2-13-54402/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-54402 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või nr EE932200221023778606 (Swedbank) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik Rxxx Zxxx esitas 18.11.2013. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Žxxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 550 eurot, millest moodustab 300 eurot tagastamata laenu põhiosa, 84 eurot intress, 8,50 eurot võlateadete eest ja 157,50 eurot 17.11.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 18.11.2013. a sissenõutavaks muutuva viivise 1,75 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 25.11.2013. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile mittevastamise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid 29.11.2013. a kostja elukoha aadressil kätte tema tädile T. Bxxxxxxxxx. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on hageja ja kostja sõlminud 18.08.2013. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama kolme kuu jooksul igakuiste osamaksetega. Kostja rikkus laenulepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostjalt laenusummat, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivist.

2-13-54402 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 1,75 % tasumata summalt päevas ja arvutanud 17.11.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 157,50 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist 1,75 % tasumata põhinõudelt päevas ka alates 18.11.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 18.11.2013. a – 18.02.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 488,25 eurot (300 eurot x 1,75 % x 93 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1038,25 eurot, millest moodustab 300 eurot tagastamata laenu põhiosa, 84 eurot intress, 8,50 eurot võla sissenõudmise tasu ja 645,75 eurot 18.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates 19.02.2014. a lepingus kokkulepitud määras, s.o 1,75 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.