Elena Maslova hagi Nikolai Maslovi, Valentin Maslovi ja Diljara Maslova vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande parandamiseks
Tsiviilasja hind
0 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsus (õigeksvõtuotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elena Maslova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Elena Maslova (sündinud XXX), esindaja advokaat Valeriy Gimaev Vastustajad (kostjad) – Nikolai Maslov (ik: XXX), Valentin Maslov (ik: XXX) ja Diljara Maslova (ik: XXX), esindaja Ljudmila Bogdanova
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsus hageja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramata ja
kostjatelt väljamõistmata jätmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks Elena Maslova menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-7515 summas 687,50 eurot ning mõista välja solidaarselt Nikolai Maslovilt, Valentin Maslovilt ja Diljara Maslovalt Elena Maslova kasuks menetluskulude katteks 687 (kuussada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti.
3.Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määrus, millega maakohus jättis Elena Maslova menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
seotud
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elena Maslova esitas 15. veebruaril 2013 maakohtule Nikolai Maslovi, Valentin Maslovi ja Diljara Maslova vastu hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.25. septembril 2013 toimunud kohtuistungil võtsid kostjad hagi õigeks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobril 2013 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tunnistas, et N. Maslovi, V. Maslovi ja D. Maslova vahel 18. juulil 2012 sõlmitud ning Narva notar Tatjana Boitsova poolt tõestatud kinnistu kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on tühine, tunnistas E. Maslova ja N. Maslovi ühisomandiõigust V. Maslovi ja D. Maslova nimele kinnistusraamatusse kantud kinnistu, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, suhtes ning parandas Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX II jaos senise kande V. Maslovi ja D. Maslova kohta ning kandis ühisomanikena sisse E. Maslova ja N. Maslovi. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Maakohus selgitas, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maakohus määras Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 187,50 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendatud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjate esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostjad võtavad hagi õigeks. Seega hagi esitamine oli põhjustatud kostjate käitumisest ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Pooled teatasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja hageja palus tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. Kohus leidis, et hageja taotlus on põhjendatud ning TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 187,50 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Maslova esitas 8. oktoobril 2013 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas Viru Maakohtus 2. oktoobril 2013 tehtud õigeksvõtuotsuse alusel, mille Tartu Ringkonnakohus luges 10. detsembri 2013 määrusega apellatsioonkaebuseks Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsuse peale. Hageja palub mõista kostjatelt hageja menetluskulude katteks välja 782,50 eurot (sh käibemaks 90,73 eurot). Hageja väidete kohaselt: 1) hageja lepinguline esindaja: - koostas hagiavalduse ja esitas selle kohtusse (2,5 tundi); koostas hagi tagamise avalduse ja esitas selle kohtusse (1 tund); tutvus kompromissiettepanekuga ja kujundas selle kohta seisukoha (1 tund); tegi päringud registriosakonda (0,5 tundi); arutas seisukohti kliendiga (1,5 tundi). Nimetatud toiminguteks kulus esindajal 6,5 tundi; - korraldas tõendi (kohtuotsuse) tõlke ja tasus arve nr A-1302-03 Legaldocs OÜ-le. Nimetatud teenuste eest esitas OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo hagejale
4.veebruari 2013 arve nr 04 summas 850 eurot, millest 300 eurot (sisaldab käibemaksu 50 eurot) on õigusabi eest ja 550 eurot riigilõivude eest; kuna riigilõivud moodustasid 425 eurot, on ülejäänud 125 euroga (sisaldab käibemaksu 20,83 eurot) kaetud õigusabiteenus; 2) on menetluses tasutud riigilõivu hagiavalduselt 375 eurot, millest 187,50 eurot tagastatakse vastavalt Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsusele, ning hagi tagamise avalduselt 50 eurot; 3) hageja kinnitab, et arved on tasutud ja kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
5.N. Maslov, V. Maslov ja D. Maslova taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal kaebeõigus, sest 25. septembri 2013 kohtuistungil tegi hageja esindaja kostjatele ettepaneku loobuda apellatsiooniõigusest, kuna sel juhul peavad kostjad hüvitama hagejale ainult 1⁄2 riigilõivust, 1⁄2 riigilõivust tagastab hagejale riik. Eeltoodut arvestades loobusid kostjad apellatsiooniõigusest maakohtu otsuse peale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu
2.oktoobri 2013 otsus tuleb tühistada hageja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramata ja kostjatelt väljamõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab kindlaks hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-7515 summas 687,50 eurot, sh riigilõivud 237,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 450 eurot, ning mõistab välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks 687,50 eurot. Ringkonnakohus tühistab ühtlasi Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määruse, millega maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmata.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus TsMS § 1741 lg-st 1 tulenevat kohustust määrata kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral hagejale tähtaeg oma menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määrata õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Maakohtu poolt menetlusnormi rikkumine tõi kaasa olukorra, kus hageja menetluskulud jäid kohtust tuleneva eksimuse tõttu kindlaks määramata. Ringkonnakohus luges eeltoodu tõttu hageja
8.oktoobril 2013 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud avalduse apellatsioonkaebuseks Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 õigeksvõtuotsuse peale ja võttis selle
10.detsembri 2013 määrusega menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eelnimetatud rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega määrab kindlaks kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
8.Hageja palub mõista kostjatelt hageja menetluskulude katteks välja 782,50 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt.
