Hageja: AS Swedbank (registrikood 10060701) asukoht: Liivalaia 8, 15040, Tallinn, lepinguline esindaja Kerly Küünemäe, e-post: [email protected] Kostja: A J (isikukood xxxx), elukoht: xxxx, e-post: xxxx
Hagihind
6 779,88 eurot
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi täielikult.
2.Välja mõista A Jilt Swedbank Aktsiaselts`i kasuks 6 320.61 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend eurot, 61 senti) eurot, millest põhiosa 5 242.86 (viis tuhat kakssada nelikümmend kaks eurot, 86 senti) eurot, intress 139.71 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot, 71 senti) eurot, varakindlustus 31.24 (kolmkümmend üks eurot, 24 senti), eurot, põhiosa viivised 899.39 (kaheksasada üheksakümmend üheksa eurot, 39 senti) eurot, varakindlustuse viivis 7.95 (seitse eurot, 95 senti) eurot.
3.välja mõista A Jilt Swedbank Aktsiaselts`i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (5 242,86 eurot) alates hagi esitamisest 30.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas). Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
2.Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue
1.07.12.2006 sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja) ja A J (edaspidi Kostja) laenulepingu nr 06-230899-EV (edaspidi Leping). Lepingu kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 6 395.00 eurot intressimääraga 6 kuu Euribor + 1.555% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.11.2021.
2.Lepingust tulenevate Kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).
3.19.02.2010 sõlmisid Hageja ja Kostja laenulepingu nr 06-230899-EV LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Lepingu punktis 3.17.4 on pooled kokku leppinud, et Kostja saab intressi maksepuhkust kuni 20.10.2010. Kostja tasub intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi ühes summas lisa jõustumise päeval. Lepingu punktis 3.17.5 kohaselt leppisid pooled kokku, et Hageja kannab lisa jõustumise päeval laenulimiidi arvelt laenulepingus märgitud arvelduskontole 270.00 eurot, ilma Kostja poolse täiendava maksekorralduseta. Hageja võtab lisa jõustumise päeval arvelduskontolt eelnimetatud summast 220.00 eurot maha intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi katteks ning ülejäänud summa võtab Hageja maha käesolevast laenulepingust ning Hageja, Kostja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevate võlgnevuste katteks.
4.Lepingu 4.3 kohaselt olid Laenusaaja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks kuni 19.01.2011 4.779% ning alates 20.01.2011 6 kuu Euribor+ 3.555% aastas tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2022. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Laenusaajatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist.
5.Kostja ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis Kostjal Hageja ees võlgnevus.
6.04.05.2011 saatis Hageja Kostjale teatise Lepingu ülesütlemise kohta, milles palus Lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 19.05.2011. Hageja hoiatas Kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb Hageja Lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud Hagejale Lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu luges Hageja
Lepingu ülesöelduks alates 20.05.2011 ning realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegi.
7.04.02.2013 teatises informeeris Hageja Kostjat, et kohtutäituri vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressiga xxxx (hinnaga 15 000 EUR), millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust 06-230899-EV tulenevate võlgnevuste katteks laekus 510.43 eurot (29.01.2013 laekumine). Nimetatud summa ei katnud aga lepingust nr 06-230899-EV tulenevat võlgnevust. Kostjal on Hagejale tasumata laenulepingu 06230899-EV järgi 6 320.61 eurot, millest põhiosa 5 242.86 eurot, intress 139.71 eurot, varakindlustus 31.24 eurot, põhiosa viivised 899.39 eurot, varakindlustuse viivis 7.95 eurot.
8.Hageja tugines nõude põhistamisel VÕS §-dest 8, 100, 101 lg 1p 6, 113 lg 1. Hageja taotleb välja mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks 6 320.61 eurot; viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 8% aastas summalt 5 242.86 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 375 eurot); sh mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastus 9.Kostja hagi ei tunnista ning palub selgitada võlgnevuse arvutuskäiku. Kostja selgitas, et ta kaotas aprillis 2010 a. töö, töötas Hispaanias, kuid ei suutnud oma võlgnevusi hageja ees tasuda. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kostja vaidleb vastu võlgnevuse arvutusele, esitamata ühtegi sisulist vasuväidet hagile. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja võlgnevus ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Kostja ei täitnud laenulepingust nr 06-230899-EV ja laenulepingust nr 06-230899-EV LISA tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Nimelt kohustus kostja Laenulepingu Lisa 4.3 kohaselt laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks kuni 19.01.2011 4.779% ning alates 20.01.2011 6 kuu Euribor+ 3.555% aastas tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2022. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Laenusaajatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt lepingu põhitingimuste punktile 11 oli laenusaaja kohustatud vara kindlustama.
14.20.05.2011 ütles hageja laenulepingu üles. Laenulepingu ülesütlemisel jäi kostja võlgnevusse summas 6226,26 eurot (põhiosa 5 242,86 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 805,89 eurot, intressi võlgnevus 139,17 eurot, kindlustuse võlgnevus 31,24 eurot, kõrvalnõudelt arvestatud viivis 7,10 eurot.
15.04.02.2013 kohtutäituri vahendusel toimunud enampakkumisel korteriomandile xxxx (hinnaga 15 000 eurot), laekus pärast kohtutäituri kulude mahaarvamist vara müügist laenulepingu 06-025460-EL tuleneva võlgnevuse katteks 12 293,85 eurot ning laenulepingust 06-230899-EV tuleneva võlgnevuse katteks 510,43 eurot. Nimetatud summa ei katnud laenulepingust 06-230899-EV tulenevat võlgnevust. Kostjal jäi hagejale tasumata 6320,61 eurot, millest põhiosa 5242,86 eurot, intress 139,71 eurot, varakindlustus 31,24 eurot, põhiosa viivised 899,39 eurot, varakindlustuse viivis 7,95 eurot (tl 48-51).
16.Kostjalt A Jilt kuulub Swedbank Aktsiaselts`i kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 6 320.61 eurot, millest põhiosa 5 242.86 eurot, intress 139.71 eurot, varakindlustus 31.24 eurot, põhiosa viivised 899.39 eurot, varakindlustuse viivis 7.95 eurot. Kostja ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks kohustust täitnud, mistõttu tuleb A Jilt välja mõista Swedbank Aktsiaselts`i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (5 242,86 eurot) alates hagi esitamisest 30.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas). Kohtukulude jaotusest
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud hageja menetluskulud (riigilõiv) jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.