lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-32479/22

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 18.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-32479/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-32479

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.detsember 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-32479

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi Osaühingu XXX vastu võlgnevuse 19 556,96 euro, viivise 3342,25 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

26 468,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov (Advokaadibüroo Magnusson, Laeva 2, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi Jaanus Kasevits (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post: [email protected] ja [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

21.02.2013.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindajad ja kostja esindaja Jaanus Kasevits

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. detsembrist 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-12-32479 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue OÜ XXX (hageja) esitas 22.08.2012.a Harju Maakohtule hagi Osaühingu XXX (kostja) vastu võlgnevuse 19 556,96 euro, viivise 3342,25 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 19.09.2010.a kostjale hinnapakkumise XXXvallas asuva XXX sadama rekonstrueerimiseks alltöövõtu korras. Kõnesolev pakkumine sisaldas kaldakai ja –serva, slipi ning ujuvkaide ehitustöid. Eelnevalt oli kostja osalenud XXX valla poolt väljakuulutatud XXX sadama rekonstrueerimise hankes. 11.02.2010.a teavitati kostjat, et kostja poolt esitatud projekteerimise pakkumine oli soodsaim ning temaga soovitakse sõlmida leping. Samas ei sõlminud XXX vald kostjaga kohe peatöövõtulepingut, kuivõrd vald ootas ehituse finantseerimiseks mõeldud toetusraha eraldamist. Võttes arvesse asjaolu, et kostja oli võitnud XXX sadama ehitushanke, sõlmisid pooled 20.09.2010.a eellepingu. Eellepingu p 8 järgi kohustus kostja tasuma hagejale ettevalmistuskuludena 23 468,36 eurot (367 200 krooni; ilma käibemaksuta 19 556,96 eurot) hiljemalt 20.09.2010.a, kuid mitte varem, kui kostjale on tasutud XXX sadama projekteerimise eest. Hageja leiab, et eellepingu p-s 8 sisalduv kokkulepe ettevalmistuskulude tasumiseks omab kahte eesmärki. Esiteks, hüvitada hagejale kulutused, mis kaasnevad temapoolse alltöövõtu pakkumuse jõushoidmisega aasta jooksul, ja teiseks, hüvitada hagejale sadama geomõõdistuse, sügavuste ja settepinnase paksuse määramisega seotud kulutused. Ühtlasi kohustus kostja XXX vallaga peatöövõtulepingu sõlmimise järel sõlmima hagejaga alltöövõtulepingu eellepingus kokkulepitud põhitingimustel. 14.02.2011.a sõlmisid pooled alltöövõtulepingu nr 02/02/11-2. Ehitustööde üleandmise tähtajaks oli 30.11.2011.a ning maksumuseks 136 463,51 eurot (ilma käibemaksuta). Alltöövõtulepingu p 1.5.2 kohaselt pidi teostatud tööde eest tasumine toimuma kolmes osas. Kostja võttis 23.03.2011.a hagejalt aktiga üle esimese osa töödest ning andis vastavad tööd samal kuupäeval vallale üle. Kostja tasus esimese osa tööde eest hagejale lepingujärgse 68 925,89 eurot. 11.05.2011.a väljastas hageja kostjale akti nr 2 ehitustööde teise osa vastuvõtmiseks lepingujärgse maksumusega 52 637,14 eurot. Teises järgus teostatud tööd andis kostja samal kuupäeval vallale üle. Kostja tasus akti nr 2 raames väljastatud arve nr 43 alusel 40 902,96 eurot, st kostjal jäi nõutud summast tasumata 11 734,18 eurot. 30.11.2011.a väljastas hageja kostjale akti nr 3 ehitustööde kolmanda osa vastuvõtmiseks lepingujärge maksumusega 42 193,19 eurot. Hagejale teadaolevalt andis kostja kolmandas järgus teostatud ehitustööd vallale edukalt üle. 16.02.2012.a edastas kostja hagejale kirjaliku vastuse, milles kostja oli asunud seisukohale, et ehitustööde kolmandasse ossa kuulunud tööde eest ei pea kostja tasuma ning tal on õigus tasaarvestada eellepingu p 8 alusel maksutud 23 468,36 eurot. Kostja tasus akti nr 3 alusel väljastatud arve summas 33 170,41 eurot, kostja jätab hagejale tasumata 7822,78 eurot. Seega on kostjal arvete nr 43 ja 85 alusel hagejale tasumata 19 556,96 eurot (11 734,18 + 7822,78), s.o eellepingu p-s 8 märgitud summa ilma käibemaksuta.

2-12-32479 Kostja vastuväited Kostja on 11.10.2012.a vastuses teatanud, et kostja ei tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib vastuses, et hagejal puudub nõue kostja vastu, sest kostja on hagejale ehitustööde teostamise eest tasunud täies ulatuses ja hageja ei ole teinud lisatöid ega osutanud kostjale abi, mille alusel hageja saaks lisatasu nõuda. Kostja on seisukohal, et 20.09.2010.a hagejale tasutud summa oli alltöövõtulepingujärgne ettemaks, mis tasaarvestati tehtud tööde maksumusega ning hagejal puudub alus nimetatud summa korduvaks sissenõudmiseks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hagejalt sadama geoaluse mõõdistamist tellinud, vaid selle tellijaks tuleb lugeda Mittetulundusühing XXX Sadamad (registrikood XXX). Kostja märgib lisaks, et kostja ei ole XXX vallale XXX sadama rekonstrueerimiseks esitatud hinnapakkumises kasutanud hageja poolt esitatud andmeid. Kostja leiab, et hageja palus eellepinguga ettemaksu ettevalmistavateks kuludeks, eesmärgiga garanteerida objekti ehitustähtajast kinnipidamine. Seega oli hagejale tasutud ettemaks vajalik selleks, et enne ehituse alustamist saaks tellida objektile ehitusmaterjalid, eeskätt raudbetoonpaneelid, slipi materjalid, ujuvkai materjalid, rostvärgi talad ja killustikku. Kostja lisab, et taolised ettemaksud on ehitustöövõttudes tavapärased – tööde alustamisel ja teostamisel tasaarvestatakse ettemaks reaalselt teostatud tööde maksumusega. Kohus piirdub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 1 käesoleva otsuse kirjeldavas vaid eeltoodud hageja nõuete ning kostja vastuväidetega.

