AVALDAJA: P K (isikukood xxxx) Avaldajate lepinguline esindaja Margus Tali
PUUDUTATUD ISIKUD:
Võlausaldajad:
1.Swedbank AS (registrikood 10060701); esindaja: Olavi Järve (e-post: [email protected])
2.Kohtutäitur Andrei Krek
esindajad
RESOLUTSIOON:
Jätta võlgniku P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata. Tühistada abinõu, millega peatati P K suhtes läbiviidav täitemenetlus nr 066/2012/1592, kus olid täitmisel nõuded summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot, arvates käesoleva määruse jõustumisest. Tühistada abinõu, millega peatati võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx (registriosa nr xxxx)) müük täitemenetluses, arvates käesoleva määruse jõustumisest. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud jätta võlgniku kanda, võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Avaldada käesoleva kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord: Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja kohtutäitur Andrei Krek. Kohusustena, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on märgitud AS-i Swedbank nõue summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot (eluasemelaen); kohtutäitur Andrei Krek’i nõue summas 3 665,82 eurot (kohtutäituritasu ja täitekulud täiteasjas nr 066/2012/1592).
2.Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrusega võeti avaldus menetlusse. Ühtlasi määrati peatada P K suhtes peetav täitemenetlus nr 066/2012/1592, kus on täitmisel võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 31 713,57 eurot ning võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 3 133,31 eurot. Samuti määrati peatada võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx (registriosa nr xxxx)), millele on seatud hüpoteek, müük täitemenetluses.
3.Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrus edastati seisukoha võtmiseks võlausaldajatele. AS-ilt Swedbank saabunud vastuses leitakse, et avaldus tuleks jäta läbi vaatamata järgmistel põhjustel. Kuivõrd võlgnik ei ole võlanimekirjas kajastanud kõiki nõudeid, on ta rikkunud VÕVS § 12 lg 5 kohustust. Samuti on võlgnik esitanud valeväiteid selle kohta, et võlausaldaja on keeldunud maksegraafiku osas kokku leppimast. Võlausaldaja on võlgnikuga kokkuleppe juba saavutanud, kuid võlgnik ei ole maksegraafikut järginud. Seega oleks heas usu põhimõttega vastuolus kord juba ümber kujundatud nõuet veelkord ümber kujundada. Samuti kuna võlausaldaja ei ole pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega nõus, ei saa seda ümber kujundada.
4.17.09.2013.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil oli AS-i Swedbank esindaja seisukohal, et nemad ei nõustu võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega, kuna võlgnik on omapoolseid kohustusi rikkunud ega ole enam usaldusväärne. Kohtutäitur Andrei Krek märkis, et kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks siis, kui AS-i Swedbank nõue on täidetud. Kohtutäitur palus asja läbi vaadata tema kohalolekuta.
5.04.11.2013.a. saabusid Viru Maakohtusse võlgniku täiendavad seisukohad. Võlgnik märkis, et esitas 09.10.2013.a. oma esindaja kaudu kirjalikud ettepanekuid AS-ile Swedbank ja palus võlausaldajal näidata head tahet kokkuleppe sõlmimiseks. AS Swedbank nendele ettepanekutele sisuliselt ei vastanud, vaid teavitas 15.10.2013.a. e-kirjaga, et lükkab pakkumise tagasi ning jääb oma 03.09.2013.a. seisukohtade juurde. Võlgnik leidis, et võlausaldaja huvi võiks olla, et laenulepinguga antud laenu teenindamine jätkuks võlgniku poolt, sellisel juhul toimuks võlausaldaja majanduslike eesmärkide täitmine. On keeruline mõista, miks võlausaldaja soovib realiseerida huvi, mis on talle majanduslikus mõttes kahjulik. xxxx asuv korteriomand on võlgniku kodu. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab isiku põhiõigusena kodu puutumatuse. Antud põhiõiguse puhul kuuluvad kohaldamisele ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtted. Kui võlausaldaja saaks täitemenetluse tulemusena realiseerida oma huvi, siis jääks võlgnik ilma oma kodust. Panga kui finantsasutuse tegevus on seotud ühiskonna sotsiaalsete aspektidega, mistõttu peaks pankadel olema sotsiaalne vastutus või vastutustundlikkus. 2012.aastal teenis Swedbank Eesti üksus kokku 199,6 miljonit eurot kasumit – selle sees on ka kasum, mida Swedbank on teeninud laenulepingute pealt. Laenulepingu pooltena ei ole pank ja tarbija võrdsetel positsioonidel, tarbijal puudub finantsja õigusalane kompetentsus. Lisaks peab tarbija oma kohustust tagama mitmekordselt – laenu tagatiseks nõuab pank hüpoteegi seadmist, laenulepingu ja panga tingimustega sätestatakse
leppetrahv, viivised, tasulised võlgnevuse teated jmt. Poolte usaldusel põhinev suhe saab olla üksnes tarbijapoolsel usaldusel põhinev – pank ei usalda oma kliente, mistõttu on laenulepingus olevad õigused ja kohustused ebaproportsionaalselt panga kasuks. Ümberkujundatav nõue on pandiga tagatud ja VÕVS § 24 lg 6 esimese lause kohaselt ei saa pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Riigikohus on oma 10.04.2013.a. otsuses nr 3-2-1-28-13 seisukohal, et VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldaja ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. On ilmne, et pigem peaks eelistama ümberkujundamiskava kinnitamist kui jätta nimetatud kava kinnitamata ja viia võlgnik seeläbi sisuliselt pankrotini. Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel kohtul arvestada. Eeltoodu õigustab Riigikohtu hinnangul mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Täitemenetluse tulemusena ei saaks laenujääk koos viivistega täies määras tagasi makstud. Samuti jääks võlgnik kodutuks. Samas on võlgnik valmis laenulepingut edasi täitma, mis annaks võlausaldajale võimaluse saada tagasi kogu laenujääk koos intressiga.
