Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2014.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-42311
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Artur Maljukov (e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohus toimetas avalduse kätte kostjale. Kostja vastas 17.02.2014, et ei ole pädev otsustama, kui suured peaksid olema kohtukulud. Kostja jääb lootma kohtu õiglasele otsusele. Hageja palub kohtul hageja kasuks kostjalt välja mõista menetluskulu 300 eurot. Menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 200 eurot ning kulutustes lepingulisele esindajale 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Kohtuotsuse kohaselt oli hagihind 2 303,65 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus tasumisele RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõiv 200 eurot. Toimikus on maksekorraldused, mille kohaselt on hagilt tasutud 09.09.2013 riigilõivu 110,41 eurot (lk 28) ning 16.09.2013 riigilõivu 89,59 eurot (lk 58). Kokku on hagilt õigesti tasutud seega 200 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võttes arvesse hagihinda, on TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud määruse järgi lepingulise esindaja kulu sissenõudmise piirmäär käesolevas asjas 1 600 eurot. Kuna kostja avaldusest võib aru saada, et ta soovib, et kohus kontrolliks kõigi kulude põhjendatust ja vajalikkust, kontrollib kohus, kas hageja kulu lepingulisele esindajale 100 eurot oli põhjendatud. Vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale kulus nõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsimisele esindajal üks tund ning hagiavalduse koostamisele samuti üks tund. Kogu ajakulu oli seega 2 tundi. Ühe tunni hind on 50 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamisele ei saanud põhjendatult kuluda üks tund. Hageja puhul on tegemist masshagejaga, kes kasutab oma kohtuasjades sama hagiavalduse teksti, milles on ära vahetatud vaid kostja andmed, lepingute numbrid ja summad. Kohtu hinnangul ei võinud ettevalmistatud põhjale andmete sisestamisele kuluda enam kui 0,5 tundi. Dokumentatsiooni analüüsimisele ehk stamplepingutest andmete otsimisele ei olnud samuti põhjendatud kulutada tund aega. Põhjendatud ajakulu nimetatud tegevusele on samuti 0,5 tundi. Kuivõrd hageja poolt välja toodud ajakulust on kohtu hinnangul põhjendatud üks tund, kujuneb lepingulise esindaja hüvitamisele kuuluva tasu suuruseks 50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.