MENETLUSE KÄIK

24.08.2012.a määrusega lahendas kohus hageja poolt hagiavaldusega ühes esitatud taotluse hagi tagamiseks. Kohus seadis hagi tagamiseks kostja kasuks hagejale kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 97202 kinnisasjale (asukoht Aaviku, Rahula küla, Saku vald Harjumaa) kohtuliku hüpoteegi summas 33 318,36 eurot. 21.02.2013.a toimunud kohtuistungil jäid pooled oma esitatud seisukohtade juurde. Kohus rahuldas poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning kuulas tunnistajatena üle XXX ja XXX.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • pooled on 20.09.2010.a sõlminud eellepingu, mille p 8 alusel väljastatud arve järgi on kostja samal kuupäeval hagejale tasunud 23 468,36 eurot (ilma käibemaksuta 19 556,96 eurot; tl 145-146); • hageja väljastas 26.10.2010.a kostja palvel kordusarve, millele oli selgituseks kauba nimetuse lahtrisse märgitud: „Eelleping 20. september 2010.a (punkt 8 täitmine) XXX sadamaala geomõõdistus, sügavuste ja settepinnase paksuse määramine“ (tl 149). • 14.02.2011.a sõlmisid pooled alltöövõtulepingu nr 02/02/11-2, milles sätestatud tööde kogumaksumuseks oli 136 463,51 eurot (koos käibemaksuga 163 756,21 eurot); • kostja on alltöövõtulepingu nr 02/02/11-2 raames hagejale tasunud kokku 139 999,26 eurot. Käesolevas asjas vaidlevad pooled 14.02.2011.a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 02/02/11-2 täitmise üle. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas pooltevahelist alltöövõtulepingust tulenevat võlasuhet võib lõppenuks lugeda või mitte. Hagiavaldus kuuluks rahuldamisele, kui kohus peaks tuvastama, et alltöövõtulepingust tulenev võlasuhet ei saa lõppenuks pidada. Pooltevaheline alltöövõtulepingust tulenev võlasuhe vastab oma olemuselt töövõtulepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

2-12-32479 valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlasuhte lõppemise alused on ära toodud VÕS §-s 186. Nimetatud sätte p-d 1 ja 2 näevad võlasuhte lõppemise alustena muu hulgas ette võlasuhte kohase täitmise ja tasaarvestuse. Vaidluse põhiküsimuseks on see, et kas kostjal oli õigus alltöövõtulepingust tulenev kohustus lugeda täidetuks hagejale 20.09.2010.a sõlmitud eellepingu p 8 alusel tasutud summaga. Käesolevas tsiviilasjas peab kohus seisukoha võtma 20.09.2010.a sõlmitud eellepingu p 8 ning sellega seonduvate lepingu tingimuste tõlgendamise osas. Hageja on arvamusel, et eelleping ning selle p 8 nägi ette hagejale hüvitise maksmise eellepingu alusel tehtavate soorituste eest (tl 5). Kui kohus peaks eellepingu tõlgendamise tulemusena hageja tõlgendusega nõustuma, siis tuleb kohtul võlasuhte võimalikku lõppemist hinnata läbi tasaarvestuse regulatsiooni (VÕS § 197 jj). Hagiavaldus kuuluks rahuldamisele siis, kui tasaarvestuse eelduseid ei saaks täidetuks lugeda. Kostja on seevastu seisukohal, et 20.09.2010.a hagejale tasutud summa oli alltöövõtulepingujärgne ettemaks, mis tasaarvestati tehtud tööde maksumusega ning hagejal puudub alus nimetatud summa korduvaks sissenõudmiseks (tl 127). Kui kohus peaks eellepingu tõlgendamise tulemusena kostjapoolse tõlgendusega nõustuma, siis tuleb pooltevaheline võlasuhe lugeda lõppenuks selle kohase täitmisega (VÕS § 76 lg 3). Käesoleva tsiviilasja vaidluse lahendamiseks peab kohus esmajärgus välja selgitama pooltevahelise eellepingu sisu. Kohus märgib, et lepingu sisu väljaselgitamine on vajalik olukorras, kus lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt. Lepingu sisu väljaselgitamise meetodina kuulub käesolevas asjas kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu tõlgendamise regulatsioon (VÕS § 29), mis võimaldab kõrvaldada lepingu tingimuste vastuolu lepingu olemusega.

3.Esmalt peab kohus kindlaks tegema, milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe eellepingu sõlmimisel. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Antud juhul lasub lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis hagejal (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a otsust asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg-s 5 ette nähtud asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab kohus järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 32-1-33-02, p 9). 20.09.2010.a eellepingu sissejuhatuses on pooled välja toonud huvipunktid, mida pooled eellepingu sõlmimisel arvesse võtsid. Eellepingu peamiseks sõlmimise ajendiks võib kohtu hinnangul pidada poolte ühist tahet rajada ning ehitada XXX külla sadam, mille rajamiseks XXX valla poolt välja kuulutatud hanke võitjaks osutus kostja. Kostja eesmärgiks oli kõnesoleva sadama rajamine peatöövõtjana ning hageja eesmärgiks oli sadama ehitustööde teostamine alltöövõtjana, olles eelnevalt kostjale esitanud pakkumise kaldakai ja serva, slipi ning ujuvakaide ehitamiseks (tl 13).