6.06.11.2013.a. Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib AS-i Swedbank esindaja, et tõele ei vasta võlgniku väide, nagu oleks hüpoteegiga koormatud korteriomandi näol tegemist tema koduga. Korter on välja üüritud ega jää võlgnik korteri võõrandamisel kodutuks. Ka ei vasta tõele väide, nagu oleks Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud või nagu oleks Euroopa Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, nagu ei saaks hüpoteegipidaja hüpoteeki realiseerida, kui hüpoteegiga on koormatud isiku kodu. Kui EIK sellisele seisukohale asunud on, siis palub võlausaldaja võlgnikul see lahend ära mainida. Samuti ei ole tõene võlgniku seisukoht, nagu oleks Riigikohus asunud seisukohale, nagu saaks teatud tingimustel pandiga tagatud nõuet ümber kujundada. Riigikohus ei ole asunud seisukohale, et pandipidaja nõusolekuta saaks ümber kujundada ka pandiga tagatud nõuet.
7.07.11.2013.a. maakohule saabunud kohtutäitur Andrei Krek’i seisukohas on märgitud, et Narva kohtutäitur Andrei Krek'i menetluses täiteasi nr 066/2012/1592, s.o võlgnik P K suhtes võlgnevuse sissenõudes Swedbank AS kasuks Rakvere notar Irma Rahnu poolt 05.06.2007.a tõestatud notariaalakti nr 3056 alusel. Täitemenetlus nr 066/2012/1592 on alustatud 17.05.2012.a. Kohtutäituri poolt 17.05.2012.a koostatud täitmisteade nr 066/2012/1592 on võlgnikule P Kle kätte toimetatud 22.05.2012.a. Kuigi põhitasu on muutunud sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, on kohtutäituril õigus seda saada üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur teatas, et ei ole nõus võlgniku P K poolt
kohtutäiturile võlgnetava summa ümberkujundamisega kohtule ümberkujundamise avaldusele lisatud ümberkujundamiskava alusel.
esitatud
võlgade
8.Rakvere kohtumajas 14.11.2013.a. toimunud kohtuistungil vaidles võlausaldaja AS-i Swedbank esindaja endiselt kava kinnitamisele vastu ja leidis, et võlgniku avaldus tuleks jätta läbi vaatamata. Võlgnik pakkus välja võimaliku maksegraafiku. Kohus andis võlausaldajale 7 päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks. 06.11.2013.a. saabus kohtule AS-i Swedbank teade selle kohta, et nad ei nõustu P K pakkumisega ja palusid jätta P K avalduse läbi vaatamata.
Kohtu seisukoht ja põhjendused:
9.VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg 4 kohaselt kuulab kohus enne avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning võib ära kuulata ka puudutatud võlausaldajad ja nõustaja. Kohus leiab, et P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on kuulanud ära võlgade ümberkujundamise taotluses nimetatud võlgade võlausaldajad.
10.Kohtutäitur Andrei Krek on selgitanud, et kuigi täitmisteade täiteasjas nr 066/2012/1592 on võlgnikule kätte toimetatud 22.05.2012.a. ja põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, on kohtutäituril õigus saada tasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kuivõrd kohtutäituril on keelatud tasumäärade osas või tasu võtmise korra muutmiseks sõlmida kokkuleppeid, ei ole kohtutäituril võimalik tasu nõuet ümber kujundada.
11.Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 6 võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks. AS-i Swedbank nõue tuleneb laenulepingutest nr 07-071725-EL ja nr 07-115443-EV. Mõlemad laenud on tagatud hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxxx. Võlausaldaja AS Swedbank ei ole enda nõuete ümberkujundamisega nõustunud. Seega ei saa neid nõudeid ümber kujundada.
12.Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul puuduvad nõuded, mida saaks ümber kujundada, tuleb P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks jätta läbi vaatamata.
13.VÕVS § 7 lg 1 kohaselt määrus, millega võlgade ümberkujundamise avaldus võetakse kohtu menetlusse, samuti määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. Määrus, millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi
vaatamata või muudetakse või tühistatakse ümberkujundamiskava, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
14.VÕVS § 28 lg 5 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise määruse teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustada nõustajat.
15.VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.