2-13-51081/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-51081 summas 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik PLACET GROUP OÜ esitas 29.10.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Uxxxx Exxxxxxxxx laenu põhivõla ja kõrvalnõuete, kokku 1208,37 euro saamiseks. Kohus tegi 19.11.2013. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.01.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.01.2014. a esitas PLACET GROUP OÜ oma nõude Tartu Maakohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 759,56 eurot, millest 590,02 eurot moodustab laenu põhiosa, 105,85 eurot tasumata intress, 40 eurot võla sissenõudmise kulu ja 23,69 eurot 22.01.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 23.01.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Kohus võttis hagi 24.01.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 27.01.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

2-13-51081 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.01.2013. a hagejaga laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 800 krooni. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetena hiljemalt 13.01.2014. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Vaatamata hageja ja hageja volitatud esindaja korduvatele nõudmistele ei ole kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud 22.01.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 23,69 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 23.01.2014. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 23.01.2014. a – 26.02.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 4,73 eurot (590,02 eurot x 0,023 % x 35 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 764,29 eurot, millest 590,02 eurot moodustab laenu põhiosa, 105,85 eurot tasumata intress, 40 eurot võla sissenõudmise kulu ja 28,42 eurot 26.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 27.02.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 40 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.