2-12-32479 Hageja on eeltoodud eesmärkide saavutamist pidanud võimalikuks vaid siis, kui poolte vahel sõlmitakse hiljem alltöövõtuleping ning kostja tasub hagejale ettevalmistuskulud summas 23 468,36 eurot (ilma käibemaksuta 19 556,96 eurot). Hageja väidab, et lähtus sõlmimisel selle p-s 8 sisalduva kokku leppimisel sellest, et kostja hüvitab hagejale kulutused, mis kaasnevad hagejapoolse alltöövõtu pakkumuse jõushoidmisega aasta jooksul, ning kostja hüvitab hagejale ka sadama geomõõdistuse, sügavuste ja settepinnase paksuse määramisega seotud kulutused (tl 2). Kostjapoolne tahtevaldus eellepingu sõlmimiseks oli kantud eeldusest, et ettevalmistuskulu tasumine hagejale oli vajalik selleks, et enne ehituse alustamist saaks alustada ettevalmistavate tegevustega – tellida juba objektile ehitusmaterjalid (tl 129). Eeltoodud kaalutlustel leppisid pooled 20.09.2010.a eellepingu p 8 sõnastuse siiski kokku selliselt, et kostja tasub ettevalmistuskulud 23 468,36 eurot (367 200 krooni; koos käibemaksuga) hagejale hiljemalt 20.09.2010.a, kuid mitte varem kui on tasutud kostjale XXX sadama projekteerimise eest (tl 13). Hageja leiab hagis, et eellepingu p-s 8 sisalduv kokkulepe ettevalmistuskulude tasumiseks omab kahte eesmärki. Esiteks, hüvitada hagejale kulutused, mis kaasnevad temapoolse alltöövõtu pakkumuse jõushoidmisega aasta jooksul, ja teiseks, hüvitada hagejale sadama geomõõdistuse, sügavuste ja settepinnase paksuse määramisega seotud kulutused. Eelnimetatud eesmärgid on tuletatud eellepingu p-st nr 1, mille kohaselt hageja abistab kostjat pakkumise võitmises; ja p-st nr 2, mille järgi hageja kohustus hoidma ehituslepingu hinna pakkumist kehtivana ühe aasta vältel (tl 13).

4.Eellepingu tõlgendamise puhul on hageja poolte ühise tahte kinnituseks hagiavalduses esmalt leidnud, et ettevalmiskulude katteks tasutud summat ei saa ettemaksuna või käsirahana käsitleda juba sellepärast, et makse tegemisel ei olnud alltöövõtuleping veel sõlmitud ning pooltel puudus kindel teadmine selle tulevase sõlmimise osas (tl 5-6). 21.02.2013.a kohtuistungil on kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja projektijuht XXXmärkinud, et eellepingu sõlmimise ajaks oli PRIA kostjapoolset pakkumist aktsepteerinud ning pooltel puudus alus kahelda, et rahastamist ei toimu, kuivõrd seda oli juba alustatud (tl 196). Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et PRIA rahastamisotsuse kuupäevaks võib lugeda 04.01.2011.a. Kostja on 09.04.2013.a menetlusdokumendis leidnud, et 2010.a detsembris käisid kostjal XXX Vallavalitsusega koostöös XXX sadama teise etapi rahastamistaotluse koostamine (tl 215). Kostja on oma seisukoha kinnituseks esitanud XXX Vallavalitsuse elektronkirja, milles palutakse kostjal vallale esitatud pakkumine üle vaadata (tl 219). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõend antud vaidlusküsimuses asjakohane. Nimelt valla poolt saadetud elektronkirjast nähtub vaid, et kostja pakkumine oli parimaks tunnistatud vaid XXX Vallavalitsuse poolt. Kuivõrd valla ja kostja vahel oli käimas läbirääkimised lõpliku hinnapakkumise osas, siis oleks ennatlik nimetatud elektronkirjast välja lugeda PRIA kohaliku komisjoni otsust sadama teise etapi rekonstrueerimise rahastamise osas. Hageja on 18.03.2013.a menetlusdokumendi lisana esitanud PRIA 04.01.2011.a peadirektori käskkirja nr 17-6/1 (tl 210-211), millest nähtub üheselt, et käskkiri on välja antud XXX sadama rekonstrueerimise esimese etapi tarbeks. Samas on kostja 11.10.2012.a hagi vastuses ära toonud käesolevat tsiviilasja puudutavate asjaolude kronoloogilise loetelu (tl 125-126). Esitatud nimekirjast nähtub, et MTÜ XXX üldkoosolek kinnitas 16.04.2010.a XXX Vallavalitsuse poolt esitatud XXX sadama I etapi rahastamistaotluse. Sellele eelnevalt on vaidlustamata asjaolude kohaselt maakondlik PRIA hindamiskomisjon teinud XXX sadama rekonstrueerimise esimese etapi osas positiivse otsuse (tl 215). Kronoloogilisest nimekirjast nähtub lisaks, et kostja on hagejaga sõlmitud eellepinguga samal kuupäeval sõlminud ka eellepingu XXX vallaga. Asjaolu, et kostja tasus hagejale eellepingu p-s 8 märgitud rahasumma samal päeval, kui pooled eellepingu sõlmisid (tl 146), annab kohtule veendumuse selles, et kostjal oli õigustatud ootus olla kindel PRIA toetuse

2-12-32479 peatses laekumises. Eeltoodud asjaolud annavad kogumis kohtule siiski aluse leida, et pooltel oli 20.09.2010.a eellepingu sõlmimisel piisav kindlus selles, et PRIA XXX valla ja kostja rahastamistaotluse rahuldab. Seega ei saa kohtu hinnangul nõustuda hageja seisukohaga, et ettevalmiskulude katteks tasutud summat ei saa ettemaksuna või käsirahana käsitleda kuivõrd makse tegemisel ei olnud alltöövõtuleping veel sõlmitud ning pooltel puudus kindel teadmine selle tulevase sõlmimise osas.

5.Eellepingu tõlgendamise puhul on hageja poolte ühise tahte kinnituseks täiendavalt leidnud, et kostja on ettevalmistuskulud maksnud eellepingu mitte alltöövõtulepingu põhjal esitatud arve alusel. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et ettevalmistamiskulud on makstud mitte alltöövõtulepingu vaid eellepingu alusel tehtavate ettevalmistavate tööde eest, tuleb lugeda tõendtuks kostjapoolse allkirjaga hageja poolt väljastatud arvele. Hageja lisab, et juhul, kui kostja oleks olnud seisukohal, et ettevalmistuskulude näol on tegemist hoopis ettemaksuga veel sõlmimata töövõtulepingu eest, oleks ta pidanud 20.09.2010 arves sisalduva kirjelduse tagasi lükkama. Hageja järeldab, et kuna kostja ei ole seda teinud, siis kostja esindaja allkiri on käsitletav võla tunnistamisega samas arves toodud tingimustel (tl 6). Kohus märgib, et iseenesest puudub käesolevas asjas vaidlus asjaolu üle, et kostja on ettevalmistuskulud maksnud eellepingu mitte alltöövõtulepingu põhjal esitatud arve alusel. Praegusel juhul on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, millised on eellepingust tulenevad poolte kohustused ning millist kohustust tuleks eellepingu alusel tasutud arvega täidetud. Kohus praegusel juhul tuvastanud, et hageja on kostjale eellepingu p 8 täitmiseks esitanud kaks arvet. Esimesel neist (arve nr 20/09/2010-2; tl 47) on kauba nimetusena märgitud: „Eelleping 20. september 2010.a. (punkt 8 täitmine).“ Kostja on hagiavalduse vastuses osundanud sellele, et kostja raamatupidaja palus hagejal esitada uus arve, millest nähtuks mitte ainult viide eellepingu punktile, vaid ka tööd, mis on tehtud (tl 130 ja 147). Hageja on kostjale 26.10.2010.a esitanud sama numbrit kandva kordusarve (tl 15), mille kauba nimetuse lahter sisaldas selgitust: „Eelleping 20. september 2010.a (punkt 8 täitmine) XXX sadamaala geomõõdistus, sügavuste ja settepinnase paksuse määramine.“ Antud juhul puudub vaidlus selles, et hagiavalduse lisana esitatud kordusarvel nr 20/09/2010-2 on kostja projektijuhi XXX allkiri. Ühtlasi nähtub, et XXX allkiri on kirjutatud templi „Kinnitan“ peale, millest hageja hinnangul järeldub, et kostja on kordusarves toodud kirjeldusega nõustunud ning oma allkirjaga võlgnevust tunnistanud. Kostja on hagi vastuses märkinud, et kostja kinnitas allkirjaga üksnes seda, et ta on kõnesoleva arve kätte saanud. Teiseks leiab kostja, et tegemist ei saanud olla võla tunnistamisega, kuna võlga ei eksisteerinud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja oli talle esialgselt esitatud arve kordusarve esitamise ajaks juba tasunud (tl 130). Vaidluses XXX poolt antud allkirja tähenduse osas, peab kohus esmajoones võtma seisukoha selles, kas kordusarvele allkirja lisamist võib tahteavalduseks pidada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 või 3 järgi. TsÜS § 68 lg 2 näeb ette, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudse tahteavalduse mõiste avab seejuures TsÜS § 68 lg 3, mis näeb ette, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Tsiviilasjas esitatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et kostjapoolset kordusarve kinnitamist ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud kauba nimetuse lahtris märgitud tingimustega. Kõnesolevat küsimust on käsitlenud ka Riigikohus, kes on leidnud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku

2-12-32479 leppida seni kokkuleppimata tingimustes (Riigikohtu 17.12.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Antud juhul on 21.02.2013.a kohtuistungil tunnistusi andnud XXX märkinud, et kostjale sissetulevate arvete mahu tõttu varustati kõik sissetulnud arved templiga. Tunnistaja lisas, et ta kinnistas oma allkirjaga vaid seda, et kordusarve on sisse tulnud (tl 197). Hageja on 18.03.2013.a menetlusdokumendis tunnistaja ütlused kahtluse alla seadnud, leides, et miks oli vaja kinnitada juba tasutud arve kättesaamist. Hageja leiab, et olukorras, kus kordusarvet kinnitatakse, tuleb sedastada, et seda tehakse parandatud arve tingimustega nõustumise kinnitamiseks (tl 201). Kohus nõustub siinkohal siiski kostja poolt esitatud seisukohtadega. Kohus on hinnangul, et kordusarve kinnitamine on seotud kostja majandustegevusega ning sellel puudub soov tuua kaasa õiguslik tagajärg seoses pooltevahelise eellepingu tingimuste muutmisega. Kohus lisab, et XXX oli projektijuhina õigus arve vastu võtta ja sellele alla kirjutada. Kohus leiab, et hagejapoolne käsitlus kordusarve allkirjastamisest vaid arvel toodud tingimuste nõustumise osas on ennatlik, kuivõrd kõnesolev arve omas kostja jaoks tähendust ka tema majanduskäibe raames. Seega asub kohus seisukohale, et kordusarve allkirjastamine ei ole käesolevas asjas käsitletav kui õiguslik tahteavaldus, mida kohus saaks vastavalt TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatule tõlgendada. Riigikohus on eelmainitud 17.12.2009.a otsuses siiski märkinud, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Riigikohus täpsustas, et seda ennekõike juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalide põhjal ei ole kohtul poolte varasemat vastastikust arvetega seonduvat käitumist võimalik hinnata. Siiski osundab kohus asjaolule, et initsiatiiv eellepingu p 8 täpsustamise osas pärines kostjalt (tl 147). Kohtu arvates annab nimetatud asjaolu arutust sellest, et poolte nägemused ei olnud juba eellepingu sõlmimise järgsel ajal kattuvad. Kostja märgib hagi vastuses õigesti, et eellepingu p 8 ei sisaldanud ühtegi konkreetset kuluartiklit. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga ka selles, et hagiavalduses asus hageja esmakordselt väitma, et eellepingu p-s 8 märgitud summa oli mõeldud muu hulgas ka kulutuste hüvitamiseks, mis kaasnesid pakkumuse jõushoidmisega (tl 130). Kohtu hinnangul võib taolise oletuse teha hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud kohustuse täitmise nõudest lähtudes, kus hageja on tuginenud vaid 20.09.2010.a kordusarvel märgitud toimingutele (tl 37-38). Poolte erinevat käsitlust eellepingu ning selle p 8 olemuse osas võib kohtu hinnangul näha hageja poolt esitatud esialgsest 20.09.2010.a arvest nr 20/09/2010-2 (tl 47). Sarnaselt kordusarvega on kõnesolevale arvele kostja esindaja lisanud oma allkirja. Siiski annab esialgsele arvele lisatud märge „XXX ettemaks“ ning lisatud kuupäev 20.09.2010.a kohtule piisava aluse arvamaks seda, et kostja ei pidanud eellepingu sõlmimisel silmas hagejapoolset tõlgendust.

