2-13-39140/19 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-39140 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Haug Süsteemid esitas 26.08.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt Osaühingult Tereza ja Txxxx Vxxxxxxxx üürilepingust tuleneva võla ja viivise, kokku summas 1520 euro saamiseks. Kohus tegi 29.08.2013. a võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 30.10.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.11.2013. a esitas OÜ Haug Süsteemid enda nõude kohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 760 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis summas 760 eurot. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostja Txxxx Vxxxxxxxx, kes on ka teise kostja Osaühingu Tereza seaduslik esindaja, kätte 16.01.2014. a. Kostjad kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid kostja 1 hageja 01.10.2008. a tähtajalise mitteeluruumi üürilepingu, mille alusel sai kostja 1 tasu eest enda kasutusse äripinna, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja 2 käendas mitteeluruumi üürilepingust tulenevate kostja

2-13-39140 1 kohustuste täitmist hageja ees. Kostjad ei täitnud lepingus kokkulepitud maksekohustust nõuetekohaselt ja jätsid hagejale maksmata üüri perioodil detsember 2010. a kuni juuli 2011. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud üüri tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras 0,5 % tasumata summalt päevas. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1520 eurot, millest moodustab 760 eurot põhivõlg ja 760 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus tegi hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjatelt tema kasuks välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 45,60 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 45,60 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu summas 45,60 eurot.