Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Xxx esitas 06.06.2013 Harju Maakohtusse hagi Xxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäitur Mati Roodese menetluses olevas täiteasjas nr xxx. Harju Maakohus 07.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-34879 kinnitas Xxx ja Xx xkompromissi ühisvara jagamise menetluses. Kohtutäitur algatas täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 07.11.2012 määruse ja kostja avalduse alusel 17.05.2013 täitemenetlust hageja suhtes. Hageja sai täitmisteate kätte 28.05.2013. Nõude sisuks on leppetrahv 10 000 eurot. Hageja leiab, et 07.11.2012 kohtumäärusest tulenevad hageja kohustused on hageja poolt täidetud kohaselt, mistõttu ei ole kostjal hageja vastu kohtumäärusest tulenevaid leppetrahvi nõudeid ning kostja täitmisavaldus on esitatud pahatahtlikult olematu nõude täitmiseks. Asjaolu, et hageja on kohustused kohaselt täitnud, nähtub ka kohtumäärusest tulenevate kohustuste täitmiseks poolte vahel 31.01.2013 sõlmitud notariaalsest lepingust. Kostjal oli kohtumääruse punkti 11 kohaselt õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi tasumist vaid kompromissiga võetud kohustuste rikkumise korral. Hageja ei ole kompromissiga endale võetud kohustusi rikkunud. Kohtumääruse punkti 11 kohaselt leppetrahvi nõudmiseks tuleb esitada eelnevalt teisele poolele vastav leppetrahvi nõue, milline nõue tuleb sel juhul tasuda 10 päeva jooksul. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi nõudeid esitanud. Täitmisteatest ei nähtu, millise väidetava rikkumise eest kostja hagejalt leppetrahvi nõuab. Kuna kostjal ei ole hageja vastu täitmisteates viidatud leppetrahvi nõuet, siis on sundtäitmine hageja suhtes lubamatu. Hageja taotleb ka täiteasja täitekulude jätmist kostja kanda (vt lahend 3-2-1-88-09, p 14). Hageja on täitnud oma kohustuse tasuda poolte vahel 24.03.2004 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid makseid 50% suuruses summas ning käesoleva hetke seisuga ei ole nimetatud laenulepingu osas viivituses võlgnevusi. Kostja on rikkunud oma kohustust tasuda 50% eelviidatud laenulepingu igakuistest maksetest. Igakuise laenumakse suuruseks on olnud kokku 441,17 eurot kuus, st kummagi osa on 220,59 eurot. Laenukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud kohustust kohaselt täitnud – 2013 jaanuaris on kostja tasunud 78,44 eurot, 2013 veebruaris 212,68 eurot, 2013 märtsis 119,72 eurot, 2013 aprillis 214,20 eurot, 2013 mais 221,70 eurot, 2013 juunis 215,19 eurot. Perioodil jaanuar kuni juuli 2013 oli kostjal kohustus tasuda kokku 1323,54 eurot, kostja on tasunud vaid 1061,93 eurot, so 261,61 eurot vähem. Kuna kostja on rikkunud kompromissilepingu punkti 2 ja kostja pole tänaseni tasunud 261,61 eurot, on kostja leppetrahvi nõue ühtlasi vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu. Hagejale ei tulene kompromissilepingu punktist 1 kohustusi, sellest tuleneb vaid kostja kohustus tasuda hagejale 17 500 eurot. Kompromissilepingu ühestki punktist ei tulene hagejale kohustust ilmuda notarisse kostja soovitud tehingu tegemiseks (laenu refinantseerimiseks). Kompromissilepingu punktide 4 ja 6 kohaselt oli hagejal kohustus anda nõusolek, et tema kasuks seatud hüpoteek astub järjekohas tahapoole, hüpoteegi summa väheneb summani 17 500 eurot ja kinnistule Sügiskünni tee 15 AS