6.VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Hageja märgib 23.01.2013.a menetlusdokumendis, et pooltevaheline suhtlus seoses XXX sadama võimaliku ehitamisega algas 2009.a hilissügisel. Hageja lisab, et pooled saavutasid seeläbi suulise kokkuleppe, kui kostja ehitustööde hanke peatöövõtjana võidab, siis võtab ta hageja enda alltöövõtjaks. Hageja on eeltoodud asjaolude tõendamiseks esitanud kirjavahetuse teemal XXX ja XXX(tl 162-165). Kostja seevastu leiab, et hageja väited pooltevaheliste läbirääkimiste osas on tõendamata, kuna esitatud kirjavahetusest nimetatud asjaolud ei nähtu. (tl 188). Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, kuna 26.04.2010.a kirjavahetus sadama plaanide

2-12-32479 teemal on edastatud ka XXXle (tl 162). Kohus leiab, et hagiavalduse vastuses on kostja poolt avaldatud seisukohad eeltoodud hageja tõendiga ümber lükatud. Nimelt on kostja 11.10.2012.a vastuses märkinud, et hageja avaldas kostjale soovi osaleda XXX sadama esimese etapi ehitustöödel alltöövõtjana (tl 128). Kohus järeldab nimetatud asjaolust, et pooltevaheline suhtlus võis XXX sadama rekonstrueerimise teemadel aset leida tunduvalt varem, kui kostja seda on avaldanud.

7.VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Käesolevas kohtuotsuse alapunktis käsitleb kohus poolte seisukohti ja vastuväiteid seoses sellega, milliseid töid on hageja eellepingu sõlmimisele eelnenud ajaperioodil seoses XXX sadama rekonstrueerimisega teinud. Lisaks tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt tehtud ettevalmistavad tööd on tellitud kostja poolt. Hagiavalduses leiab hageja esmalt, et kohapealsed sadama akvatooriumi sügavuse ja settekihi paksuse mõõdistused tegi hageja kostja tarbeks ise (tl 3). Kohus on hageja taotlusel 21.02.2013.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt olid XXX sadama jäässe augud eelnevalt XXX poolt puuritud (tl 196). Antud ütluste najal puudub kohtul kahtlus selles, et hageja võis sadama akvatooriumi sügavuse ja settekihi paksuse mõõdistused ise teostada. Samas ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud mõõdistustööd tehti kostja soovil ning tellimusel. Seoses sadama geoaluse mõõdistamisega on hageja märkinud, et nimetatud tööd tellis hageja Osaühingult XXX (registrikood XXX; tl 3), kes on vastavad tööd ka teinud. Kostja on hagiavalduse vastuses osundanud sellele, et sadama geoaluse mõõdistuse on Osaühing XXX küll teostanud, kuid on teinud seda MTÜ XXX Sadamad tellimusel (tl 127). Kohus nõustub hageja märkusega, et kostja on eeltoodud asjaolu kinnitamiseks esitanud XXX sadama geodeetilise mõõdistuse plaani asemel XXX sadama plaani (tl 138). Samas nähtub järgnevatest hagi vastuse lisadest, et Osaühing XXX on MTÜ-le XXX Sadamad 18.01.2010.a esitanud arve nr 1, mille selgitusest nähtub, et lisaks XXX sadama mõõdistustele on arve esitatud ka XXX sadama mõõdistamise eest (tl 139). Kohtul puudub esitatud maksekorralduse põhjal kahtlus ka asjaolus, et MTÜ XXX Sadamad on Osaühingule XXX nimetatud arve tasunud (tl 140). Kohus on hageja taotlusel 21.02.2013.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt käis tema hageja esindaja XXX palvel XXX sadamas geomõõdistustöid tegemas (tl 196). Kohus ei nõustu hageja poolt 18.03.2013.a menetlusdokumendis esitatud seisukohaga, et mõõdistaja viibimine XXX sadamas XXX (st hageja) palvel, tähendaks automaatselt, et sadama geomõõdistused oleksid tellitud kostja poolt. Kostja on 09.04.2013.a menetlusdokumendis asjakohaselt viidanud sellele, et kuni 2009.a detsembrini oli XXX MTÜ XXX Sadamad juhatuse liige (tl 218). Kohus järeldab, et XXX , olles samaaegselt hageja juhatuse liige ning MTÜ XXX Sadamad juhatuse liige, oli põhjus viibida XXX sadama geomõõdistustööde teostamise juures sõltumata sellest, kas tal kostjaga olid läbirääkimised toimunud või mitte. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas esitatud dokumentaalsed tõendid on annavad siiski aluse leida, et geomõõdistustööde tellijaks tuleb pidada MTÜ-d XXX Sadamad. Geomõõdistustööde tellimine kostja poolt on antud juhul tõendamata. Eelnevas lõigus tuvastatud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul veel see, et kostja on 10.02.2010.a hinnapakkumises eeldanud, et XXX Vallavalitsus annab tellijana kostjale üle andmed sadama geoloogilise alusehituse ja uuringute kohta (tl 141). Seega on kohtul põhjendatud alus nõustuda kostja seisukohaga selles, et erinevate geomõõdistustööde andmed oleksid olnud kättesaadavad kõigile XXX sadama rekonstrueerimise hankest osavõtjatele. Lähtudes eelnevast võib järeldada, et mõõdistustööde teostamise osas võis hageja tõepoolest tegutseda alltöövõtja (antud juhul kostja) huvides. Samas ei anna nimetatud asjaolu kinnitust sellele, et kostja oleks

