Kohtulahend

Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks H L esitas 27. detsembril 2013. a. avalduse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes kostjalt tema kasuks välja mõista menetluskulud 1700 eurot, sealhulgas riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 1300 eurot. Ühtlasi taotles hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga) ja seda on talle osutatud kokku 10 tunni ja 50 minuti ulatuses, sealhulgas on ajakulu olnud järgmine: hagi ja hagi tagamise taotluse koostamisele on kulunud 2 tundi ja 10 minutit, 7. juuni 2013. a. tõendi ja selgituse koostamisele 30 minutit, hagi vastusega tutvumisele ja hageja arvamuse koostamisele 3 tundi ja 30 minutit, 26. augustil 2013. a. tõendi esitamisele 30 minutit ja 27. augustil 2013. a. kostja seisukohaga tutvumisele ja kliendile info jagamisele 15 minutit, kostja 30. oktoobri 2013. a. seisukohaga tutvumisele ja kliendile info jagamisele samuti 15 minutit, 17. septembri 2013. a. kohtuistungiks valmistumisele ja kohtuistungil viibimisele kokku 1 tund ja 30 minutit, 17. oktoobri 2013. a. seisukoha ja tõendite kohtule esitamisele 1 tund ja 15 minutit, 30. oktoobri 2013. a. kohtuistungiks valmistumisele ja istungil viibimisele 40 minutit ja maakohtu otsusega tutvumisele ja info kliendile jagamisele 15 minutit. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses vaidlusaluse kohtumenetlusega ning hageja kui füüsiline isik ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vastuväited Kostja nõustus vastuses avaldusele riigilõivu 400 euro hüvitamisega, kuid leidis, et õigusabikulu ca 10 tunni ulatuses on ülemäärane. Tegemist on lihtsa ning mitte eriti mahuka vaidlusega. Kostja vastus, millega hageja esindajal tuli tutvuda ning oma seisukoht koostada, oli mahult 1 lehekülje pikkune ning sellele ei olnud lisatud suures mahus keerukaid tõendeid. Maksimaalselt oleks põhjendatud õigusabi osutamine mahus 3 tundi. Õigusabikulu tunnihind on 100 eurot ning hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab kostjalt käibemaksu hüvitamist. Advokaadibüroo arveid ja arvete tasumist tõendavaid dokumente ei ole hageja esitanud. Maakohtu määrus

10 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 120 eurot. Riigikohtu praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt. 3-2-1-92-13) ja ka ilme käibemaksuga (vt. 3-21-93-13) ning asja materjalidest ei järeldu, et taoline tunnitasu oleks ülemäärane. Õigusabitoimingud on kirjeldatud hageja aruandes ja vastavad hageja esindaja poolt kohtule edastatud menetlusdokumentidele. Nende hulka kuulus nii hageja kui muude seisukohtade esitamine, kahel istungil osalemine, istungiteks valmistumine kui esindajaga konsulteerimine. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et tehtud toimingutele võis kuluda maksimaalselt 3 tundi. Oma seisukohta ei ole kostja millegagi põhjendanud. Ekslik on arvamus, nagu oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul tegemist lihtsa vaidlusega. Kirjeldatud õigusabi aruandes märgitud ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Hagihind tsiviilasjas oli 6000 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a. määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12.800 eurot. Hagejale hüvitatav õigusabikulu 1300 eurot ei ületa kehtestatud piirmäära. Hageja on kinnitanud TsMS § 174 lg. 3 lause 3 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud, see nähtub Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas 3-2-1-65-13 (p. 18). TsMS § 174 lg. 6 järgi peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja puhul on tegemist eraisikuga, mistõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on seda ka kinnitanud. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg. 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses. See taotlus tuleb rahuldada. Määruskaebus T L palub maakohtu määruse tühistada ja määrata hageja menetluskulud kindlaks üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ega võtnud arvesse, et tegemist oli lihtsa ning mitte eriti mahuka vaidlusega. Hageja ei lisanud avaldusele menetluskulude nimekirja, milles oleks detailselt näidatud kulude koosseis. Kirjeldatud õigusabi näol ei ole täies mahus tegemist kohtumenetluse kuluga. Näiteks ei ole arusaadav, mis tõendi esindaja 7. juunil 2013. a. koostas, miks hageja arvamuse koostamine 5. augustil 2013. a. võttis aega rohkem kui hagi ja selle tagamise taotluse koostamine ning 26. augustil 2013. a. tehtud kulust ei saa aru, miks võttis tõendi esitamine kohtule aega 30 minutit, kui praktikas võtab see vaid 5 minutit. 27. augusti 2013. a. ajakulu 15 minutit,

Vastus määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määrus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata, määruskaebus tuleb aga jätta rahuldamata. Kulutused õigusabile on hageja avalduses kirjeldatud põhjalikkusega, mis võimaldab nende põhjendatust hinnata. Samas esitas kostja vastuses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele oma vastuväited vaid üldiselt, jättes enamusele konkreetsetest kulutustest omapoolse hinnangu andmata. Taolised vastuväited esitas kostja alles määruskaebuses. Maakohus hindas küll hageja kulutuste põhjendatust ja vajalikkust, kuid kostja konkreetsete etteheidete puudumise tõttu ei saanud neile ka vastata. Kohtutoimikust nähtub, et 7. juunil 2013. a. on hageja esitanud kohtule selgituse hagi tagamise taotluse osas, riigilõivu tasumise kviitungi (tasutud esindaja büroo poolt) ja 31. jaanuari 2013. a. notariaalselt tõestatud lepingu (tl. 37 – 38 ja 40 jj.), kõige sellega seotud ajakulu 30 minutit ei saa ülemääraseks pidada. 5. augusti 2013. a. menetlusdokumendi (hageja arvamus hagi vastuse kohta, tasaarvestuse avaldus, kompromissettepanek – tl. 102 jj.,) esitamisele eelnes kostja vastusega tutvumine ja seda arvestades hageja positsiooni väljatöötamine ning kooskõlastamine, muuhulgas eriti arvestades tasaarvestusavaldust ja selle alusena esiletoodud asjaolusid ning kompromissettepanekut, samuti lisati tõendeid (tl. 109 – 117). Tehtut arvestades ei saa 3 tundi ja 30 minutit pidada ülemääraseks ajakuluks. 26. augustil 2013. a. on hageja esitanud menetlusdokumendi (selgituse tõendi esitamise kohta – tl. 120 - 122) ja vastaspoolele suunatud leppetrahvinõude (tl. 123 – 125), sellega seotud ajakulu 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kostja 27. augusti 2013. a. seisukohtadega tutvumine oli vajalik juba ainuüksi eelistungiks valmistumiseks, kus kompromissi sõlmimise võimalikkust käsitleti ja kus hageja esindaja osales (tl. 136 – 137), sellele kulutatud 15 minutit ei saa ülemääraseks pidada. 17. oktoobril 2013. a. on hageja esindaja esitanud kohtule kirjaliku menetlusdokumendi (selgituse tõendite esitamise kohta, hageja seisukoht kostja väidete kohta ja menetluslik seisukoht – tl. 140 – 143) ning lisati kogutud tõendid (tl. 144 – 146). Menetlusdokumendi koostamisele eelnes esitatud tõenditesse süvenemine. Kõigeks selleks 1 tunni ja 15 minuti kulutamine ei ole ülemäärane. 30. oktoobril 2013. a. kostja seisukohtadega tutvumiseks ja istungil osalemiseks kokku kulutatud 55 minutit nagu ka kohtuotsusega tutvumisele kulutatud 15 minutit ei saa samuti ülemääraseks pidada. Hageja õigusabikulule hinnangut andes ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lisaks, et 19. novembri 2013. a. jõustunud kohtuotsusega on H L’i hagi T L’i vastu rahuldatud, sundtäitmine täiteasjas 026/2013/734 tunnistatud lubamatuks ja menetluskulud jäetud kostja kanda. Seega on jõustunud kohtulahendiga vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 menetluskulude jaotus poolte vahel juba otsustatud. TsMS § 174 lg. 1 alusel esitatud avalduse põhjal otsustab kohus üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, kusjuures teeb seda kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Nii ongi maakohus teinud ja asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks tulnud menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvesse võtta kostja seisukohta, et tal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ehk teisisõnu, nagu võiks kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses otsustada menetluskulude jaotuse ehk kohtuotsuse õigsuse üle.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.