Swedbank kasuks seatud hüpoteek kustutatakse – kõik nimetatud kohustused on hageja ka kohaselt täitnud, mille kohta on pooled 31.01.2013 sõlminud vastava notariaalse lepingu. Ka ei ole laenu refinantseerimiseks (st ka uue hüpoteegipidaja kinnistusraamatusse sissekandmiseks) vajalik kostja kui kolmandal järjekohal oleva hüpoteegipidaja (kostja kinnistule Sügiskünni tee 15 on seatud kokku 3 hüpoteeki ) nõusolekut, sest I ja II jrk hüpoteegipidajatel on võimalik hüpoteegid loovutada uuele laenuandjale (AS-le Swedbank) ilma III jrk oleva hüpoteegipidaja nõusolekuta. Ka ei ole hageja keeldunud tulemast notarisse, et anda nõusolek kostja soovitud tehingu tegemiseks. Hagejal oli võimalik tulla notarisse näiteks mai alguses, kuid kostja tühistas ise notari poolt välja pakutud tehingu aja, teades samal ajal, et kostja sõidab välismaale alates 16.05.2013. Eelnevat silmas pidades on kostja ilma hagejat eelnevalt hoiatamata ja 16.05.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega käitunud pahatahtlikult, üritades alusetu nõude esitamisega hageja arvelt alusetult rikastuda. Kostja etteheited Sügiskünni tee 15 asuvate hoonete osas on täielikult alusetud ja põhjendamatud. Kostja ei ole selgitanud, kuidas need etteheited seonduvad tema leppetrahvi nõudega. Kostja on elanud nimetatud kinnistul asuvas hoones 7 aastat, seega oli kostja täielikult teadlik hoonete seisukorrast ja staatusest. Ka kompromissilepingu punktis 3 (eelviimane lause) on kostja selgesõnaliselt kinnitanud, et tal ei ole selle kinnistu ja kinnistul asuvate hoonete osas mitte mingisuguseid nõudeid ega pretensioone. Hageja esitab tasaarvestuse avalduse. Tsiviilasjas nr 2-07-34879 sõlmitud kompromissilepingu punkti 11 kohaselt on poolel õigus nõuda kompromissiga võetud kohustuste rikkumise korral teiselt poolelt leppetrahvi tasumist summas 10 000 eurot. Kuna kostja on rikkunud tsiviilasjas nr 2-07-34879 sõlmitud kompromissilepingu punkti 2, samuti on kostja rikkunud kompromissilepingut alusetu leppetrahvi nõude esitamisega, siis nõuab hageja käesolevaga kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000 eurot. Hageja tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt oma leppetrahvi nõude summas 10 000 eurot kostja vastu kostja poolse rahalise nõudega summas 10 000 eurot, mille tulemusena on kõik hageja võimalikud rahalised kohustused kostja ees täidetud, mistõttu tuleb seoses eelviidatud tasaarvestusega TMS § 221 lg 1 kohaselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja on korduvalt rikkunud tsiviilasjas nr 2-07-34879 kompromissi punktis 2 võetud kohustust täita alates 2012 oktoobrist (k.a.) kuni kohustuste kogu mahus täitmiseni võrdsetes osades Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja poolte vahel 24.03.2004 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (sh intressi jm kohustused). Kostjale on saadetud pangateateid, kus on toodud, et hageja ei ole õigeaegselt oma kohustusi täitnud. Kompromissi punktis 11 on ette nähtud, et kui pool ei täida kompromissiga võetud kohustusi kohaselt, siis kohustub kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 10 000 eurot. Kostja selgitab, et ta kohustub kompromissi punkti 1 alusel tasuma hagejale hiljemalt 01.02.2013 või kompromissi punkti 6 teises lauses nimetatud tehingu tegemisel kokku 17 500 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja võtab kompromissi punktis 1 nimetatud summa tasumiseks laenu krediidiasutuselt, siis kohustub hageja tagama AS Swedbank kasuks seatud hüpoteegi kustutamise ja kompromissi punktis 4 nimetatud hüpoteegi summa vähendamise summani 17 500 eurot, samaaegselt tehingus, millega seatakse krediidiasutuse (millisest kostja võtab laenu)