2-12-32479 olnud geomõõdistustööde teostaja. Lisaks eeltoodule on poolte vahel vaidlus ka selles, kas kostja peaks eellepingu alusel hagejale hüvitama ka kulutused, mis kaasnesid hagejapoolse alltöövõtulepingu pakkumuse jõushoidmisega. Hagiavalduses märgib hageja, et ta kandis kulutusi personali ülalpidamisel ja ehitustehnika broneerimisel. Samuti jäi hagejal väidete kohaselt saamata tulu teistest projektidest, millest hageja oleks võinud osa võtta, kui puudunuks kohustus hoida jõus kostjale tehtud pakkumust. Hageja on 23.01.2013.a menetlusdokumendis täpsustanud, et hageja on loobunud XXX talu lauda ehitustöödest, Narva silla demonteerimisest. Lisaks märgib hageja, et ta on soetanud hagejaga sadama ehitamiseks kraana ja kallurauto (tl 159). Iseenesest nõustub kohus hagejaga selles, et pakkumise jõushoidmine võib eeldada hagejale teatud kulutuste tekkimist. Kuid lepingu tõlgendamisel poolte käitumist VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi hinnates on kohtu hinnangul vajalik tõendada neid samme ja kulutusi, mida lepingu pool on pakkumise jõushoidmiseks teinud. Kohtu hinnangul omab käesolevas juhul tähtsust ka asjaolu, et reaalne pakkumise jõushoidmise periood oli ühe aasta asemel viis kuud. Nimelt sõlmisid pooled eellepingu 20.09.2010.a, kuid ehitustöödega alustati juba 2011.a veebruaris (tl 25). Kohus peab siinkohal nõustuma kostja viitega asjaolule, et hageja ei ole kantud kulutusi tõendanud (tl 130 ja 189). Kostja on 20.02.2013.a menetlusdokumendis märkinud, et hageja 19.09.2010.a hinnapakkumises on sätestatud, et hageja pakkumine on kehtiv üks aasta – nõudmata hinnapakkumise jõushoidmise eest lisatasu (tl 190). Kostja ei ole nimetatud seisukohale menetluse kestel omapoolset hinnangut andnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamata on hageja potentsiaalsed võimalused eelnevas lõigus toodud töödel osalemiseks. Samuti ei saa tõendatuks lugeda XXX sadama tarbeks kraana ja kallurauto soetamist. Seoses hageja hinnapakkumises avaldatuga ei ole kohus veendunud hageja tõlgenduses, mille kohaselt pidanuks eellepingus sätestatud pakkumise jõushoidmine kostjale kaasa tooma kulude hüvitamise kohustust. Kohus peab käesolevas alapunktis vajalikuks hinnata lepingu poolte käitumist ka selles osas, mis annaks arutust selles, kas eellepingu p-s 8 märgitud summat võiks kostja tõlgendusel ettemaksuks pidada. Nimelt on kostja hagiavalduse vastuses seisukohal, et ettemaks oli vajalik eesmärgil, et kindlustada ehitustööde tähtajalist valmimist (tl 129). 21.02.2013.a kohtuistungil on XXX märkinud, et eellepingu sõlmimisel oli tal XXX iga vestlus sellest, et kevadeks on vaja tellida armatuurvõrgud ja raudbetoondetailid (tl 196). Hageja märgib 18.03.2013.a menetlusdokumendis, et tegelikult tegi hageja raudbetoondetailide hinnapäringu alles 07.02.2011.a, vahetult enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja on oma seisukoha kinnituseks esitanud elektronkirjavahetuse (tl 203-209). Kohus on hinnangul, et alltöövõtjale tehtav ettemaks ei kohusta alltöövõtjat tegema konkreetseid kulutusi. Ehitustegevusega seonduvas praktikas tehakse ettemaks kohtu hinnangul eesmärgiga tagada ehitustööde õigeaegne alustamine ning ehitustööde sujuv läbiviimine. Ettemaksu kasutamine sõltub eelkõige alltöövõtja võimekusest tagada lõpptulemuse saavutamine. Seega asub kohus seisukohale, et asjaolu, et hageja on teatud raudbetoondetailide hinnapäringu teinud vahetult enne alltöövõtulepingu sõlmimist, ei tähenda seda, et hagejale eellepingu alusel tehtud makset oleks ettemaksuna välistatud. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole asjassepuutuvad hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaolud seoses XXX sadama rekonstrueerimise teise etapi hanke kehtetuks tunnistamisega. Teise etapiga seonduvad asjaolud on käesoleva tsiviilasja vaidlust kohtu hinnangul kõrvalised, kuivõrd need ei anna kohtule täiendavaid pidepunkte pooltevahelise eellepingu tõlgendamisel. Tõendamata ning oletuslikud on ka kostja väited seoses hagiavalduse vastuses esitatud

2-12-32479 seisukohaga, et XXX oli eellepingu sõlmimisel eesmärgiks saada kostjalt pistist hanke võitmise eest. Kohtule esitatud Saarte Hääle artikkel (tl 133-137) ei ole kohtu hinnangul eelnimetatud asjaolu tõendamiseks asjakohane.

