Otsuse avalikult teatavaks- 20. veebruar 2014, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-35670
Tsiviilasi
Elit OÜ hagi Kristjan Pika (Pikk) vastu viivise 44,56 euro nõudes
Tsiviilasja hind
44,56 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Elit OÜ (registrikood 12167946; asukoht Kadaka tee 74b, 12618 Tallinn), esindaja juhatuse liige Toomas esindajad Olev, e-post [email protected]; kostja Kristjan Pikk (isikukood 38112145719; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elit OÜ hagi Kristjan Pika vastu.
2.Välja mõista Kristjan Pikalt Elit OÜ kasuks viivis 44 (nelikümmend neli) eurot ja 56 senti.
3.Jätta poolte menetluskulud Kristjan Pika kanda.
4.Välja mõista Kristjan Pikalt Elit OÜ kasuks menetluskulud 101 (ükssada üks) eurot ja 49 senti (riigilõiv).
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Elit OÜ (hageja) esitas 31.07.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 24) Kristjan Pikalt (kostja, käendaja) KP Holding OÜ (põhivõlgnik) võlgnevuse summas 3383,10 eurot (põhinõue 3338,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viis 44,50 eurot) väljamõistmiseks. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 101,49 eurot.
2.Kuivõrd põhivõlgnik tasus pärast avalduse kohtule esitamist 07.08.2013 põhinõude summas 3338,60 eurot (tl 6-7, 11-12), koostas Pärnu Maakohus 22.08.2013 makseettepaneku vaid kõrvalnõude (viivis 44,50 eurot) ja menetluskulude (riigilõiv 101,49 eurot ja menetluskulu 20 eurot) kohta (tl 8-9).
3.Kostja esitas 04.09.2013 ja 05.09.2013 hageja nõudele vastuväite (tl 13-14, 15, 16-19).
4.29.10.2013 määrusega (tl 20-21) lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisega.
5.Harju Maakohus andis 30.10.2013 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule (tl 22-23).
6.06.12.2013 esitas hageja kohtusse hagi (tl 29-32, 46) kostjalt viivise 44,56 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis põhivõlgnik hagejalt erinevaid valgusteid ja akuseadmeid 3657 euro eest, tasudes hagejale üksnes 318,40 eurot. Hageja sõlmis 04.07.2013 põhivõlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks kostjaga käenduslepingu nr 2013-07. Lepingu järgi tuli käendajal täita põhivõlgniku kohustused summas 3338,60 eurot seitsme päeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate saamisest. 23.07.2013 saatis hageja kostjale vastava teate, kus andis kohustuse täitmiseks tähtaja kuni 30.07.2013. Meeldetuletus sai kostjale saadetud ka elektronposti aadressile. Kuivõrd kostja oma kohustust ei täitnud, esitas hageja 31.07.2013 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes kostjalt nii põhinõude kui viivise väljamõistmist koos menetluskuludega. Pärast põhivõla tasumist põhivõlgniku poolt 07.08.2013, on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 44,56 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 44,56 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 24.05.2013 arvest nr 5552, 31.05.2013 arvest nr 5574, 04.07.2013 käenduslepingust nr 2013-07, 23.07.2013 teatest koos viivise arvestuse ja kirjaümbrikuga, pooltevahelisest e-kirjavahetusest, 06.08.2013 arvest nr 5851 ning ülevaatest põhivõlgniku tähtaegselt tasumata arvetest koos viivise arvestusega 06.12.2013 seisuga (tl 33-45).
7.Kostja esitas 19.12.2013 hagile kirjaliku vastuse (tl 53-54), milles palub käesoleva tsiviilasja lõpetada, kuna hageja nõue on alusetu. Vastuse kohaselt sõlmisid pooled käenduslepingu põhivõlgniku põhinõude täitmise tagamiseks summas 3338,60 eurot, mis on kostja maksimaalseks vastutuse summaks. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt kõrvalkohustuste täitmist, milleks on viivised summas 44,56 eurot. Kuivõrd tegemist on tarbijakäenduslepinguga, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, sest see ületab lepingus fikseeritud kostja vastutuse maksimumsummat. Kostja lisas vastusele koopia 04.07.2013 käenduslepingust nr 2013-07 (tl 56-58).
