Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2014 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-15366
Tsiviilasi
XXX OÜ hagi XXXOÜ vastu võla saamiseks 24 600,40 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), esindajad lepinguline esindaja XXX (e-post XXX) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
14.01.2014 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja XXX Kostja seaduslik esindaja XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhinõue 19 913,96 (üheksateist tuhat üheksasada kolmteist eurot ja 96 senti) eurot ja viivis 4 467,98 (neli tuhat nelisada kuuskümmend seitse eurot ja 98 senti) eurot XXX OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt viivis põhinõudelt (19 913,96 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni XXX OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulud 100% ulatuses XXX OÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
2-13-15366 ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Kaupluste XXX (XXX) ning XXX(XXX) valdajaks vaidlusalusel perioodil oli kostja.
2.Hageja esitas kostjale seoses kauplustes XXX ja XXX teostatud vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustöödega ja ventilatsioonisüsteemi hooldustöödega 28.08.2010 arve nr H10087 summas 30 000 krooni, so 1 917,35 eurot, 23.11.2010 arve nr H10115 summas 18 348 krooni, so 1 172,65 eurot, 01.12.2010 arve nr H10121 summas 39 724,80 krooni, so 2 538,88 eurot, 01.12.2010 arve nr H10126 summas 33 532,80 krooni, so 2 143,14 eurot, 27.12.2010 arve nr H10129 summas 17 931,60 krooni, so 1 146,04 eurot ja 28.12.2010 arve nr H101214 summas 12 199,20 krooni, so 779,67 eurot (I kd tl 13-18). Lisaks esitas hageja kostjale 08.04.2011 arve nr H110403 summas 11 755,07 eurot seoses Vabaõhukooli tee eramusse soojuspumba paigaldamisega (I kd tl 19). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võla 19 913,96 eurot, viivise 13.01.2014 seisuga 4 332,95 eurot, viivise põhinõudelt (19 913,96 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 2 lg 1, § 6 lg 1, § 8 lg 1 ja 2, § 9 lg 1, § 23 lg 1, § 76 lg 1, 2, 3 ja 4, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1, § 103 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • teostas kostja tellimusel alates 2010.a suvest kuni 2011.a varakevadeni vee-, kanalisatsiooni, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustöid kostjale kuuluvates kauplustes XXX ja XXX ning paigaldas Vabaõhukooli tee eramusse soojuspumba; • eelnimetatud tööde tegemiseks soetas kostja tellimusel erinevaid kaupu, sageli eelnevalt kooskõlastades kostja esindajaga meili teel; • hageja ja kostja on olnud lepingulistes suhetes ca 15 aastat ning poolte vahel kehtinud äritava kohaselt toimus tööde tellimine hagejalt suuliselt ja tasumine hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel; • tööde üleandmis-vastuvõtmisakte ei koostatud, kohapeal vaatas tööd üle kostja esindaja; • hageja esitatud 45-st arvest on osaliselt või täielikult tasutud 39; • 28.08.2010 arvest nr H10087 on kostjal tasumata 6 000 krooni, so 383,47 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • hageja ei ole tõendanud, et tema poolt esitatud arvetes kirjeldatu oleks kuidagi seotud kostjaga; • ei ole koostatud tööde vastuvõtmise akte, arve koostamine ei saa olla nõude aluseks; • kostjale ei ole kuulunud ja ei kuulu ainsatki eramut Vabaõhukooli teel, mistõttu arve nr H110403 seoses õhksoojuspumba paigaldamisega kostja poolt tasumisele ei kuulu. Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
2-13-15366
8.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel TsÜS § 67 lg-st 2, mis sätestab, et tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lõike 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
11.Kohus on tuvastanud, et kostja tellis hagejalt vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustöid ja ventilatsioonisüsteemi hooldustöid kaupluses XXX asukohaga XXX, Tallinn ning kaupluses XXX, asukohaga XXX. Hageja esitas kostjale seoses kauplustes XXX ja XXX teostatud vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustöödega ja ventilatsioonisüsteemi hooldustöödega 28.08.2010 arve nr H10087 summas 30 000 krooni, so 1 917,35 eurot, 23.11.2010 arve nr H10115 summas 18 348 krooni, so 1 172,65 eurot, 01.12.2010 arve nr H10121 summas 39 724,80 krooni, so 2 538,88 eurot, 01.12.2010 arve nr H10126 summas 33 532,80 krooni, so 2 143,14 eurot, 27.12.2010 arve nr H10129 summas 17 931,60 krooni, so 1 146,04 eurot ja 28.12.2010 arve nr H101214 summas 12 199,20 krooni, so 779,67 eurot (I kd tl 13-18). Lisaks esitas hageja kostjale 08.04.2011 arve nr H110403 summas 11 755,07 eurot seoses Vabaõhukooli tee eramusse soojuspumba paigaldamisega (I kd tl 19).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on eelnevalt nimetatud arvetel kajastatud tööd teostanud ja kas kostjal on hagejale nimetatud arvete tasumise kohustus.