kasuks kinnistule hüpoteek ja millise tehingu sõlmimisel tasutakse kostja poolt hagejale 17 500 eurot, milline tehing peab poolte kokkuleppel toimuma ajavahemikus 02.01.2013 – 01.02.2013. Kostjal on tekkinud probleemid laenu saamisega, kuna kinnistul asuv ehitis ei ole seaduslik (ehitise renoveerimise/ümberehituse kohta puudub ehitusluba ja kasutusluba). Ainult XxxOÜ ja XxxOÜ andsid oma nõusoleku kostja finantseerimiseks. Kompromissi punktis 1 on pooled kokku leppinud, et kui kostja võtab kompromissi punktis 1 nimetatud summa tasumiseks laenu krediidiasutuselt, siis kohustub hageja täitma samas punktis ettenähtud tingimused. Kostja leidis võimaluse võtta laenu AS-ist Swedbank ja kostja palus hagejal anda oma nõusolek kohustuste refinantseerimiseks. Kostja kutsus kolmel korral hagejat notarisse, kuid hageja keeldus sellest. Sellega rikkus hageja kompromissi punkti 1. Tsiviilasjas nr 2-07-34879 sõlmitud kompromissilepingu punkti 11 kohaselt on poolel õigus nõuda kompromissiga võetud kohustuste rikkumise korral teiselt poolelt leppetrahvi tasumist summas 10 000 eurot. Hageja leiab, et kuna kostja rikkus tsiviilasjas nr 2-07-34879 sõlmitud kompromissilepingu punkti 2 jättes tasumata 50% ulatuses laenulepingu igakuised maksed, samuti rikkus kostja kompromissilepingut alusetu leppetrahvi nõude esitamisega, siis nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000 eurot. Hageja esitas 05.08.2013 menetlusdokumendis kostjale tasaarvestuse avalduse, millega hageja tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt oma eelviidatud rahalise nõude (leppetrahvi nõue summas 10 000 eurot) kostja vastu kostja poolse rahalise nõudega (väidetav leppetrahvinõue summas 10 000 eurot), mille tulemusena on kõik hageja võimalikud rahalised kohustused kostja ees täidetud, mistõttu tuleb seoses eelviidatud tasaarvestusega TMS § 221 lg 1 kohaselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Xxx hagi Xxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et: • Harju Maakohus kinnitas 07.11.2012 tsiviilasjas nr 2-07-34879 kompromissi ja lõpetas asjas menetluse (t.lk 10-17); • Pooled sõlmisid vastavalt kohtu kinnitatud kompromissile ühisvara jagamise nõudes 31.01.2013 hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, hüpoteegi muutmise lepingu, järjekoha loovutamise kokkulepped, hüpoteekide seadmise lepingud, kinnistamisavaldus ja asjaõiguslepingud (t.lk 19-30; notariaalse kinnitusega t.lk 40-52); • Kohtutäitur alustas Xxx avalduse alusel 17.05.2013 Xxx suhtes täiteasja xxx(t.lk 8-9). Pooled vaidlevad selle üle, kas: • tsiviilasjas nr 2-07-34879 kinnitatud kompromissi punkti 11 alusel sai Xxx esitada täitmisavalduse leppetrahvi sissenõudmiseks koheselt hageja poole eelnevalt pöördumata; • hageja on rikkunud tsiviilasjas nr 2-07-34879 kinnitatud kompromissi. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr xxx on lubamatu, kuna puudub täitedokument (leppetrahvi nõue hagejale). Samuti leiab hageja, et on tsiviilasja nr 2-07-34879 määruse täitnud, seega puudus alus täitemenetluse alustamiseks.