8.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga (tl 63-65). Hageja arvates ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kuna kostja sõlmis lepingu põhivõlgniku juhatuse liikme ja ainuosanikuna, oli tal lepingu sõlmimise ajal oluline huvi põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja käendajana lepingu sõlmimise ajaks tekkinud põhivõlgniku 3338,60 euro suuruse kohustuse eest, millele lisanduvad muud summad – viivised, intressid, kahju, sissenõudekulu. Seega ei ole vastutuse piirmäär üksnes 3338,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgniku poolt põhivõla tasumisega viivitamise eest. 2(4)
Kohtu põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 66-67).
10.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja nõuab kostjalt 04.07.2013 sõlmitud käenduslepingu nr 2013-07 (tl 35-37, 56-58) alusel põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kuna põhivõlgnik jättis müügilepingust tulenevad arved (tl 3334) tähtaegselt nõuetekohaselt tasumata, nõuab hageja kostjalt põhivõlgniku kohustuse rikkumise tõttu viivise väljamõistmist summas 44,56 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimese ja teise lause alusel. Kostja käendajana ei ole VÕS § 149 lg 1 alusel vastu vaielnud põhivõlgniku poolsele kohustuse rikkumisele ega viivise arvestusele (tl 45). Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti käendusleping vaid põhivõlgniku põhinõude täitmise tagamiseks, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt kõrvalkohustuse täitmist. Pealegi ületab viivisenõue lepingus fikseeritud kostja vastutuse maksimumsummat. Kohus nõustub kostjaga selles, et vaidlusalune käendusleping sõlmituna 04.07.2013 on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 tähenduses, kuna käendajaks on füüsiline isik. Vastav seaduse muudatus jõustus 05.04.2011. Enne muudatust oli tarbijakäenduslepinguks käendusleping, kus käendajaks oli tarbija ja siis oli asjakohane hinnata, kas äriühingu juhatuse liige sõlmis käenduslepingu äriühingu kohustuse tagamiseks huvist ühingu majandustegevuse vastu või mitte. Tarbijakäenduslepingu puhul peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Kostja on kohtumenetluses leidnud, et pooled on leppinud kokku käendaja vastutuse maksimumsummas 3338,60 eurot. Kohus nõustub kostja sellekohase väitega, seega ei ole antud tarbijakäendusleping tühine (VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2). Kohus ei nõustu aga kostja väitega selles, et käendusleping sõlmiti üksnes põhivõlgniku põhinõude täitmise tagamiseks. Käenduslepingu p 1.1.1 kohaselt on käendaja juhul, kui põhivõlgnik ei täida juba tekkinud nõudeid summas 3338,60 eurot tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustatud täitma nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt lepingu p-s 3.2 kokkulepitud tähtaja jooksul täies ulatuses, tasudes võlausaldajale tekkinud nõuded, intressid, viivised, kahju ja sissenõudmisega seotud kulutused. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustub käendaja täitma põhivõlgniku kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et lepingupooled on leppinud kokku selles, et käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest summas 3338,60 eurot, kusjuures võlausaldaja nõueteks võivad olla nii põhinõue, intressid, viivised, kahju kui ka sissenõudmisega seotud kulutused. Selline käenduslepingu p 1.1.1 tõlgendus on kooskõlas ka VÕS § 142 lg-s 1 sätestatud käenduse mõistega ja VÕS § 145 lg-s 2 sätestatud käendaja vastutuse ulatusega. Eeltoodust järeldub, et hageja saab nõuda kostjalt kõrvalkohustuse täitmist. Kuivõrd põhivõlgnik ise tasus hagejale 07.08.2013 põhinõude summas 3338,60 eurot (täitis müügilepingust tuleneva asja ostuhinna tasumise kohustuse), ei ületa hageja viivisenõue lepingus fikseeritud käendaja vastutuse maksimumsummat (kostja füüsilise isikuna ei ole hagejale käenduslepingu alusel midagi maksnud). 3(4)
12.Eeltoodud põhjendustest (p 11) lähtudes rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab Kristjan Pikalt Elit OÜ kasuks välja viivise 44,56 eurot.
13.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 101,49 eurot. Eelduslikult ei saa hagejal olla muid menetluskulusid (lepingulise esindaja kulusid), kuna hageja on osalenud kohtumenetluses seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on tehtud Elit OÜ juhatuse liikme Toomas Olevi poolt isiklikult. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hageja pöördus võlgnevuse summas 3383,10 eurot (põhinõue 3338,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 44,50 eurot) väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. RLS § 57 lg 6 sätestab, et avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Hageja on 31.07.2013 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 101,49 eurot, mis on kolm protsenti 3383,10 eurost. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusjärgses määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 101,49 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodust lähtudes määrab kohus tsiviilasjas nr 2-13-35670 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 101,49 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.