8.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks, mille hüvitamist ta kostjatelt soovib, muuhulgas hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 187,50 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo 15. veebruaril 2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 375 eurot selgitusega „Elena Maslova hagi“ (I kd lk 22).
15.märtsil 2013 tasus OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 50 eurot selgitusega „Elena Maslova hagi tagamine“ (I kd lk 34). Nii hagiavalduselt kui hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv oli vajalik kulu, arvestades, et hagiavaldus rahuldati täies ulatuses ja hagi tagamise avaldus osaliselt (Viru Maakohtu
18.märtsi 2013 määrus, I kd lk 37–38). Seega tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada hagejale tsiviilasjas tasutud riigilõivud vastavalt hageja taotlusele summas 237,50 eurot.
8.2.Hageja soovib, et kostjad hüvitaks hagejale ka tõendi (kohtuotsuse) tõlkekulud. Tõlkekulude tõendamiseks on hageja esitanud Legaldocs OÜ 20. veebruari 2013 arve nr A-1302-03 Narva Esimesele Advokaadibüroole summas 42,38 eurot. Tellimuse kirjelduseks on arvel märgitud „kirjalik tõlge: maslov kohtuotsus RU-ET“ (II kd lk 9). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulu hüvitamise osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata, kuna kõnealune kulu on ebaselge ja tõendamata. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu kohtule tõlkebüroo poolt tõlgitud tõendi (kohtuotsuse) esitamist. Toimiku materjalides on küll Sankt-Peterburgi Kirovi Rajoonikohtu apellatsiooniotsuse tõlge eesti keelde, kuid otsusele tehtud märke kohaselt on selle tõlkinud hageja lepinguline esindaja advokaat Valeriy Gimaev (I kd lk 9–10).
8.3.Hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad hageja menetluskuludest, mille hüvitamist ta kostjatelt soovib, 502,62 eurot (782,50 eurot – riigilõivud 237,50 eurot – tõlkekulud 42,38 eurot). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat V. Gimaev. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on hagilt hinnaga kuni 6400 eurot (käesolevas asjas on hagihinnaks 6390 eurot) teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 3200 eurot. Nimetatud piirmäär on ette nähtud kolme kohtuastme peale kokku. Antud asi lahenes sisuliselt maakohtu menetluses, kuna kostjad võtsid hagi õigeks ja maakohus sai teha õigeksvõtuotsuse. Kostjad ei ole oma kirjalikus vastuses hageja esindaja kulude suurusele vastuväiteid esitanud, kuid ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud lepingulise esindaja kulud on siiski osaliselt selgelt põhjendamatud. Ringkonnakohus leiab, et kostjatel tuleb solidaarselt hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (koos käibemaksuga). Avalduses on hageja lepinguline esindaja loetlenud õigusabi osutamisel tehtud toiminguid 6,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tehtud toiminguid vajalikeks ja ajakulu 6,5 tundi mõistlikuks. Hageja esindaja tunnitasumäär on arvetelt (II kd lk 5, 7) nähtuvalt 50 eurot, koos käibemaksuga 60 eurot, seega moodustab õigusabiteenuse tasu nimetatud 6,5 tunni töö eest (6,5×60) 390 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjas ei ole küll märgitud 25. septembri 2013 kohtuistungil osalemist, kuid arve on selles osas hagejale esitatud ja hageja poolt ka tasutud (II kd lk 7, 8) ning kuna maakohtus
25.septembril 2013 kohtuistung toimus ja hageja esindaja seal osales, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel põhjendatuks hüvitada hagejale ka kohtuistungil osalemisega seotud kulud ühe tunni ulatuses (60 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulu suurus kokku 450 eurot vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
9.Vastuseks kostjate väitele vastuses apellatsioonkaebusele, et hagejal puudub kaebeõigus, märgib ringkonnakohus, et selgitas juba 10. detsembri 2013 määruses, millega ringkonnakohus luges E. Maslova poolt 8. oktoobril 2013 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse apellatsioonkaebuseks Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsuse peale, et „maakohtu kohtujurist leidis 21. oktoobri 2013 määruses ebaõigesti, et menetlusosalised on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 25. septembril 2013 toimunud kohtuistungi protokollis ei ole protokollitud ei kostjate ega ka hageja selgesõnalist avaldust, et nad loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostjate esindaja väidet kohtuistungil, et: „Selles osas, et 21.11.2007 tehing on tühine, me loobume apellatsioonist“, ei saa käsitleda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisena juba ainuüksi seetõttu, et maakohtu 2. oktoobri 2013 õigeksvõtuotsusega lahendati 18. juulil 2012 sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamise nõue ning lisaks ka omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõuded.“ Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.
10.Viru Maakohus tegi asjas 21. oktoobril 2013 määruse, millega jättis hageja
8.oktoobril 2013 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmata. Arvestades, et ringkonnakohus luges 10. detsembri 2013 määrusega hageja 8. oktoobri 2013 avalduse apellatsioonkaebuseks Viru Maakohtu 2. oktoobri 2013 otsuse peale ja võttis selle menetlusse, tühistab ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud ebaõige määruse.
11.Apellatsioonimenetluse menetluskulude jagamisel kohaldab ringkonnakohus analoogia alusel TsMS § 178 lg-t 3 ja jätab apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.