26.Hageja esitas kohtule kostja poolt 27.10.2010 kirjutatud omakäelise avalduse, milles kostja tunnistas, et tema korteris remondi teostamise käigus toimus köögis veeavarii, millega seoses vesi uputas üle alloleva korteri. Maakohus ei lugenud kostja omakäelist kinnitust usaldusväärseks tõendiks, kuna on selgusetu, milliste asjaolude tõttu ja millises seisundis kostja sellise kinnituse andis. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusega ei nõustu. Kostjal on asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus, mille tõttu ei tuleks tema poolt antud omakäelist tunnistust arvestada. Kostja seda teinud ei ole. Maakohtu kahtlus, et kostjal võib olla psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, ei ole samuti tõendamist leidnud, ehkki maakohus algatas kostja suhtes eestkoste seadmise menetluse. Asjaolu, et kostjal on tekkinud seoses menetletava hagiga nii hageja kui kohtu vastu trots ja pahameel, mida ta on korduvalt kirjalikult väljendanud, ei tähenda, et kostja poolt enne kohtumenetluse algust antud asjakohast ja teiste tõenditega haakuvat kirjalikku tunnistus ei saaks arvestada.
27.Vaidlust ei ole selles, et veeleke toimus ja hageja korterisse ülevalt vesi tuli. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kus veeavarii toimus. Hageja esitas interneti väljatrüki 27.10.2010 KÜ Õismäe tee 20 poolt Kvatro majahooldusle tehtud väljakutse kohta, milles on töö kirjeldusena märgitud „köögis kraanikausi all toru katki (külmaveetoru enne kuulkraani katki)“. Kvatro Eesti tööde vastuvõtu aktist nähtub, et kostja on andnud kinnituse torustiku leket puudutavate tööde tegemisele. Hageja esitas ka KÜ Õismäe 20 juhatuse õiendi, milles on märgitud, et avarii toimus 27.10.2010 kostja korteris nr 71 ning selle põhjustas korteri omanik või viimase poolt tellitud remondimehe tegevus. Asjaolu, et avarii toimumist ei ole korteriühistu juhatus dokumentaalselt fikseerinud ja juhatuse liikmed ei osalenud avarii tagajärgede likvideerimisel, ei muuda kirjalikku tõendit mittearvestatavaks. Kostja teatas ühistu juhatusele, et avarii toimus hoopis püstikus, mille eest tema ei vastuta, mille kohta ta aga ühtegi tõendit ei esitanud.
28.Maakohus leidis, et kui leke toimus püstikus, mis on KOS § 2 lg 2 alusel korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehitise osa, ei ole kostja sellise püstiku korrasoleku eest vastutav ka siis, kui see asub tema korteriomandi reaalosa piires. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et vastutusest vabanemiseks pidanukski kostja hageja poolt esitatud tõendid, millest nähtub, et leke toimus kostja köögis kraanikausi all, ümber lükkama ja tõendama, et leke toimus torustiku osas, mille korrashoiu eest tema ei vastuta. Kostja seda teinud ei ole.
29.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja on kohustatud KOS § 11 lg 1 alusel hüvitama kostja korterist lekkinud vee tõttu hageja korterile tekkinud kahjustused. Hageja on esitanud fotod tõendamaks veekahjustuste olemasolu ja ulatust ning List Into OÜ poolt koostatud remonditööde eelarve, mille kohaselt on vajalike remonditööde maksumus 12 600 krooni (805,29 eurot). Kostja kahju suurust vaidlustanud ei ole. 04.04.2012 avalduses esitas hageja ka põhinõudelt seadusjärgse viivise nõude ja viivise arvestuse. Hageja nõuab viivist VÕS §-s 113 sätestatud määras ajavahemiku 27.10.2010 kuni 27.04.2012 summas 108,72 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Viivise arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 805,29 eurot põhivõlga ja 108,72 eurot viivist, kokku 914,01 eurot.
Menetluskuludejaotus ja selgitus
30.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.