lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-53547/19

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-53547/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1210
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-53547

Tsiviilasi

Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) avaldus A M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2013 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised

Avaldaja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu; asukoht Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harju maakond) Puudutatud isik ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 11.12.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib menetluskulusid puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.11.2013 esitas Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) Harju Maakohtule avalduse A M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 28.11.2013 määrusega võeti avaldus menetlusse ning nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Sama määrusega keelati ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

10.12.2013 esitas Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ning menetluse lõpetamiseks. 10.12.2013 saatis ajutine haldur taotluse, milles palus määrata ajutise halduri tasuks 495 eurot (lisandub sotsiaalmaks 163 eurot), välja mõista tasu pankrotiavalduse esitajalt ning kanda summa Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele 221023555162. Esimese astme kohtu määrus

2.Harju Maakohus jättis 11.12.2013 määrusega Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) avalduse A M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata, tühistas Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega A M vara suhtes kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud ning vabastas ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tema ülesannetest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 168 lg 2) ja mõistis avaldajalt välja ajutise pankrotihalduri kasuks ajutise halduri tasu 495 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 163 eurot (pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p-de 1 ja 2). Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-is sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd avaldaja on esitanud avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, tuleb pankrotiavaldus jätta läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada (TsMS § 423 lg 1 p 2; § 425 lg 1). Lähtuvalt PankrS § 21 lg-st 4 tuleb määrus võlgnikul vara käsutamise keelamise tühistamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada kinnistusosakonnale. Pankrs § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,5 h ajatasuga 90 eurot/h. Tasumäär vastab halduri kutseoskustele ning kestus asja mahukusele ja keerukusele. Maakohus määrab ajutise halduri tasuks 495 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 163 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista avaldajalt. Määruskaebus
3.18.12.2013 esitatud vastuväites palus Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) vaadata ajutise halduri tasu taotlus uuesti läbi ja nõuda ajutiselt haldurilt välja materjalid, mis kinnitavad ajutise halduri 10.12.2013 taotluses nimetatud päringute tegemist avaldatud mahus ja veenduda ajutise halduri tasutaotluse sisulises põhjendatuses. Avaldaja palub materjalide mitteesitamisel lugeda tasunõue 4,5 töötunni osas põhjendamatuks ja muuta 11.12.2013 määrust vastavalt kohtu poolt väljaselgitatud asjaoludele. Samuti palub avaldaja tühistada 11.12.2013 määrus osas, milles nähakse ette sotsiaalmaksu lisandumine ajutise halduri tasule. Juhul kui vastuväidet ei ole võimalik sisuliselt lahendada vastuväitena (TsMS § 333 lg 1), palub avaldaja käsitleda seda määruskaebusena. Maakohus on aktsepteerinud ajutise halduri taotlust 495 euro ja sotsiaalmaksu 163 eurot saamiseks, ilma taotluse kohta avaldaja arvamust küsimata ja taotluse asjaolusid sisuliselt kontrollimata (PankrS § 3 lg 3; TsMS § 4772). Kuigi TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt lasub menetluskulude kandmise kohustus avaldajal, ei ole avaldajale ükskõik, missuguses suuruses

