lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-61780/96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-61780/96
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
26.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-61780

Tsiviilasi

Maret Schultzi hagi Riho Noole vastu elamu omandiõiguse puudumise tuvastamiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude väljamõistmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maret Schultzi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Maret Schultz (isikukood: XXX)

esindajad

rahaline

kindlaksmääramine

ja

Vastustaja (kostja): Riho Nool (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Maret Schultzi määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus osaliselt, s.o Maret Schultzilt Riho Noole kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse osas.
3.Teha asjas uus määrus, millega välja mõista Maret Schultzilt Riho Noole kasuks menetluskuluna 1336,74 eurot (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus eurot 74 senti).
4.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Maret Schultzil tasuda väljamõistetud, kuid tasumata,

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1.Tartu Maakohtu 20. mai 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Otsus jõustus 21. juunil 2013. Riho Nool (kostja) esitas 08. juulil 2013 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-61780, milles palus õigusabikulu kokku summas 2028,86 eurot ja menetluskulud summas 1600 eurot kanda kostja lepingulise esindaja arveldusarvele.
2.Maret Schultz (hageja) esitas 02. oktoobril 2013 vastuväite kostja menetluskulude avaldusele. Hageja ei nõustunud kohtu poolt määratud hagihinnaga. Hageja leidis, et kostja nõutud 1600 eurot on põhjendamatult suur summa. Hageja vaidles vastu kostja arvetel kajastuva 1,5 koefitsiendi kohaldamise osas.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 05. detsembri 2013 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks R. Noole menetluskulud summas 1 375,53 eurot ning mõistis M. Schultzilt välja R. Noole kasuks menetluskulude katteks 1 375,53 eurot ja määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt luges kohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 23,25 tundi summas 1 375,53 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 1 375,53 eurot ei ületa lubatud piirmäära (1 600 eurot) ning on kohased ühe läbitud kohtuastme kohta lähtudes menetluskulude jaotusest ja kohtumenetluse kestusest (3,5 aastat) . Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-142-09 punktis 14 väljendanud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagi esitati 19.11.2009). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 tulenevalt käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise kohaselt hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot (hagi hind oli 1597,80 eurot) kuuluvad lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Nimetatud ulatuses kulusid õigusabile oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Kohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha kohtuniku poolt määratud hagihinna osas, kuna hagi hinda oleks tulnud vaidlustada põhimenetluses, mida tehtud ei ole. Kostja on esitanud järgmised õigusabikulusid tõendavad arved:

Arve/Kviitung nr 20102, 02.02.2010, ajakuluga 1 tund maksumusega 76,70 eurot (konsultatsioon). Kohus leidis, et konsultatsioon kuulub esindaja igapäevatöö hulka kliendi esindamisel ja seda eraldi vastaspoolelt menetluskuluna välja nõuda ei ole põhjendatud, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult kostja enda huvides ning ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Ühtegi dokumenti kohtule nimetatud ajal ei esitatud. Seega antud arvel kajastuvat summat 76,70 eurot ei lugenud kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Dokument nr 84742, 03.02.2010, summa 200 krooni (12,78 eurot) (konsultatsiooni juurdemaks). Toiming kuulub kliendi esindamise juurde ja kajastub seega esindaja tunnihinnas. Toimikust ei nähtu, et lisakonsultatsiooni tulemusena oleks esitatud kohtule mingit dokumenti. Seega kohus ei lugenud põhjendatud ja vajalikuks kuluks dokumendil kajastuvat summat 12,78 eurot. Hageja vastuväite kohaselt ei tasunud antud arvet kostjad. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega on hageja vastuväide nimetatud osas põhjendamatu. Arve nr 20102-7, 09.02.2010, ajakulu 3 tundi arvestusega 800 krooni/tund (51,13 eurot) + koefitsient 1,5 mitme kostja esindamisega kokku summas 230 eurot (vastus hagiavaldusele). Vastus on koostatud neljal lehel, millest sisulist teksti on kahel lehel. Lisaks on esitatud vastust puudutavad tõendid. Kohus luges nimetatud arvel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi summas 127,83 eurot, mis hõlmab materjalidega tutvumist ja õiguslikku analüüsi, arvestades asjaolu, et tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud õigusalaseid teadmisi omava isiku poolt teostatud toimingutega. Koefitsiendi 1,5 kohaldamist ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna tegemist oli ühe hagiga kahe kostja vastu samadel alustel. Hageja vastuväide, et arve tasus Varstu Vallavalitsus, ei ole põhjendatud, kuna nagu juba eelnevalt märgitud TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Arve nr 20103-5, 24.03.2010, ajakuluga 1,25 tundi arvestusega 800 krooni/tund (51,13 eurot) + koefitsient 1,5 mitme kostja esindamisega summas 95,9 eurot (vastus muudetud hagiavaldusele). Dokument on esitatud 3-l lehel, millest sisulist teksti on ühel lehel. Kohus luges nimetatud toimingu tegemisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi summas 76,70 eurot. Koefitsiendi 1,5 kohaldamist ei pidanud kohus eeltoodud põhjustel põhjendatuks. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväite arve tasumise dokumendi puudumise kohta, kuna õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kohtu nimetatud seisukoht kehtib ka järgnevate arvete analüüsimisel hageja analoogsete vastuväidete osas. Arve nr 20111-7, 26.01.2011, ajakuluga 0,5 tundi arvestusega 52 eurot tund + koefitsient 1,5 mitme kostja esindamisega kokku summas 39 eurot (kostjate täiendav seisukoht ja taotluse koostamine vastavalt kohtu 10.01.2011 kirjalikule pöördumisele). Nimetatud dokument on koostatud ühel lehel ja kohus luges vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks antud dokumendi koostamisel 0,5 tundi summas 52 eurot, jättes kohaldamata koefitsiendi 1,5 eelpool toodud põhjustel. Arve nr 20112-1, 17.02.2011, ajakuluga 1,5 tundi arvestusega 52 eurot tund + koefitsient 1,5 mitme kostja esindamisega kokku summas 117 eurot (vastus hagiavalduse kolmandale muutmisele vastavalt kohtu 01.02.2011 kirjalikule ettepanekule). Kohus luges vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1,5 tunni ulatuses summas 78 eurot. Arve nr 20123-1, 08.03.2012, ajakuluga 3,5 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 182 eurot. (vastus hagiavalduse 08.02.2012 terviktekstile). Nimetatud dokument on esitatud samuti kohtu nõudmisel, kuna kohus oma 12.01.2012 määrusega lubas hagejal hagi muuta. Nimetatud dokumendi sisulist teksti on kolmel lehel, milles osaliselt tekst kattub eelnevate vastustega. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingu tegemisel 2,5 tundi summas 130 eurot.

Arve nr 20129-3, 20.09.2012, ajakuluga 2 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 104 eurot. (kostja seisukoht ehitustehnilise ekspertiisi määramise, eksperdi nimetamise ja eksperdile esitatavate küsimuste koostamiseks, sh 11.09.2012 kohtumääruse õiguslikuks analüüsiks, täiendavate materjalide läbivaatamiseks (andmed ekspertide kohta) ja nende analüüsiks). Toimikus olevate dokumentidega on tõendatud kostja esindaja poolt kohtule ka vastava dokumendi esitamine 20.09.2012. Dokument on koostatud kolmel lehel, millest sisulist teksti on 1,5 lehel. Kohus luges nimetatud arvel kajastuvate toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi summas 104 eurot. Arve nr 201211-2, 05.11.2012, ajakuluga 1,25 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 65 eurot. (kostja seisukoht hageja 02.11.2012 kirjale „Kohtuliku ekspertiisi asjaolud“ kohta). Dokument sisaldab väiteid ja põhjendusi 1,5 lehel. Kohus luges ajakulu 1,25 tundi summas 65 eurot vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Hageja oma vastuväites märkis, et puudub dokumendi kuupäev, mille kostja esindaja koostas ja sellist dokumenti toimikus ei ole. Kohus märkis, et nimetatud dokument on esimeses toimikus toimiku leheküljed 191-193. Dokumendist nähtub, et see on koostatud 05.11.2012 ja kohtule esitatud 07.11.2012. Kuna tegemist on kahe toimikuga, ei olnud kohtul alust arvata, et hageja tutvumisel toimikuga nimetatud leheküljed toimikus puudusid. Seega tuleb hageja vastuväide jätta tähelepanuta. Arve nr 201211-5, 21.11.2012, ajakuluga 2,5 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 130 eurot. (materjalide (sh hageja 12.11.2012 taotluse ja kohtu 14.11.2012 vastuse, kostja elamu toimiku nr 664 materjalide) õigusanalüüs, osalemine kostja esindajana 21.11.2012 ehituseksperdi poolt XXX asuva kostjale omandiõiguse alusel kuuluva eluhoone esialgsel vaatlusel ja proovide võtmisel). Toimikus olevate dokumentidega on tõendatud, et kohus 23.10.2012 määrusega määras ehitustehnilise ekspertiisi ja kohustas hagejat ja kostjat ilmuma ekspertiisiobjekti ülevaatuse juurde. Seega on põhjendatud kostja esindaja viibimine esialgsel vaatlusel ja proovide võtmisel. Kostja esindaja on vastavalt 26.11.2012 kohtu päringule esitanud kohtule dokumendi eksperdile edastatavate dokumentide kohta. Hageja oma vastuväites väidab, et proovide võtmine kestis 35 minutit. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks antud arvel sisalduvate toimingute eest 1 tunni summas 52 eurot, kuna sõit ekspertiisi kohale, kui see ei ole tõendatud kuluarvetega (nt bussipilet) ei kuulu ajakuluna hüvitamisele õigusabi tunnitasu alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-13). Arve nr 201212-3, 19.12.2012, ajakuluga 3,5 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 182 eurot. (osalemine kostja esindajana 19.12.2012 ehituseksperdi poolt XXX asuva kostjale omandiõiguse alusel kuuluva eluhoone esialgsele vaatlusele järgnenud seinamaterjalide proovide võtmisel neljast seinast). Nagu juba eelmise arve analüüsis märgitud, kohustas kohus oma 23.10.2012 määrusega poolte esindajaid või pooli osalema ekspertiisiobjekti ülevaatuse juures, märkides samas, et menetlusosaliste mitteilmumine ei takista ekspertiisi tegemist. Eelmise arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindaja viibinud ekspertiisiobjekti esialgse ülevaatuse juures ja tal on olnud võimalus esitada eksperdile küsimusi ja näha objekti. Kohus leidis, et kostja esindaja viibimine proovide võtmise juures, arvestades asjaolu, et ekspertiisi viib läbi vastavate spetsiifiliste teadmistega ekspert, kelle töö tulemusena esitatakse ekspertiisiakt, mis on pooltele kättesaadav, ei ole kostja esindaja viibimine seinamaterjalide proovide võtmisel vajalik ega põhjendatud kulu, mida vastaspoolelt välja mõista. Nimetatud ajakulu 3,5 tundi summas 182 eurot ei kuulu väljamõistmisele hageja poolt. Arve nr 20132-1, 06.02.2013, ajakuluga 4 tundi arvestusega 60 eurot tund summas 240 eurot (kostja seisukoha koostamine hageja poolt kohtule esitatud 25.01.2013 ehitustehnilise ekspertiisiga seonduvate taotluste kohta). Toimikus olevate dokumentidega on tõendatud kostja esindaja poolt koostatud ja 07.02.2013 kohtule esitatud kostja seisukoht tsiviilasjas määratud ja

teostatud ehitustehnilise ekspertiisiga seonduvate hageja 25.01.2013 taotluste suhtes. Dokument on koostatud seitsmel lehel, milles sisulist teksti ja põhjendusi on 6,5 lehel. Kohus luges nimetatud arvel kajastuvad toimingud põhjendatud ja vajalikeks ajakuluga 4 tundi summas 240 eurot. Hageja oma vastuväites väidab, et sellist dokumenti toimikus ei leidnud, mille eest tasutud ja miks on tunnihinnaks 60 eurot. Seni oli tunnihinnaks 52 eurot. Kohus märkis, et nimetatud dokument asub II kd tl 13-19. Seega on põhjendamatu hageja väide, et arve aluseks olevat dokumenti toimikus ei ole. Samuti märkis kohus, et õigusabi teenuse osutaja tunnitasu ei määra kohus ega vastaspool, see on teenuse osutaja enda otsustada. Menetluskulude väljamõistmise seisukohalt ei oma õigusabi teenuse osutaja tunnitasu tähendust. Tähtis on asjaolu, et vastaspoolelt väljamõistetavad kulud oleksid põhjendatud ja vajalikud ega ületaks lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära. Arve nr 20134-11, 24.04.2012, ajakuluga 6,5 tundi arvestusega 60 eurot tund summas 450 eurot. (osavõtt kostja esindajana 24.04.2013 kohtuistungist, sh istungiks ettevalmistamine). Toimikus oleva dokumendiga on tõendatud kostja esindaja osalemine 24.04.2013 kohtuistungil. Kohtuistung kestis kokku 5,8 tundi. Seega on antud arvel kostja esindaja poolt teostatud toimingud igati põhjendatud ja vajalikud. Kohus luges antud arvel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks, mis sisaldab ka ettevalmistust kohtuistungiks, 6,5 tundi summas 450 eurot. Hageja ei olnud nõus esindajatasu suurusega. Kohus jättis hageja vastuväite arvestamata lähtudes eelneval arvel märgitud asjaoludel. Arve nr 20137-1 08.07.2013, ajakuluga 1,75 tundi arvestusega 60 eurot tund summas 105 eurot. Kohus leidis, et ajakulu menetluskulude avalduse koostamise eest ei ole käsitatav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu luges kohus arve põhjendamatuks ja jättis summa välja mõistmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M. Schultz esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05. detsembri 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta ekspertiisikulu riigi kanda ning vähendada M. Schultzilt väljamõistetud menetluskulusid. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) peaks ekspertiisi kulu kandma Varstu Vallavalitsus või Eesti Vabariik. Maareformi seadustes ei ole ühtegi paragrahvi, kus oleks nõutud ekspertiisi teostamist tagastatavatele hoonetele. Ekspertiis rehielamule teostati arusaamatul kujul, M. Schultzile eelnevalt ega ekspertiisi käigus mingeid dokumente kulu osas ei esitatud, kuigi ta palus selgitust. M. Schultz peab kohtuvaidluste kulud kinni maksma oma pensionist; 2) jättis kohus tähelepanuta hageja seisukoha kohtuniku poolt määratud hagihinna osas, kuna hagihinda oleks tulnud vaidlustada põhimenetluses, mida toimiku materjalidest nähtuvalt tehtud ei ole. Hageja esitas kohtule istungi ajal hagihinna dokumendid koos koopiatega tasumise kohta, kuid kohus ei võtnud seda vastu; 3) vaidleb määruskaebuse esitaja vastu järgmiste arvete alusel väljamõistetud menetluskuludele: - arve nr 20102-7, 09.02.2010. Õige arvestuse järgi tuleks vajalikuks ajakuluks arvude ümardamisreegli alusel 2,5 tundi summas 127,82 eurot, mitte 127,83 eurot. Kohus eksis 0,01euroga; - arve nr 20103-5, 24.03.2010. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb nimetatud toimingu tegemisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, s.o 0,25 tundi kostja arvestusest

rohkem. Summa 76,70 eurot. Kui ajakulu on 1,25 tundi, siis tuleks summaks 63,91 eurot tunnihinnaga 51,13 eurot; - arve nr 20111-7, 26.01.2011. Puudub põhjendus, miks tunnihind muutus 51,13 eurolt 52-le eurole. M. Schultz arvestas tunnihinnaga 51,13 eurot/h. Sellisel juhul 0,5 tunni hind tuleb 51,13:2=25,565=25,56 eurot. Kohus eksis ka siis, kui tunnihind oleks 52 eurot, tuleks 0,5 tunni hinnaks 26 eurot, mitte 52 eurot; - arve nr 20112-1, 17.02.2011, ajakuluga 1,5 tundi. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatuks 1,5 tundi summas 78 eurot. Kostja pole põhjendanud, miks hagi tunnihind muutus 51,13 eurolt 52-le eurole. Vajalik ja põhjendatud ajakulu dokumendi koostamiseks minu arvestuse järgi tuleb 51,13 korrutatud 1,5 on 76,70 eurot; - arve nr 20123-1, 08.03.2012. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostja on tunnihinda muutnud. Minu arvestusel tuleks vajalikuks ja põhjendatud toimingu hinnaks 2,5 tunni eest 51,13 eurose tunnihinnaga summa 127,82 eurot; - arve nr 20129-3, 20.09.2012. Tunnihinnaga 51,13 eurot tuleb arvestus kahe tunni eest 102,26 eurot; - arve nr 201211-2, 05.112012 ajakuluga 1,25 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 65 eurot. Arve peaks olema 1,25 korrutada 51,13 euroga saame on 63,91 eurot; - arve nr 201211-5, 21.11.2012 ajakuluga 2,5 tundi arvestusega 52 eurot tund summas 130 eurot. Kohus vähendas ajakulu ühele tunnile ja hinnaks tuli 52 eurot. Kui sõit ei kuulu ajakuluna hüvitamisele õigusabi tunnitasu alusel, siis kulus aega ikkagi 35 minutit. Sellega toimingu eest tuleks tasuda 51,13 tunnitasuga 35 minuti eest 29,83 eurot. M. Schultzi sõnavõtus on täpselt kirjas, et proovide võtmine algas kell 14.00 ja lõppes 14.30 maja sees + 5 minutit tänaval, kokku 35 minutit; - arve nr 20132-1, 06.02.2013. M. Schultz ei ole nõus 60 euroga tund. Hindade muutmisest tuleks teavitada nii hagejat kui ka kostjat. M. Schultz jääb tunnihinna 51,13 juurde, seega nelja tunni hind on 204,50 eurot; - arve nr 20134-1,1 24.04.2012. M. Schultz ei nõustu tunnitasu määraga ja arvestab tunnihinnaga 51,13. Sellega vajalik ja põhjendatud summa oleks 332,34 eurot, mitte 450 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.R. Nool palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 05. detsembri 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt on määruskaebuse esitaja väited põhjendamatud ja asjakohatud. Õigusabi osutaja tunnihind muutus menetluse käigus kolme aasta jooksul korduvalt ja toimus kokkuleppel kostjaga, kes uut tunnihinda aktsepteeris. Õigusabi hind on kokkuleppehind, mille kujundab turg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Maakohtu
05.detsembri 2013 määrus tuleb tühistada osaliselt M. Schultzilt R. Noole kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse osas ning asjas tuleb teha uus määrus, millega välja mõista M. Schultzilt R. Noole kasuks menetluskuluna 1336,74 eurot.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hagiavaldus esitati 19. novembril 2009, hagi hind oli 1 597,80 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 tulenevalt lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise kohaselt hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot kuuluvad lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1 600 eurot. Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Seega oli pooltel võimalik ette näha ja arvestada õigusabikuludega kuni 1 600 eurot.

8.Ekspertiisikulu kandmise osas leiab ringkonnakohus, et ekspertiisitasu määras Tartu Maakohus 14. jaanuari 2013 määrusega, mis on jõustunud. Kui M. Schultz ei olnud määrusega nõus, siis oleks ta pidanud nimetatud määruse peale määruskaebuse esitama.
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus jättis alusetult tähelepanuta hageja seisukoha kohtuniku poolt määratud hagihinna osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi hinda oleks tulnud vaidlustada põhimenetluses ning seetõttu ei ole eelnimetatud väide maakohtu määruse muutmise aluseks.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-11, p 12). Seega on menetluskulude kindlaksmääramine kohtu diskretsiooniotsus. Kuigi tegu on maakohtu diskretsiooniotsusega, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus arvete nr 20103-5 ja nr 20111-7 osas menetluskulude väljamõistmisel summade osas eksinud.
11.Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele arvete osas leiab ringkonnakohus järgmist.
11.1.Arve nr 20102-7, 09.02.2010. Määruskaebuse esitaja leiab, et õige arvestuse järgi tuleks vajalikuks ajakuluks arvude ümardamisreegli alusel 2,5 tundi summas 127,82 eurot, mitte 127,83 eurot. Kohus eksis 0,01 euroga. Ringkonnakohus loeb üldteadaolevaks asjaoluks ümardamisreegli, mille kohaselt kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Kui see on väiksem, ümardatakse allapoole. Seega on maakohus õigesti ümardanud – 2,5 x 51,13 = 127,825, ümardatult 127,83 eurot.
11.2.Arve nr 20103-5, 24.03 2010. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb nimetatud toimingu tegemisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, s.o 0,25 tundi kostja arvestusest rohkem. Summa 76,70 eurot. Kui ajakulu on 1,25 tundi, siis tuleks summaks 63,91 eurot tunnihinnaga 51,13 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et arvel on ajakuluks märgitud 1 tund 15 minutit ehk 1,25 tundi, seega on põhjendatud summa 63,91 eurot. Maakohus on seotud arvel esitatud arvestusega, seega on maakohus ebaõigesti mõistnud välja 12,79 eurot rohkem.
11.3.Ringkonnakohus peab põhjendatuks määruskaebuse esitaja vastuväidet arvele nr 20111-7, 26.01.2011, ajakuluga 0,5 tundi arvestusega 52 eurot tund, mille eest kohus luges ebaõigesti vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks antud dokumendi koostamisel 0,5 tundi summas 52 eurot, õige on 52: 2 = 26 eurot. Seega on maakohus antud arve osas arvutusvea tõttu ebaõigesti mõistnud menetluskulusid välja 26 eurot rohkem.
11.4.Määruskaebuse esitaja on esitanud vastuväited arvetele nr 20112-1, nr 20123-1, nr 20129-3, nr 201211-2 tulenevalt tunnihinna suurenemisest 51,13 eurolt 52 eurole. Ringkonnakohus leiab, et arvetel kajastub tunnihind 52 eurot (II kd tl 92, 94, 96, 98), mistõttu on alusetud hageja viited tunnihinnale 51,13 eurot. Tunnitasu ei ole kohtu määrata, vaid see määratakse poolte kokkuleppel.
11.5.Määruskaebuse esitaja leiab, et arve nr 201211-5, 21.11.2012 alusel on ebaõigesti välja mõistetud ajakulu üks tund maksumusega 52 eurot, sest õige oleks olnud välja mõista proovide võtmise aja eest 29,83 eurot (51,13 tunnitasuga 35 minutit). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1 tunni ulatuses 52 eurot. Proovide võtmine võis küll kesta 35 minutit, kuid lisaks on arvel märgitud hageja 12.11.2012 taotluse ja kohtu

14.11.2012 vastuse, kostja elamu toimiku nr 664 materjalide õigusanalüüs, mistõttu on maakohus õigesti lugenud põhjendatud ajakuluks ühe tunni.

11.6.Arvete nr 20132-1 ja nr 20134-1,1 osas põhineb määruskaebuse esitaja vastuväide uuel tunnihinnal 60 eurot tund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusabi teenuse osutaja tunnitasu ei määra kohus, vaid see lepitakse kokku teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel. Lähtudes kõigest eeltoodust tuleb maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid vähendada (12,79 + 26) 38,79 euro võrra ja väljamõistmisele kuulub (1 375,53 – 38,79) 1 336,74 eurot.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.