Leppetrahvi nõude esitamise õigusest täitemenetluses Kohus nõustub hageja seisukohaga, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-119-02. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kostja esitas täitemenetluses täitedokumendi, millest tuleneks kohustus, mida hageja ei ole täitnud ning mida on võimalik täitemenetluses sundtäita. Tsiviilasja nr 2-07-34879 kinnitava kohtumääruse punkti 11 (t.lk 14-15) kohaselt on kompromissis kokkulepitud rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Juhul kui pool või Xxx OÜ ei täida käesolevas kompromissis toodud kohustusi kohaselt, siis on poolel õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ja pool/OÜ Xxx kohustuvad sel juhul alluma kohesele sundtäitmisele. Kui pool ei täida käesoleva kompromissiga võetud kohustusi kohaselt, siis kohustub kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 10 000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul alates vastava nõude esitamisest, pool allub leppetrahvi nõude osas kohesele sundtäitmisele. Kohus leiab, et määruse punkti 11 kolmanda lauses on märgitud selgelt, et kohustust rikkunud pool kohustub tasuma teisele poolele leppetrahvi alates vastava nõude esitamisest. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kostja on hagejale esitanud vastava leppetrahvi nõude ning toimetanud selle hagejale kätte. Kostja on seisukohal, et ei pidanud hagejale leppetrahvi nõuet esitama ning võis koheselt pöörduda leppetrahvi nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et tsiviilasja nr 2-07-34879 punkti 11 kolmandast lausest tulenevalt tuli kostjal esitada leppetrahvi nõue esmalt hagejale, mille täitmata jätmise korral saanuks kostja pöörduda kohtutäituri poole. Seega on sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatu, kuna puudub täitedokument (leppetrahvi nõue hagejale), mida vastavalt tsiviilasja nr 2-07-34879 punkti 11 kolmandale lausele oleks võimalik koselt sundtäita. Samuti peab kohus leppetrahvi nõude esmalt teisele poolele esitamist põhjendatuks seetõttu, et see võimaldab jälgida, millise kohustuse täitmata jätmise tõttu leppetrahvi nõudev pool trahvi nõuab. Käesoleva täiteasjas esitatud nõue on ebaselge ka seetõttu, et ei ole võimalik aru saada, millist kohustust hageja kostja arvates enne täitemenetluse alustamist rikkus. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel analüüsib kohus kas hageja on rikkunud tsiviilasjas nr 2-0734879 kinnitatud kompromissi tingimusi. Määruse punktis 2 sätestatud maksekohustuse rikkumisest Kostja on seisukohal, et hageja on korduvalt rikkunud tsiviilasjas nr 2-07-34879 kompromissi punktis 2 võetud kohustust täita alates 2012 oktoobrist (k.a.) kuni kohustuste kogu mahus täitmiseni võrdsetes osades Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja poolte vahel 24.03.2004 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (sh intressi jm kohustused). Kostjale on saadetud pangateateid, kus on toodud, et hageja ei ole õigeaegselt oma kohustusi täitnud. Hageja on seisukohal, et on täitnud kohustusi kohaselt ja hoopis kostja on maksekohustust rikkunud. Kohus leiab, et asjaolu, kuidas on pooled laenukohustust täitnud, ei oma käesoleva tsiviilasjas lahendamisel tähtsust, kuna kompromissi punkti 11 esimese lause kohaselt on kompromissis kokkulepitud rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Käesolev täiteasi on alustatud leppetrahvi nõudmiseks,

seega ei puuduta punktis 2 märgitud kohustuse rikkumine käesolevat vaidlust. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka nimetatud esile toodud asjaolusid. Tsiviilasja nr 2-07-34879 punkti 2 kohaselt täidavad Xxx ja Xxx alates 2012. oktoobrist (k.a.) kuni kohustuste kogu mahus täitmiseni võrdsetes osades Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali, Xxx ja Xxx vahel 24.03.2004 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid rahalisi kohustusi (sh intressi jm kohustused). Laenujääk kompromissi sõlmimise päeva seisuga on 29 824,02 eurot ja pooltel ei ole õigust nimetatud laenulepingu alusel võtta täiendavat laenu. Xxx kohustub eelviidatud kohustuse kohaseks täitmiseks kandma 50% suuruse osa igakuisest maksekohustusest tähtaegselt otse Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontole. Seega leppisid pooled kokku, et kohustuvad täitma laenulepingust nr xxx tulenevad rahalised kohustused igakuiselt võrdsetes osades otse Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontole. Kohus loeb Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali meeldetuletustega (t.lk 76-79) tõendatuks asjaolu, et laenulepingust nr 09220112902 maksekohustust on rikutud. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et laenumakse tasumise kohustust oleks rikkunud hageja. Pangakonto väljavõtetega (t.lk 80-85; 110; 144) loeb kohus tõendatuks, et kostja on kohustuse täitmisena tasunud alljärgnevalt: 1) 20.10.2012 – 37.40 eurot (t.lk 80); 2) 22.10.2012 – 187,38 eurot (t.lk 80); 3) 21.11.2012 – 225,70 eurot (t.lk 81); 4) 21.12.2012 – 378,38 eurot (t.lk 82); 5) 21.01.2013 – 68,20 eurot (t.lk 83); 6) 31.01.2013 – 10,24 eurot (t.lk 83); 7) 21.02.2013 – 212,68 eurot (t.lk 110); 8) 21.03.2013 – 119,72 eurot (t.lk 84); 9) 09.04.2013 – 18,70 eurot (t.lk 84); 10) 16.04.2013 – 83,94 eurot (t.lk 85); 11) 20.04.2013 – 111,56 eurot (t.lk 85); 12) 09.05.2013 – 18,70 eurot (t.lk 110); 13) 21.05.2013 – 203 eurot (t.lk 110); 14) 21.06.2013 – 215,19 eurot (t.lk 110); 15) 21.08.2013 – 210,70 eurot (t.lk 144); 16) 21.08.2013 – 216,65 eurot (t.lk 146). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud kohustuse täitmisena: 1) 21.08.2013 – 225 eurot (t.lk 144); 2) 20.09.2013 – 225 eurot (t.lk 146). Laenu detailandmete väljatrükiga (t.lk 109; 145) loeb kohus tõendatuks, et laenumakse suurus 20.07.2013 ja 20.09.2013 oli 441,17 eurot, millest pool on 220,59 eurot. 17.07.2013 väljatrükist (t.lk 109) nähtub, et tähtajaks tasumata makseid ei ole. 22.08.2013 väljatrüki (t.lk 145) kohaselt on Tatjana Xxx tähtajaks tasumata intress 4,82 eurot. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud tsiviilasja nr 2-07-34879 punktis 2 märgitud kohustust. Notarisse ilmumata jätmisest

Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole ilmunud notarisse, et kostja saaks refinantseerida oma laenukohustuse XxxOÜ ja XxxOÜ ees. Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasja nr 2-07-34879 määrusest ei tulene hageja kohustust ilmuda kostja laenu refinantseerimiseks notarisse. Hagejal oli kohustus anda nõusolek, et tema kasuks seatud hüpoteek astub järjekohas tahapoole, hüpoteegi summa väheneb 17 500 euroni ja kinnistule XxxAS-i Swedbank kasuks seatud hüpoteek kustutatakse (t.lk 12-14 punktid 4 ja 6) – nimetatud kohustused on hageja 31.01.2013 notariaalse lepingu sõlmimisega täitnud (t.lk 40-50). Seega on hageja kokkuleppes märgitud kohustuse täitnud ning täiendavalt kostja laenukohustuse refinantseerimiseks notarisse ilmuma ei pidanud. Samuti ei ole kostja hagejale selgitanud, miks on tal vaja laenukohustuse refinantseerimiseks hüpoteekide kustutamine ja uute hüpoteekide seadmine (t.lk 111-117). Hüpoteekide loovutamisel ei vajaks kostja hageja nõusolekut. Samas on hageja korduvalt ka käesoleva menetluse käigus avaldanud valmisolekut vajadusel kostjaga tehingu tegemiseks notarisse ilmuma. Kohus peab mõjuvaks hageja selgitusi kostja märgitud aegadel notarisse ilmumata jätmisel. Seega on hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx põhjendatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel tuleb kohtutäituril täiteasja lõpetamisel teha täitekulude osas uus otsus ning märkida tasu maksma kohustatud isik ja tasu suurus (KTS § 41 lg 1). Hageja tasaarvestatavast nõudest Hageja esitas 05.08.2013 menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse ning palus juhul, kui kohus peab kostja leppetrahvi nõuet põhjendatuks, tasaarvestada hageja rahalise nõude (leppetrahvi nõue summas 10 000 eurot) kostja vastu kostja poolse rahalise nõudega (väidetav leppetrahvinõue summas 10 000 eurot), mille tulemusena on kõik hageja võimalikud rahalised kohustused kostja ees täidetud. Kostja vaidles hageja tasaarvestuse nõudele vastu. Kohus leiab, et kuivõrd kohus ei pidanud kostja leppetrahvinõuet põhjendatuks, siis ei ole menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud hageja tasaarvestusnõude analüüsimine. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.