menetluskulud temale kandmiseks määratakse. Tegu on avalike vahenditega, mille kasutamine peab olema ka sisuliselt põhjendatud. Kuluefektiivsus sarnaselt TsMS § 2 põhimõtetele on võimalik ka pankrotimenetluses ning hagita menetluse olemusest tulenevalt peab kohus menetluse kulusid sisuliselt kontrollima, vajadusel ka omal algatusel. Maakohus ei ole halduri tasu määramise taotlust saanud sisuliselt uurida, kuna ajutise halduri 10.12.2013 taotlusele ajutise halduri tasu määramiseks ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks 25 järelpärimise tegemist isikutele, kes võivad anda informatsiooni võlgniku varalise seisundi kohta. Samuti puuduvad andmed päringute vastuste olemasolu kohta. Määrus, millega kinnitati ajutine haldur ametisse ja algatati pankrotimenetlus, ilmus e-toimikusse neljapäeval 28.11.2013 kell 15:13. Seega ei ole mõistlikult usutav see, et ajutine haldur võiks asuda samal päeval, kui sai määruse kätte, sedavõrd aktiivsele ajutise halduri ülesannete täitmisele. Arvestada tuleb, et määrusega oli ajutisele haldurile aruande esitamiseks pandud tähtajaks 09.01.2013. Lisaks pidi ajutine haldur hoomama, et pärandile, mille suhtes pankroti väljakuulutamist taotleti, oli äsja kohtutäituri poolt tehtud inventuur. Avaldaja üritas ajutise halduriga kontakteeruda 29.11.2013 jooksul, kuid ajutise halduri büroost vastati, et ajutine haldur ei olnud sel päeval büroos kättesaadav. Seda fakti on ajutine haldur hiljem ka ise kinnitanud. Avaldaja eesmärgiks oli vältida ajutise halduri poolt kulutuste tegemist, kuna pärandi võõrandamine ja avalduse tagasivõtmine oli selleks ajaks juba otsustatud. Avaldaja sai 03.12.2013 ajutiselt haldurilt infot 4,5 töötunni kulutamise kohta 28.11.2013. Arvestades, et kulutatud töötundide arv on ajutise halduri avalduse kohaselt 5,5 ning ajutine haldur viibis 05.12.2013 pärimisõiguse võõrandamise tehingu juures notaribüroos, saab usutavaks ja vajalikuks pidada ajutisel halduril 1 töötunni kulu. Sotsiaalmaksu täiendav väljamõistmine on õigusvastane, kuna tegemist ei ole PankrS § 23 lg-st 4 tuleneva erijuhtumiga. Sotsiaalmaks võib lisanduda halduri tasule kui tasu väljamõistmine toimub riigi vahenditest. Antud juhul on tasu väljamõistmise allikaks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve, millesse sotsiaalmaks tagasi ei laeku. Juhul, kui ajutise halduri tasumäärale lisaks kuuluks väljamõistmisele sotsiaalmaks, peaks osundatu olema sätestatud selgelt seaduses. 11.12.2013 määrusest ei selgu, mis on sotsiaalmaksu väljamõistmise õiguslikuks aluseks. Ajutise halduri vastuväide

4.Ajutine haldur vaidles vastuväitele vastu ja pidas seda alusetuks. Menetluse edasine käik
5.Harju Maakohus käsitles vastuväidet määruskaebusena, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.12.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti märkinud, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Maakohus on piisavalt põhjalikult ajutise halduri kulutuste põhjendatust hinnanud

ning ajutine haldur on oma 10.12.2013 taotluses ning 14.01.2014 vastuses tasunõuet põhjendanud. Määruskaebusest ega asja materjalidest ei nähtu, et ajutiselt haldurilt sooritatud järelepäringute ning nende vastuste väljanõudmata jätmine oleks toonud kaasa ebaõige lahendi. Alusetud on kaebaja etteheited ajutise halduri aktiivsusele ülesannete täitmisel ning sellele, et haldur asus koheselt oma ülesandeid täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on ajutise halduri esialgsetele toimingutele kulutatud aeg mõistlik. Haldur andis nõusoleku maakohtule juba 25.11.2013 (t lk 14) ning planeeris oma aega eriti arvestades seda, et tulekul oli puhkuse ja pühade periood. Kaebaja väide, et täiendava sotsiaalmaksu väljamõistmine on õigusvastane, ei ole õige. Kuivõrd ajutine haldur ei tegutse praegusel juhul füüsilisest isikust ettevõtjana, vaid Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kaudu, siis kuulub temale välja makstud tasu maksustamisele tulumaksuseaduse § 13 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4, § 4 p 1 ja § 9 lg 2 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja