ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja Merike Lätt (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 21.11.2013
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) 21.11.2013 menetlusdokumenti, millega ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) muutis hagi.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) kasuks 53,88 (viiskümmend kolm koma kaheksakümmend kaheksa) eurot.
4.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) kasuks viivis põhinõude 50 (viiskümmend) eurot tasumata osalt alates 05.05.2012.a (viiendast maist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) hagi XXX(XXX, isikukood XXX) vastu põhinõude 40 (neljakümne) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus
Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse
kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 11.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu (I kd, tl 2-5). Kostja esitas makskäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.04.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätmiseks hagimenetluses (I kd, tl 15). Hageja esitas 04.05.2012 kostja vastu hagiavalduse (I kd, tl-d 29-57). Kostja vastas hagile 28.09.2012 (I kd, tl-d 158-161). Kostja esitas täiendava vastuse hagile 16.07.2012 (I kd, tl-d 171-174). Hageja esitas 13.08.2013 seisukoha kostja vastusele (I kd, tl-d 177-184). Kohus kuulas kostja ära 14.11.2013 (II kd, tl-d 232-233). Hageja esitas 21.09.2013 kohtule nõude täpsustuse (II kd, tl-d 250-252). Kohtuistung hageja ärakuulamiseks toimus 21.11.2013 (II kd, tl-d 246-247). 25.11.2013 teatas kostja kohtule, et ei ole nõus hagi täiendusega (II kd, tl-d 260-262). Kohus rahuldas 26.11.2013 kohtuotsusega hagi osaliselt (II kd, tl-d 263-264). Hageja esitas 02.12.2013 teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (laenuandja) ja kostja 15.06.2011 laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 300 eurot, millelt kostja kohustus tasuma intressi 40 eurot. Laenu tagastamise tähtpäev oli 15.07.2011. Laenusumma on kostjale üle kantud. Kostja ei tagastanud laenusummat koos intressiga tagastamise tähtpäevaks. 01.08.2011 tasus kostja laenuandjale 150 eurot ja 23.10.2011 tasus kostja laenuandjale 100 eurot. Kostjal jäi tasumata 90 eurot. Laenuandja loovutas 14.09.2011 nõude menetlemiseks hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 90 eurot tasumist (I kd, tl-d 30-32). Kostja vaidles hagile vastu ning esitas väite, et ta on kogu summa ja veel enamgi võlausaldajale tasunud (I kd, tl 172). Hageja vaidles kostja väitele nõude täitmise kohta vastu (I kd, tl 178). II
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
Kohus tegi 26.11.2013 kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule 02.12.2013 soovist esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Teade on esitatud TsMS § 444 lgs 4 nimetatud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 632 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Eeltoodud sätte mõttest tuleneb, et TsMS § 448 lg 41 kohaselt kohtuotsuse täiendamisel koostatakse tervikotsus. Sellest lähtudes koostab kohus asjas tervikotsuse, mis asendab 26.11.2013 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust.