8.VÕS § 29 lg 5 p-de 2 ja 6 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ja lepingupooltevahelist praktikat. Kõnesoleva võlaõigusseaduse sätte raames ei ole kohtul võimalik hinnata pooltevahelist varasemat praktikat, kuivõrd menetlusosalised ei ole esitatud menetlusdokumentides varasemale praktikale tuginenud. Kohus ei ole esitatud materjalide pinnalt tuvastanud, et hageja ning kostja vahel oleks eelnevalt olnud lepingulisi suhteid, millede sõlmimise ja täitmisekorda saanuks käesolevas tsiviilasjas tõlgendamisel abiks võtta. Otsuse vahekokkuvõttena märgib kohus, et antud juhul ei ole kohtul alapuntides 3 kuni 8 tuvastatud asjaoludel siiski võimalik poolte ühist tegelikku tahet välja selgitada. Kohus selgitab, et poolte ühise tahte tuvastamise osas lasus tõendamiskoormis hagejal. Kohus on eelnevaga käsitlenud hageja väiteid eellepingu sõlmimise asjaolude kohta, andnud hinnangu lepingueelsetele läbirääkimistele (VÕS § 29 lg 5 p 1) ning hinnanud lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Kohtule esitatud seisukohtade pinnalt ei või kohtu hinnangul teha järeldust, et pooled sõlmisid eellepingu eesmärgiga tasuda hagejale tehtud kulutused seoses XXX sadama geomõõdistuste ja alltöövõtulepingu hinnapakkumise jõushoidmisega. Juhul, kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (Riigikohtu 09.01.2013.a otsus asjas nr 3-2-1-167-12, p 12).
9.VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus selgitab, et majandus- või kutsetegevuses loetakse tavalistele ootustele vastavaks isikut, kes on oma valdkonna spetsialist, omab kogemusi lepingute sõlmimisel, tunneb vastavas majandus- või kutsetegevuses, antud juhul ehitustegevuse valdkonna, üldiselt tunnustatud tavasid. Hageja leiab hagiavalduses, et 14.02.2011.a sõlmitud alltöövõtuleping ei sisalda eellepingu pga 8 samasugust punkti ega maini kordagi ettevalmistuskuludena makstud summat. Hageja arvates oleks kostja pidanud eellepingus märgitud summa alltöövõtulepingus ettemaksuna fikseerima. XXX on 21.02.2013.a kohtuistungil tunnistanud, et hageja soovis saada ettemaksu ning lepingu allkirjastamisega oli kiire. Tunnistaja märgib, et luges kõnesoleva eellepingu läbi ning oli sellega üldjoontes jõus (tl 196). Kostja on varasemas hagi vastuses avaldanud, et ta sai hageja tõlgendusest eellepingu osas teada alles 08.02.2012.a, kui kostja sai hageja nõudekirja (tl 37-38). Nimetatud asjaoludel on kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et pooltel puudus alltöövõtulepingu sõlmimisel, s.o 14.02.2011.a, vaidlus eellepingu p 8 kokkulepitus kohustuse olemuse üle. Kohus leiab, et esitatud asjaolud ja tõendid lubavad oletada, et eellepingu p-s 8 kasutatud sõna „ettevalmistuskulud“ on niivõrd lai, et seda võis kostja tõlgendada kui ettemaksu. Kohtu poolt leitud asjaolu kinnitab ka see, et kostja projektijuht XXX on 06.09.2012.a pöördunud elektronkirjaga XXX sadamas mõõtmisi teostanud Osaühingu XXX poole, milles palub osaühingul esitada dokumente seoses hageja poolt väidetavalt teostatud uuringute ja mõõdistustega (tl 192). Kohtu hinnangul annab nimetatud asjaolu selgust selles, et kostja sai alles 2012.a teada kostja tõlgendusest 20.09.2010.a tasutud makse olemusest. Kostjale 20.09.2010.a kordusarve selgituse puhul kohtu hinnangul taolist järeldust teha ei saa. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid objektiivselt, asub kohus seisukohale, et

2-12-32479 14.02.2011.a alltöövõtulepingu sõlmimisel puudus kostjal eraldiseisev huvi eellepingu alusel tasutud summa alltöövõtulepingus fikseerimiseks. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et kostja sai peatöövõtjana hageja poolt teostatud ehitustööde kallima hinnaga edasimüümisest kasumi summas 26 568,07 eurot, mis on umbes 14 % peatöövõtu hinnast ning antud alal keskmisest kõrgem. Hageja leiab, et arvestades ettevalmistuskulud alltöövõtulepingu hinna sisse, moodustaks peatöövõtja kasumimarginaal juba 26 %, mis hageja hinnangul on ehitusturul ennekuulmatu. Kostja kasumimarginaali osas on 21.02.2013.a kohtuistungil tunnistusi andnud XXX, kes leidis, et kostja tõlgenduse korral jäänuks kostja kasumiks umbes 5 %. Kostja tõlgendusel eellepingu p 8 ettemaksuks pidades on kostja enda kasumimarginaaliks pakkunud 12 % (tl 196). Kostja on 09.04.2013.a menetlusdokumendis täiendavalt leidnud, et tunnistaja ei ole märkinud, et peatöövõtja poolt esitatud hinnapakkumine ja alltöövõtjatele makstavate summade vahe sisaldab peatöövõtja kasumit. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud arvutuskäigus on ekslikud ning ei võta arvesse peatöövõtja poolt tehtud muid vajalikke kulutusi. Kohus asub siinkohal seisukohale, et alltöövõtu lepingust saadava kasumi marginaal ei anna hageja poolt esitatud arvutuskäigu alusel veenvat alust pidada eellepingu p-s 8 märgitud summat hageja tõlgendusel eraldiseisvaks ettevalmistuskuluks. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et välistatud ei ole muud peatöövõtja poolt tehtud kulutused. Nimetatud asjaoluga hageja oma arvutustest arvestanud ei ole. Poolte vahel 20.09.2010.a sõlmitud leping on oma olemuselt eelleping VÕS § 33 lg 1 mõistes. Kõnesolev säte näeb ette, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus on otsuse käigus eelnevalt osundanud 20.09.2010.a eellepingu sissejuhatusele, milles pooled on välja toonud huvipunktid, mida pooled eellepingu sõlmimisel arvesse võtsid. Eellepingu peamiseks sõlmimise ajendiks võis kohtu hinnangul pidada poolte ühist tahet rajada ning ehitada XXX külla sadam, mille rajamiseks XXX valla poolt välja kuulutatud hanke võitjaks osutus kostja. Kostja eesmärgiks oli kõnesoleva sadama rajamine peatöövõtjana ning hageja eesmärgiks oli sadama ehitustööde teostamine alltöövõtjana, olles eelnevalt kostjale esitanud pakkumise kaldakai- ja serva, slipi ning ujuvakaide ehitamiseks (tl 13). Eellepingu p 8 olemuse tõlgendamisel hageja leidnud, et selles sisalduv kokkulepe ettevalmistuskulude tasumiseks omab kahte eesmärki. Esiteks, hüvitada hagejale kulutused, mis kaasnevad temapoolse alltöövõtu pakkumuse jõushoidmisega aasta jooksul, ja teiseks, hüvitada hagejale sadama geomõõdistuse, sügavuste ja settepinnase paksuse määramisega seotud kulutused.

10.Hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et eellepingu p 8 sisalduvat kokkulepet saab sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidada ettemaksuks alltöövõtulepingus kokku lepitud tööde teostamiseks. Kohus leiab, et eellepingu p 8 kokku lepitud summa kandis eesmärki seoses peatselt sõlmitava alltöövõtulepingu täitmise tagamiseks. Kohus on eelnevalt märkinud, et kohus peab tõlgendamisel järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-33-02, p 9). Antud juhul eellepingu p 8 tõlgendamine hageja nägemuse kohaselt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 näeb ette, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on käesoleva otsuse käigus tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et tema poolt teostatud tööd on tellitud kostja poolt. Vaidlust pole asjaolus, et hageja on iseseisvalt teostanud kohapealsed sadama akvatooriumi sügavuse ja settekihi

2-12-32479 paksuse mõõdistused. Lisaks ei ole vaidlust asjaolus, et hageja esindaja XXX juuresolekul teostas Osaühingult XXX XXX sadama geoaluse mõõdistustööd. Viimase puhul on tõendamist leidnud asjaolu, et Osaühingule XXX on tehtud tööde eest tasunud MTÜ XXX Sadamad. Seega ei saa antud hetkel rääkida hageja nõudeõigusest kostja vastu olukorras, kus hageja pole teostatud tööde osas reaalselt kulutusi teinud. Hageja ei ole kõnesoleva töö osas temale kuuluvat nõudeõigust tõendanud. MTÜ XXX Sadamad poolt tehtud maksekorralduse andmetel maksid XXX ja XXX sadama geoaluse mõõdistustööd kokku summas 383,47 eurot (6000 krooni). Kostja on hagiavalduse vastuses osutanud, et nimetatud kulu on umbes 51 korda väiksem kui eellepingu p-s 8 kokkulepitud ettemaks. Kohus ei ole käesolevas otsuses tuvastanud ka muid eraldiseisvaid kulusid, mille hüvitamist oleks hagejal võimalik nõuda. Hagejapoolse hinnapakkumise jõushoidmisega tekkinud väidetavad kulud on hagejal tõendamata ning nende tõendamata jäämine veenab kohut selles, et eellepingu p-s 8 märgitud summat ei saa ettevalmistuskuludena käsitleda. Õige on ka kostja seisukoht selles, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks Osaühingult XXX tellinud uuringuid ja kandnud ülisuuri lisakulusid (tl 128). Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi rahuldamine tooks kaasa olukorra, kus kostja peaks hagejale tasuma tööde eest, mida kostja ei ole hagejalt tellinud. Lisaks eeltoodule saaks hageja hagi rahuldamisel kasu olukorras, kus hageja ei ole teostatud tööde osas ise reaalselt kulutusi teinud. Lepingu tõlgendamine hageja vaadete kohaselt ja hagi rahuldamisel tekkiv pooltevaheline õigussuhe oleks ilmselges vastuolus hea usu põhimõttega ning Riigikohtu 15.03.2002.a (asjas nr 3-2-1-33-02) lahendis märgitud seisukohtadega. VÕS § 29 lg 5 p-ga 6 kooskõlas on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et ehitustegevusega seonduvas valdkonnas on ettemaksed tavapärane nähtus.

11.Hageja on kostjale esitanud kolm teostatud tööde akti ning aktidele vastavad arved. Kostja võttis 23.03.2011.a hagejalt aktiga (tl 27-28) üle esimese osa töödest ning andis vastavad tööd samal kuupäeval XXX vallale üle. Kostja tasus hagejale esimese osa tööde eest hagejale lepingujärgse 68 925,89 eurot. 11.05.2011.a väljastas hageja kostjale akti nr 2 ehitustööde teise osa vastuvõtmiseks lepingujärgse maksumusega 52 637,14 eurot (tl 29 ja 31). Teises järgus teostatud tööd andis kostja samal kuupäeval vallale üle. Kostja tasus akti nr 2 raames väljastatud arve nr 43 alusel 40 902,96 eurot s.t kostjal jäi nõutud summast tasumata 11 734,18 eurot. 30.11.2011.a väljastas hageja kostjale akti nr 3 (tl 34-35) ehitustööde kolmanda osa vastuvõtmiseks lepingujärge maksumusega 42 193,19 eurot. Hagejale teadaolevalt andis kostja kolmandas järgus teostatud ehitustööd vallale edukalt üle. Kostja tasus akti nr 3 raames väljastatud arve nr 85 alusel 33 170,41 eurot. Vastavalt VÕS § 186 p-le 1 võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja on kostjale esitanud alltöövõtulepingu alusel arveid summas 163 745,22 (koos käibemaksuga). Kokku on kostja hagejale tasunud 142 999,26 eurot (68 925,89+40 902,96+33 170,41; koos käibemaksuga). Hageja on palunud kostjalt välja mõista 19 556,96 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet kostja poolt kinni peetud 1200 euro suuruses osas (tl 4, allmärkus nr 15). VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et õigustatud isikuks tuleb pidada hagejat. Õiges kohas kohustuse täitmise hindamine ei ole kohtu arvates antud juhul määrav, kuna pooled vaidlevad käesolevas tsiviilasjas raha tasumise kohustuse üle ning pooled ei ole kokku leppinud spetsiifilist raha üleandmise viisi. Seoses

2-12-32479 kostjapoolse kohustuse täitmise aja ja viisiga märgib kohus, et kuna käesoleva otsusega on tuvastatud, et pooltevahelist eellepingu p 8 saab käsitleda kui kostjapoolset ettemaksu, siis tuleb pooltevaheline võlasuhe lugeda lõppenuks kostjapoolse viimase osamakse teostamisega. Kostja on hagejale arve nr 85 alusel viimase osamaksena tasunud 33 170,41 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb pooltevahelisest 14.02.2011.a sõlmitud alltöövõtulepingust nr 02/02/11-2 tulenev võlasuhe lugeda lõppenuks selle kohase täitmisega. Seega hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

12.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja