Kohtulahend

OÜ XXX esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 4515,80 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. OÜ XXX kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja menetluskuludele Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele osaliselt vastu, olles seisukohal, et see kuulub rahuldamisele maksimaalselt summas 1149 eurot. 05.10.12 arvele nr 122288 lisatud spetsifikatsioonis ei ole kostja esindaja iga konkreetse toimingu ajakulu näidatud. Niisugune nimekiri ei ole jälgitav ega kontrollitav, sest selle põhjal ei ole võimalik tuvastata, kui palju aega täpselt kostja esindaja ühele või teisele menetlustoimingule kulutas. Spetsifikatsiooni lõpus toodud summaarne ajakulu ei ole spetsifikatsiooni sisuga seostatav ning ei ole asjas arvestatav. Arve spetsifikatsioon sisaldab mh määruskaebust hagi tagamise tühistamiseks. Hageja ei ole niisugust määruskaebust ei kostja ega kohtu käest saanud, millest järeldub, et määruskaebust ei ole kunagi esitatud. Seega soovitakse avalduses saada raha menetlustoimingu eest, mida ei ole tehtud. Arve spetsifikatsiooni aluseks on kostja esindaja töö hagi läbitöötamisel ja õigusliku positsiooni kujundamisel. Kutsealasel esindajal peaks kirjeldatud töö tegemine võtma mõistlikult võttes ca 5 tundi. Arvest nähtuvalt on töö keskmiseks tariifiks 91 eurot/h, seega ei tohi põhjendatud ajakulu ületada summat 455 eurot. Ka 07.03.13 arvele nr 130439 lisatud spetsifikatsioonis ei ole kostja esindaja iga konkreetse toimingu ajakulu näidatud. Arusaamatu on ühtlasi keskmise ajatariifi järsk ja jõuline muutus – eelnevas arves olid tööd kajastatud kaks korda väiksema tariifiga. Hageja ei näe õiguslikku alust, mis võimaldaks kostjal nõuda tööde hüvitamist turuhinnast oluliselt kõrgema tariifi alusel. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt küsitakse hüvitist töö eest „13.02.2013 e-kirja ettevalmistamine: XXX“. Selle toimingu seotus kohtuasjaga ei ole tuvastatav. Isegi kui oleks, ei saa selle toimingu eest hüvitist nõuda – hüvitamisele kuulub eelkõige menetlusdokumentide koostamise ja istungitel osalemise ajakulu. Niisugused tööd nagu e-kirja ettevalmistamine, e-kirja ärasaatmine jms ei ole hüvitatavad. Arve spetsifikatsiooni aluseks on kostja esindaja töö 20.02.13 menetlusdokumendi ettevalmistamisel ja istungil osalemisel. Menetlusdokumendis on sisulist teksti 2,5 lehel, istung kestis 1 tund 15 minutit, arvestama peaks ka istungiks ettevalmistamist ca 45 minutit. Põhjendatud ajakulu ei tohi ületada seega 4 tundi. Mõistlikuks tariifiks tuleb pidada 91 eurot/h, mitte aga arves kajastatud 180 eurot/h. Seega ei tohi põhjendatud ajakulu ületada 364 eurot. Arves nr 130875 viidatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu on põhjendamatult suur – dokument sisaldab sisulist teksti 3,5 lehel. Mõistlik ajakulu ei ole 6,9 tundi, vaid ca 3-3,5 tundi. Toiming „05.04.2013 e-kirja ettevalmistamine“ ei ole hüvitatav, tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Samal põhjusel ei ole hüvitatav ka toiming „05.04.2013 telefoninõupidamine“. Arves kajastatud tööde mõistlikuks kuluks on ca 3-3,5 tundi, kulu ei tohi ületada summat 330 eurot. Kokkuvõtteks ei tohiks hageja hinnangul kostja menetluskulude põhjendatud maht ületada 1149 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. OÜ XXX palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 4515,80 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 40,8 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh käesoleva tsiviilasjaga seonduvate dokumentide analüüsimiseks, nõupidamiseks, menetlustähtaja pikendamise taotluse ettevalmistamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, e-kirjade ettevalmistamiseks, Harju Maakohtu 24.08.2012 määrusega tutvumiseks, hagimaterjalide analüüsimiseks, hagile vastuse koostamiseks, Harju Maakohtu 24.08.2012 määrusega tutvumiseks, telefoninõupidamiseks XXX, määruskaebuse koostamiseks, e-kirjaga tutvumiseks, hageja 23.01.2013 vastuse ja tunnistaja taotluse analüüsimiseks, hageja 23.01.2013 vastusele ja taotlusele vastuse koostamiseks, e-kirjade ettevalmistamiseks, tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, nõupidamiseks, seisukoha koostamiseks seoses hageja 18.03.2013 menetlusdokumendiga ja telefoninõupidamiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvete nr 122288 ja 130439 spetsifikatsioonid ei ole korrektselt koostatud, kuivõrd neis ei ole välja toodud iga konkreetse toimingu ajakulu. Kohus leiab siiski, et tsiviilasja toimikus olevate materjalide põhjal on võimalik hinnata kostja esindaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 122288 spetsifikatsioonis kajastatud kostja esindaja ajakulu kokku 25,8 tundi, mis kulus käesoleva tsiviilasjaga seonduvate dokumentide analüüsimiseks, hagiga seonduvates küsimustes nõupidamiseks, menetlustähtaja pikendamise taotluse ettevalmistamiseks, positsiooni kujundamiseks, 21.09.2012 e-kirja ettevalmistamiseks, Harju Maakohtu 24.08.2012 määrusega tutvumiseks, hagimaterjalide analüüsimiseks, hagile vastuse koostamiseks, hagi tagamise määruse vaidlustamise küsimuses telefoninõupidamiseks, määruskaebuse ettevalmistamiseks, 27.09.2012 e-kirja ettevalmistamiseks ja e-kirjaga tutvumiseks. Hagiavaldus (tlk 1-10) on sisuliselt 8,5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud lisasid kokku 46 lehel. Võttes arvesse hagiavalduse ning sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, peab kohus nendega tutvumise ja analüüsimise ning õigusliku positsiooni kujundamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1,5 tundi. Menetlustähtaja pikendamise taotlus (tlk 111 – 112) on sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse taotluse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Harju