4.Kohus menetleb hagi tulenevalt nõude suurusest lihtmenetluses. Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kohtuistung hageja ärakuulamiseks toimus 21.11.2013 kell 14:00 (II kd, tl-d 246-247). Hageja esitas vahetult enne kohtuistungi toimumist menetlusdokumendi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 50 eurot, intressi 40 eurot ja viivise 7,60 eurot ajavahemiku 16.07.2011-21.11.2013 eest ning alates 22.11.2013 viivise põhivõlalt VÕS § 13 lg 1 järgses määras (II kd, tl 251). Menetlusdokument on allkirjastatud 21.11.2013 kell 13:11 (II kd, tl 252). Hagiavalduses oli hageja kohtule esitanud järgmised nõuded kostja vastu: põhivõla 90 eurot, viivise 3,88 eurot ja alates 05.05.2012 viivise 0,02% põhivõlast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni (I kd, tl 33). Hagiavalduse ja 21.11.2013 menetlusdokumendi võrdlusest nähtub, et hageja on muutnud 21.11.2013 menetlusdokumendis hagi eset. Hageja on nõudnud algselt üksnes põhivõla ja viivise tasumist. 21.11.2013 menetlusdokumendis on hageja esitanud uue kõrvalnõude, milleks on intressi tasumise nõue. Hagi ja 21.11.2013 menetlusdokumendi võrdlusest nähtub, et hageja on muutnud ka hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et kostja ei ole tagastanud laenusummat 90 eurot. Hageja ei tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kostja on jätnud täitmata intressi tasumise kohustuse. Vastupidi, hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lugenud intressi tasumise kohustuse kostja makstud summade arvel täidetuks (I kd, tl 31). 21.11.2013 menetlusdokumendis avaldab hageja, et kostjal on tasumata laenu põhiosa 50 eurot ja intress 40 eurot (II kd, tl 251). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et 21.11.2013 menetlusdokument on hagi muutmise avaldus, millega soovitakse muuta hagi eset ja hagi alust. Kohtu hinnangul ei ole hageja avaldus käsitletav TsMS § 376 lg 4 alusel esitatud faktiliste asjaolude parandamisena, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ning hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamise, vähendamise, laiendamise või kitsendamisena. Väide, et kostja võlgneb lisaks tagastamata laenusummale ka tasumata intressi, on seni menetluses esitamata uus väide. Sellise uue väite esitamist ei saa lugeda seni esitatud väidete parandamiseks, mistõttu on tegemist hagi aluseks olevate asjaolude muutmisega. Hageja on muutnud oluliselt hagi eset. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis selgelt määratlenud, millised nõuded ta kohtule esitab. Nendeks nõueteks on põhivõla ja viivise nõue. 21.11.2013 menetlusdokumendis on hageja lisanud põhivõla ja viivise nõudele ka intressi tasumise nõude. Intressi tasumise nõuet ei olnud varasemas menetluses esitatud, mistõttu ei saa sellise nõude esitamist lugeda kõrvalnõude suurendamiseks, mistõttu on tegemist hagi muutmisega. Iseenesest ei ole hagejal keelatud vähendada menetluses esitatud põhinõuet. Põhinõude vähendamine on hagist osaliselt loobumine, millise taotluse lahendamisele kohaldatakse menetluse lõpetamise regulatsiooni. Hageja 21.11.2013 menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks soovinud hagist osaliselt loobuda. Seetõttu ei saa kohus käsitleda 21.11.2013 menetlusdokumenti ka hagist osalise loobumise avaldusena. Kohus ja kostja ei olnud nõus hagi muutmisega (II kd, tl-d 246, 261).
TsMS § 329 lg 1 lause 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Hageja esitas 21.11.2013 menetlusdokumendi vahetult enne kohtuistungi toimumist. Hageja ei ole välja toonud ühtki objektiivset asjaolu, millest nähtub, miks hageja ei esitanud oma avaldust hagi muutmiseks mõistliku aja jooksul enne kohtuistungi toimumist. Kuigi TsMS § 329 lg 2 lubab poolel esitada oma taotlused enne kohtuistungit, ei ole kõnealuse sätte mõttega kooskõlas uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste või taotluste esitamine vahetult enne kohtuistungi algust. TsMS § 329 lg-dest 1 ja 2 koosmõjus tulenevalt tuleb sellised avaldused esitada menetlusdokumendid selliselt, et kohtul ja teisel poolel oleks võimalik sellega enne kohtuistungit mõistlikult tutvuda. Menetlusdokumendi vahetult enne kohtuistungit esitamine ei võimalda kohtul ega teisel poolel menetlusdokumendiga mõistlikult tutvuda. Seetõttu leiab kohus, et hageja on 21.11.2013 menetlusdokumendi esitamisega vahetult enne kohtuistungi toimumist kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. Ülaltoodut arvestades keeldub kohus hageja 21.11.2013 menetlusdokumendi menetlemisest ning lähtub asja lahendamisel kohtule esitatud hagiavalduses märgitud hagi esemest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenuandja on loovutanud hagi esemeks olevad nõuded hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenuandja andis kostjale laenu 300 eurot, millelt arvestatud intressi suurus oli 40 eurot. Pooled ei vaidle laenu tagastamise tähtpäeva üle, milleks oli 15.07.2011. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on tasunud vähemalt 250 eurot laenulepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks. Kostja väidab, et ta on tasunud suurema summa kui 250 eurot. Hageja vaidleb kõnealusele faktiväitele vastu. Kohus on kostjale teinud ettepaneku kõnealust väidet tõendada, kuid kostja ei ole kohtule asjaolu kohta tõendeid esitanud. Kostja tugines oma väite tõendamisel ka hageja esitatud väljavõttele tasumise kohta (I kd, tl 180). Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud dokumendist, et kostja oleks lisaks 01.08.2011 ja 23.10.2011 tehtud maksetele teinud täiendavaid makseid laenuandjale või hagejale. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 250 eurot. Kostja väide kokku 250 eurost suurema summa tasumise kohta on tõendamata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 90 eurot ja viivise tasumist. Laenulepingust tulenesid laenusumma 300 eurot ja intressi 40 eurot tasumise kohustused. Kostja on kohustuste täitmiseks tasunud 01.08.2011 150 eurot ja 23.10.2011 100 eurot. Hageja leiab, et tasutud summa arvel on laenu tagastamise kohustus ja intressi tasumise kohustus täidetud selliselt, et kostja võlgneb hagejale põhivõlana 90 eurot. Kostja tasus laenuandjale 01.08.2011 150 eurot ja 23.10.2011 100 eurot. Tasumise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole laenuandja lugenud kostja tehtud makseid võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, vaid intressi ja põhivõla katteks. VÕS § 415 lg 2 p 2 keelab ebapiisavate maksete tegemisel lugeda intressi tasumise kohustuse täidetuks enne laenusumma tagastamise kohustust. Kohus kohaldab tuvastatud asjaoludele seadust ning loeb kostja poolt laenuandjale tasutud 250 euro arvel laenusumma 300 eurot tagastamise kohustus osaliselt (s.t 250 euro ulatuses) täidetuks. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 50 eurot, mitte 90 eurot. Kohus
mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 50 eurot ning jätab hagiavalduse põhivõla 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt 04.05.2012 seisuga arvestatud viivise 3,88 eurot väljamõistmist. Kostja viivitas laenusumma 300 eurot tagastamise ajavahemikus 15.07.2011 kuni 01.08.2011 17 päeva, mille eest arvestatud viivis on 1,15 eurot (300*17*8,25%=1,15). Kostja viivitas pärast laenusumma osalist tagastamist laenusumma 150 eurot tagastamisega ajavahemikus 01.08.2011 kuni 23.10.2011 83 päeva, mille eest arvestatud viivis on 2,81 eurot (150*83*8,25%=2,81). Pärast laenusumma osaliselt tagastamist viivitas kostja laenusumma 50 eurot tagastamisega ajavahemikus 23.10.2011 kuni 31.12.2011 69 päeva, mille eest arvestatud viivis on 0,78 eurot (50*69*8,25%=0,78). Pärast laenusumma osaliselt tagastamist viivitas kostja laenusumma 50 eurot tagastamisega ajavahemikus 31.12.2011 kuni 04.05.2011 125 päeva, mille eest arvestatud viivis on 1,37 eurot (50*125*8%=1,37). Kokku oli kostja hagi esitamise päeva seisuga kohustatud viivist tasuma 6,12 eurot. Hageja nõuab viivise 3,88 eurot väljamõistmist. Kohus ei saa väljuda hageja nõude piiridest, mistõttu rahuldab kohus hagi hageja taotletud ulatuses ja mõistab kostjalt välja viivise 3,88 eurot. Kohus mõistab vastavalt TsMS §-le 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina rahuldatud põhinõude tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud määr.
8.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku, mille sisuks oli 50 euro, viivise ja poole menetluses tasutud riigilõivu maksmine kostja poolt hagejale (II kd, tl 233). Hageja kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt kostja pakutuga sarnases ulatuses. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.