2-13-15366
13.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepinguid sõlmida suulises vormis. Kohus leiab, et toimikus olevate materjalidega ja tunnistajate ütlustega kogumis on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt oli hagejal kohustus teostada kostja valduses olevas kaupluses XXX vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustöid ja kaupluses XXX ventilatsioonisüsteemi hooldustöid ning kostjal oli kohustus nende tööde eest maksta hagejale tasu. Kostja ei ole lepinguliste suhete olemasolule vastu vaielnud. Tunnistajana üle kuulatud XXX, kes oli kuni 09.04.2012 kostja osanik ja kuni 18.01.2012 kostja juhatuse liige, ütluste kohaselt tunneb ta hageja juhatuse liiget XXX umbes 12 aastat ja hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ilmselt kirjalikult raamleping juba palju aastaid tagasi. Tunnistaja selgitas, et hagejalt telliti töid kaupluste XXX ja XXX hooldamiseks, oli sõlmitud suuline hooldusleping ning jooksvalt telliti töid telefoni teel. Tunnistaja sõnul oli neil töökorraldus selline, et pärast tööde tegemist esitas hageja arved kostjale, tunnistaja fikseeris need ja andis käsu raamatupidajal arved tasuda. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt sai kostja 2010.a juunis Merivälja tee 24 kaupluse ruumid rendile ning ta palus hagejal teostada remondi- ja kanalisatsiooni töid vaba eelarvega võimalikult kiiresti. Kostja eesmärk oli võimalikult kiiresti avada kauplus. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli XXX kaupluse remonttööde projektijuht, kellel oli õigus igasuguseid kokkuleppeid sõlmida/kinnitada kostjaga (II kd tl 69-71). Tunnistaja XXXkinnitas kohtuistungil, et ta tegi kaupluses XXX ventilatsiooni-, kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitöid 2010. aastal. Teostatud tööd olid järgmised: küttetööd, oli vaja eemaldada torud ja juhtida need teisele korrusele, sissetõmbe- ja väljapuhe ventilatsioon tuli ehitada terves kaupluses, veepunktide juurde tuli teha santehnika valamud, igast valamust välja viia kanalisatsioon, juhtida vesi kanalisatsioonitorudesse (II kd tl 61-62). Tunnistajale jagas tööülesandeid hageja juhatuse liige Toomas Haabu. Töid tegi tunnistaja ajal kui kauplus ei olnud avatud. Tööde tegemiseks toodi kohale materjalid, torud ja ventilatsioonitarvikud. Tunnistaja XXX kinnitas, et toimikus olev plaan (I kd tl 70) on kaupluse XXX ruumide plaan, kus ta töid teostas. Tunnistaja XXX kinnitas, et töötas kaupluses XXX ja XXX objektidel 2010.a talvel, paigaldas ventilatsioonitorustiku, paagi, lihakambri väljatõmbe ja õhkkardinad välisukse ette. Töökorraldused andis Toomas Haabu. Tunnistaja XXX kinnitas, et XXX tegi seal sanitaartehnilisi töid, teemantpuurimist ja isolatsioonitöid. Tunnistaja XXX kinnitas, et toimikus olev plaan (I kd tl 70) on kaupluse XXX ruumide plaan ja ta näitas kuhu paigaldasid õhkkardinaid, konditsioneeri, vulkano, tagumise ruumi kütteks, kus tegid ventilatsiooni ja küttetöid (II kd tl 63-64). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt käis ta XXX projektidel töid tegemas praktika korras. Tööjuhised andis XXX. Kauplus XXX oli üks suuremaid objekte, kus ta aitas parandada, kohendada ventsüsteemi ja paigaldada esiukse juurde õhkkardinaid. Tunnistaja XXX käis abis ventilatsiooni puhastamas kaupluses XXX(II kd tl 66-67). Kohus leiab, et tunnistajate ütlused teostatud tööde osas langevad kokku. Samuti oskasid tunnistajad kaupluse plaani (I kd tl 70) vaadates öelda, mis tööd ja millises ruumis tehti. Kohus leiab, et hageja poolt kostja kauplustes eelpool nimetatud tööde teostamist kinnitab ka poolte vahel peetud e-kirjavahetus ning asjaolu, et kostja on hagejale tasunud kõnealuste kaupluste vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitustööde ja ventilatsioonisüsteemi hooldustöödega seotud 45-st arvest osaliselt või täielikult 39 arvet (I kd tl 20-45 ja I kd tl 92191). Hageja on saatnud kostjale arveid tehtud tööde eest ning kostja ei ole vastu vaielnud, et enamus arveid on kostja poolt tasutud. 01.02.2011 e-kirjas on XXX hagejale teatanud, et kuna ta ei tööta enam XXXOÜ-s, siis palub edastada arved raamatupidamisse või otse XXXle (I kd tl 38). Lisaks on XXX aadressilt XXX vastanud 01.11.2011 hagejale, et XXX ei ole vaja arveid saata, ta ei tööta jaanuarist alates meil. Ago loal saab ta arved ära maksta (I kd tl 39). Juhul kui hagejal ei oleks olnud lepingulisi suhteid kostjaga ja hageja ei oleks vaidlusaluseid töid teostanud, puudunuks XXX, kes tunnistaja XXX väitel oli kaupluste projektijuht ja XXX, kes oli kostja raamatupidaja, põhjust sel viisil hagejale vastata. Tunnistajate ütlustes ebatäpsused tööde tegemise ajas ei ole olulise kaaluga, mis mõjutaksid kohtu järeldusi tehtud tööde osas. Vabandatav on, et aastaid hiljem ei mäletata täpset aega millal mida tehti.
2-13-15366 VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja väidete kohaselt ja tunnistaja XXX sõnul toimus poolte vahel lepingu sõlmimine ja omavaheline suhtlemine suulises vormis, kuna hageja ja kostja juhatuse liikmed tundsid üksteist üle 10 aasta. Kohtu hinnangul asjaolu, et pooled ei ole sõlminud eraldi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, ei tähenda seda, et hageja ei oleks töid teostanud ega vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja ei ole tööde valmimisele vastuväiteid esitanud ning puudub vaidlus, et kauplus XXX avati klientidele ja oli töös. VÕS §-st 643 ja VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal kohustus tehtud tööd viivitamata üle vaadata ja teatada tööde mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole väitnud, et tehtud tööd olid puudustega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejale seoses tehtud tööde kvaliteedi või hindadega kirjalikke pretensioone esitanud. Tunnistaja XXX sõnul esitati pretensioonid suuliselt (II kd tl 70). Hageja selgituste kohaselt teostasid töid vastavalt kostja nõudmistele. Kohus märgib, et isegi kui hageja poolt teostatud tööd olid mõningaste puudustega, ei ole tõendatud, millised olid puudused ning kui suures ulatuses teostati töid puudustega. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt helistati probleemide korral XXX, kes need ära lahendas (II kd tl 70). Tunnistaja XXX kinnitas, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud ja kirjalikult tehtud tööde puuduste kohta pretensioone ei esitatud. Kostja ei ole tõendanud, et puuduseid ei kõrvaldatud hageja poolt ning need olid sellised, mis õigustaksid hinna alandamist või tasu maksmisest keeldumist. Kostja ei saa/saanud eeldada, et hageja teostas kauplustes töid tasuta ostes eelnevalt selleks vajalikke vahendeid. Asjas ei oma tähtsust tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et tööd ei saanud tähtaegselt valmis (II kd tl 69). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et pooled ei sõlminud kindlaid tähtaegu tööde valmimiseks vaid oli kokkulepe võimalikult kiiresti töödega valmis saada. Eeltoodut kinnitab tunnistaja XXX oma ütlustega, kes oli kostja seaduslik esindaja kokkulepete sõlmimise ajal ja hiljem kuni 18.01.2012. Nähtuvalt tunnistaja XXX ütlustest asus kauplus XXX suhteliselt amortiseerunud hoones ja kõikide tööde tegemist ei olnud koheselt võimalik ette näha ning lahendused tuli kohapeal töökäigus välja mõelda (II kd tl 69). Tunnistaja XXX selgitas, et tegemist oli paindliku töökorraldusega. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused selle kohta, et XXX tuli ja tegi kõik hageja poolt tehtud tööd korda on vastuolulised. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tegi suulise lepingu alusel kaupluses XXX siseviimistlustöid: lagede, vannitoa, WC värvimine, plaatimine, vooderdamine. Muid tööülesandeid tunnistaja sõnul ei olnud. Tunnistaja XXX sõnul samal ajal paigaldas hageja kaupluses ventilatsiooni ja veevärki. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt öeldi talle enne avamist, et peab lõpetama ventilatsiooni ja kanalisatsiooni tööd, mis põhjusel seda tunnistajale ei öeldud (II kd tl 73).Osade tööde ümbertegemise vajadus ilmnes alles pärast seda kui seadmed töötasid nagu liha ja kala lett ja külmkamber. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sh tunnistajad XXX ja XXXei osanud selgitada millises mahus pidi tunnistaja XXX hageja poolt tehtud töid parandama ja kui suur arve tuli selle eest kostjal tasuda. Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus on tõendada, et hageja paigaldas vale pumba, mida kolmas isik hiljem ümber vahetas. Kui pump vahetati põhjusel, et see oli liiga väike nagu tunnistaja XXX ütlustest ilmnes, siis ei ole hageja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et kostja jättis fikseerimata puudused. Samuti on tõendamata, et kostja juhinduvalt VÕS § 664, 646 teavitas hagejat töö mittevastavusest ja andis aja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on saatnud kostjale 10.06.2011 aadressile [email protected] saldoteatise nr 2, mille kohaselt oli seisuga 31.12.2010 kostja võlgnevus hageja ees 202 468,40 krooni, so 12 940,09 eurot. Saldoteatise kohaselt, kui kostja hiljemalt 16.06.2011 saldoteatisele ei vasta, siis loeb hageja eelpool toodud saldo kostja poolt aktsepteerituks (I kd tl 40-42). Puudub vaidlus, et kostja on saldoteatise kätte saanud. See on saadetud e-postiaadressile, millelt on saatnud hagejale 01.02.2011 varasemalt kirja kostja raamatupidaja Marge Salumaa (I kd tl 39). Kohus leiab, et juhul kui isik ei aktsepteeri talle saadetud arveid ja saldoteatist, on tavapärane ja mõistlik, et isik esitab selle kohta vastuväiteid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hageja
2-13-15366 poolt esitatud arvetele ja saldoteatisele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kirjalike arvete ja saldoteatise esitamine eeldab kirjalikult vastuväite esitamist. Saldoteatisele vastamata jätmisega aktsepteeris kostja saldoteatises esitatud võlgnevust. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt teostas hageja töid vaba eelarve alusel (II kd tl 69-70). VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks hageja poolt esitatud arvetel nr H10087, H10115, H 10121, H10126, H10129, H101214 ja H110403 kajastatud teenuste ja kaupade hinnad ei ole selliste tööde teostamise ja kaupade puhul tavalised või mõistlikud. Hageja on esitanud arveid kaupade ostmise kohta (II kd tl 16-23), milliseid hageja paigaldas kostja kauplusesse ja mis on kajastatud hageja poolt kostjale esitatud arvetel nr H10115 (I kd tl 14), nr H10121 (I kd tl 15) ja nr H10126 (I kd tl 16). Tunnistaja XXX kinnitas, et ta toimetas objektile torusid, presstorusid, kuulkraane, põlvi, liiteid, kõiki asju, mida Toomas Haabu Küttemaailmast ostis (II kd tl 66). Ka tunnistaja XXX kinnitas, et tõi materjale Küttemaailmast (II kd tl 63). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks seadmete ja ehituskaupade ostmiseks hagejale teinud ettemakse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kogumis esitatud kirjaliku tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud hageja poolt kostja kaupluses XXX vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsioonija küttesüsteemi ehitustööde ja kaupluses XXX ventilatsioonisüsteemi hooldustööde teostamine ning kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatud järgmised arved: 28.08.2010 arve nr H10087 summas 383,47 eurot, 23.11.2010 arve nr H10115 summas 18 348 krooni, so 1 172,65 eurot, 01.12.2010 arve nr H10121 summas 39 724,80 krooni, so 2 538,88 eurot, 01.12.2010 arve nr H10126 summas 33 532,80 krooni, so 2 143,14 eurot, 27.12.2010 arve nr H10129 summas 17 931,60 krooni, so 1 146,04 eurot ja 28.12.2010 arve nr H101214 summas 12 199,20 krooni, so 779,67 eurot (I kd tl 13-18).
14.Hageja nõuab kostjalt 08.04.2011 esitatud arve nr H110403 summas 11 755,07 eurot tasumist seoses Vabaõhukooli tee eramusse soojuspumba paigaldamisega (I kd tl 19). Tunnistajad XXX ja XXX on kinnitanud, et käisid Viimsi eramus õhksoojuspumpa hageja korraldusel paigaldamas, tunnistaja XXX oli ka sellest teadlik ja on eramust mööda sõitnud (II kd tl 62, II kd tl 64, II kd tl 66-67). Tunnistajad tundsid kohtuistungil hageja esitatud pildilt (II kd tl 26) ära eramu, milles õhksoojuspumpa paigaldamas käisid. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et 2008.a sügisel esitas talle XXX palve, et ta installeeriks küttesüsteemi eramusse ning arve esitamisel lubas XXX mõelda, millise objekti alla selle arve paneb. Hagejal oli lepinguline suhe ainult kostjaga. Lepiti kokku, et nõue esitatakse uue kaupluse raames (II kd tl 58). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt elas kõnealuses eramus (II kd tl 26) 4-5 aastat, pumba tellis eramu omanik, pump paigaldati 2007 või 2008.a sügisel ning väljaspool kauplusi ei ole ta töid hagejalt tellinud (II kd tl 70-71). Seega hagejalt telliti vaidlusalusesse eramusse õhksoojuspumba paigaldus ajal mil kostja seaduslik esindaja selles elas. Kohus leiab, et kostjal on kohustus arve nr H110403 seoses Vabaõhukooli tee eramusse soojuspumba paigaldamisega hagejale tasuda. Nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist oli XXX kostja juhatuse liige ja osanik ajal, mil väidetavalt Vabaõhukooli tee eramusse soojuspump paigaldati. Tunnistaja XXX ütlustest ja hageja esindaja selgitustest nähtub, et hageja teostas vastavaid töid kostja endise juhatuse liikme XXX sõlmitud kokkuleppe alusel ning XXX soovis vastavat arvet kajastada ettevõtte kuluna. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu sai hageja veendumuse, et pumba paigalduse tellijaks on kostja, mistõttu on hageja õigustatud nõudma vastava arve tasumist kostjalt. Juhul kui kostja tellis neid töid kolmanda isiku nimel ning kostja nende tööde eest tasub, säilib kostjal õigus nõuda vastavate kulutuste hüvitamist eramu omanikult. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue kokku summas 19 913,96 eurot põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
2-13-15366 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Arve nr H10087 tasumise tähtaeg oli 04.09.2010, arve nr H10115 tasumise tähtaeg 30.11.2010, arve nr H10121 tasumise tähtaeg 08.12.2010, arve nr H10126 tasumise tähtaeg 08.12.2010, arve nr H10129 tasumise tähtaeg 03.01.2011, arve nr H101214 tasumise tähtaeg 04.01.2011 ja arve nr H110403 tasumise tähtaeg 15.04.2011 (I kd tl 13-19). Hageja on arvestanud seadusjärgse viivisemäära alusel alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 31.03.2013 viivist summas 3 143,11 eurot (I kd tl 8-11) ja alates 01.04.2013 kuni 13.01.2014 viivist summas 1 189,84 eurot (II kd tl 52-54), seega kokku 4 332,95 eurot. Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt alates 14.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2014 on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Alates 14.01.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 12.02.2014 on 30 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 135,03 eurot, so 8,25/365/100x19 913,96x30. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 4 467,98 eurot, so 4 332,95+135,03 ning edasi viivis põhinõudelt 19 913,96 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 19 913,96 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 4 467,98 eurot ja viivise põhinõudelt 19 913,96 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.