Maakohtu 24.08.2012 määrus (tlk 86 – 89) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse määruse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kostja esindaja 21.09.2012 e-kiri (tlk 119) koosneb sisuliselt 4-st lausest. Võttes arvesse kõnealuse e-kirja sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,1 tundi. Kostja vastus hagile (tlk 125 – 131) on sisuliselt 6 lehekülge pikk ning selle sisu ja mahtu arvestades peab kohus kõnealuse vastuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Kohtutoimikust ega Kohtute Infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et kostja oleks Harju Maakohtu 24.08.2012 määruse peale määruskaebuse esitanud. Kuivõrd nimetatud määruskaebust ei ole kunagi kohtule esitatud, siis ei saa sellise dokumendi koostamise ajakulu ega ka hagi tagamise määruse vaidlustamise teemalise nõupidamise ajakulu pidada põhjendatuks. Kohus leiab, et ka 27.09.2012 e-kirja ettevalmistamise ja e-kirjaga tutvumise ajakulu XXXhagiga seonduvateks selgitusteks ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis kuuluks vastaspoole poolt hüvitamisele. Kohus selgitab, et kliendil on õigus oma esindajaga suhelda ning temalt informatsiooni saada nii suures ulatuses, kui ta seda vajalikuks peab, kuid see ei tähenda, et igasugune esindajaga suhtlemise ajakulu oleks käesoleva menetluse seisukohast võttes vajalik ja põhjendatud ning see kuuluks automaatselt vastaspoole poolt hüvitamisele. Kokku peab kohus eespool nimetatud arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks 9 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 130439 spetsifikatsioonis kajastatud kostja esindaja ajakulu kokku 7,4 tundi, mis kulus hageja 23.01.2013 vastuse ja taotluse analüüsimiseks, sellele vastuse ettevalmistamiseks, XXX13.02.2013 e-kirja ettevalmistamiseks, tunnistaja ülekuulamise taotluse ettevalmistamiseks, 19.02.2013 e-kirja ettevalmistamiseks, nõupidamiseks XXX ning Harju Maakohtu 21.02.2013 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Hageja 23.01.2013 seisukoht kostja vastusele ja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks (tlk 173 – 177) on sisuliselt 3,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ja analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kostja vastus hageja 23.01.2013 menetlusdokumendile (tlk 187 – 190) on sisuliselt 3 lehekülge pikk ning arvestades kõnealuse vastuse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. 21.02.2013 kohtuistungi protokollist (tlk 195 – 197) nähtub, et nimetatud istung kestis 1 tund ja 17 minutit. Võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ja mahtu peab kohus istungiks ettevalmistamise ja kliendiga nõupidamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks esitanud kohtule eraldi menetlusdokumendina vormistatud kirjaliku taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 21.02.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja esindaja on kõnealusel istungil taotlenud XXXülekuulamist. Kuivõrd menetlusdokumenti, mille koostamise ajakulu hüvitamist kostja oma menetluskulude nimekirjas taotleb, ei ole tegelikult kohtule esitatud, siis ei saa sellist ajakulu pidada põhjendatuks. Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et kostja esindaja oleks 19.02.2013 kohtule e-kirja saatnud. Seega ei saa ka nimetatud toimingu ajakulu pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks ka 13.02.2013 ekirja ettevalmistamist XXX. Spetsifikatsioonist ei nähtu nimetatud e-kirja sisu ega seotust käesoleva vaidlusega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnealuse toimingu puhul ei nähtu seost antud tsiviilasjaga, mistõttu kõnealune ajakulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Kokku peab kohus eespool nimetatud arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks 5 tunni ja 47 minuti ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 130875 spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 6,9 tundi, mis kulus seisukoha ettevalmistamiseks seoses hageja 18.03.2013 menetlusdokumendiga. Kostja kõnealune seisukoht (tlk 212 – 216) on sisuliselt 4 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnealusel arvel kajastatud ajakulu 0,6 tundi, mis kulus 05.04.2013 e-kirja ettevalmistamiseks ja 0,1 tundi, mis kulus 05.04.2013 telefoninõupidamiseks XXX ei ole põhjendatud ajakulu. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kuigi kliendil on õigus

esindajaga suhelda ning saada kohtumenetluse kohta informatsiooni, ei tähenda see, et igasugune esindajaga suhtlemise ajakulu oleks käesoleva menetluse seisukohast võttes vajalik ja põhjendatud ning see kuuluks automaatselt vastaspoole poolt hüvitamisele. Kokku peab kohus kõnealusel arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kokku peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 18 tunni ja 57 minuti ulatuses (9 h 10 min + 5 h 47 min + 4 h). Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt on Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ poolt kostjale osutatud teenuseid tunnitasudega 91 eurot (arve nr 122288), 180 eurot (arve nr 130439) ja 110 eurot (arve nr 130875). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata arve nr 130439 osas kostja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot tund. Kuivõrd arvetel nr 122288 ja 130875 märgitud tunnitasud jäävad alla 120 euro, siis selles osas kohus arvetel märgitud tunnitasu ei muuda. Seega on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 1924,50 eurot (91 x 9,10 + 120 x 5,47 + 110 x 4). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud summas 1924,50 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXX tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1924,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.