Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse X Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse X ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kohtule kostjate vastu hagiavalduse ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I (AS XXX) oma veebiväljaande www.XXX.ee esiuudisena artikli „XXX ametliku elukoha omanik on XXX multimiljonär“, milles ta avaldas tegelikkusele mittevastava väite, et hageja omab sissekirjutust XXX kvartali äri- ja korterihoones korteris, mille omanik on XXX multimiljonär XXX (XXX) X.
2.13. septembril 2013 avaldas kostja II (AS XXX) oma veebiväljaandes www.XXX.ee artikli „XXX on nördinud: ootan vastust küsimusele, kust saite andmed minu elukoha kohta?“, milles avaldas tegelikkusele mittevastava väite, et hageja tegelik elukoht on XXX , rikka Vene ärimehe XXX (XXX) X korteris.
3.14. septembril 2013 avaldas kostja III (AS XXX ) oma väljaandes „XXX “ artikli „XXX elab X s rikka Vene ärimehe juures), milles avaldas tegelikkusele mittevastava väite, et hageja ametlik elukoht on X s XXX , rikka Vene ärimehe XXX (XXX) X korteris. Hageja rõhutas, et kõigi kostjate poolt avaldatud väited ei vasta tegelikkusele ja kostjad ei ole avaldatud väiteid millegagi tõendanud.
4.Kostjate avaldatu on väljamõeldis ning kantud pahausksest soovist luua hagejast negatiivset kuvandit. Au teotamise asjades kehtib põhimõte, kus kõike avaldaja poolt väidetut tuleb käsitleda avaldaja poolt esitatud faktiväidetena, olenemata sellest, millistele andmetele avaldaja on tuginenud. Eeltoodu alusel kannavad kõikide artiklites avaldatud ebaõigete andmete ja seisukohtade avaldamise eest täit vastustust kostjad.
5.Hageja tugines VÕS § 1045 lg 1 punktile 4, § 1046 lõikele 1, § 1047 lõikele 1 ja lõikele 2 ning nõudis vastavalt TsMS §-le 366 kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, sest kostjad on teotanud hageja au (kahjustanud tema mainet). Hageja viitas ka VÕS § 134 lõikele 5 ja 6 ning leidis, et kostjad avaldasid hageja kohta täielikult ebaõige väite, tehes seda omakasupüüdlikul eesmärgil ja viisil, millega kaasnes hagejale kahju. On ilmne, et kasutades hageja elukoha kohta avaldatud artiklis väljendeid nagu „hageja elab rikka Vene ärimehe juures“ ja „hageja omab sissekirjutust korteris, mille omanik on XXX multimiljonär“, on kostjad soovinud hageja õigusi rikkudes tekitada lugejates hagejast negatiivset kuvandit. Kui
kostjad oleksid avaldanud artikli neutraalse sõnastusega ning avaldanud, et hageja poolt elukohana määratletud korteri omanikuks on XXX X , siis võiks asuda seisukohale, et kostjate poolt hagejale olulist mittevaralise kahju tekitamist ei ole toimunud. Käesoleval juhul on kostjad kasutanud ebaõigete faktiväidete avaldamisel sõnastust, mille ainueesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine ja ühiskonnas hageja suhtes hukkamõistu tekitamine ning seeläbi oma väljaannete loetavuse suurendamine.
6.Kostjate poolt avaldatud artiklite kommentaaridest nähtub, et väljaannete lugejates tekitas eelnimetatud valeväidete avaldamine hageja suhtes äärmiselt hukkamõistvaid ja negatiivseid hoiakuid, mistõttu on ilmne, et ebaõigete andmetega tekitati hagejale kahju. Kostjad tuginesid ebaõigele väitele, mille tõele vastavust on võimalik igal isikul äärmiselt hõlpsasti kontrollida, kulutades selleks e-kinnistusraamatu portaalis vähem kui ühe minuti. Kuna ükski kostjatest ei vaevunud kontrollima oma väidete tegelikkusele vastamist ning nad sellele vaatamata avaldasid hageja suhtes hukkamõistva hoiaku ja sõnastusega artiklid, tekitades sellega hagejale kui 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivale linnapeakandidaadile vahetult enne valimisi olulist kahju, on käesoleval juhul kohane kohaldada VÕS § 134 lg 6 ning võtta hagejale kahju hüvitise määramisel arvesse vajadust mõjutada kahju tekitajaid hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitajate varalist seisundit.
7.Hagiavalduse täienduses 30.09.2013.a märkis hageja, et ta palub hüvitise välja mõista kostjatelt solidaarselt VÕS § 65 alusel. Kõik kostjad avaldasid oma väljaannetes ühed ja samad hageja kohta käivad ebaõiged faktiväited, tehes seda üksteisega samas mahus ja samal ajal. Hagejale tekkis ebaõigete andmete avaldamisega mittevaraline kahju, mis tuleneb hageja au teotamisest. Arvestades, et hagejale tekitati kahju avalikkusele ebaõigete ja oma hoiakult au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega kostjate kui Eestis tegutsevate laia lugejaskonnaga kostjate poolt, ei ole hagejale kahju hüvitamise kohustus kostjate poolt osadeks jagatav.
8.Kostjad ei avaldanud ebaõigeid andmeid neutraalselt, vaid seda tehti viisil, mis pidi lugejates tekitama arusaama, et tegemist on korruptsiooniohtliku ja hageja kui praeguse X linnapea ja eesseisvatel valimistel kandideeriva linnapeakandidaadi võimalikku (Venemaast) sõltumatust ohtu seadva olukorraga. Eesti pealinna linnapeaks kandideeriva isiku seostamine vahetult enne valimisi mingisuguste Vene ja XXX miljonäride ja nende rahaga on Eesti kultuurikonteksti ja ajalugu arvestades ilmselgelt kahjustav, sest eestlane käsitleb Venemaad ajaloolistel põhjustel vaenlasena ning seega on venelaste ja Venemaaga seonduv juba iseenesest negatiivse alatooniga. Võttes arvesse artiklite üldist tooni, ei ole artiklite puhul tegemist mingi neutraalse info edastamisega või heakskiitva tooniga artiklitega, vaid tegemist on sõnastusega, mis viitab mingisugusele kõmule, võimalikele hämaratele seostele ning mis faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist tulenevalt kujutavad isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut.
9.Juhul, kui kostjad oleks otsustanud ebaõigeid andmeid avaldada neutraalselt, märkides, et hageja elab aadressil XXX , mille omanikuks on XXX X , ei oleks hagejale eelduslikult kahju tekkinud. Kõik kostjad aga avaldasid ebaõiged väited selliselt, et lisasid ilmselgelt emotsionaalseid väärtushinnanguid sisaldavad sõnad nagu „rikas Vene/XXX miljonär/multimiljonär“. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga, mida on kostjad antud juhul teinud.
10.Hageja nõustus, et kostjad said oma eksimusest aru ning avaldasid esialgsele artiklile järgnevalt õigeid andmeid sisaldavad artiklid. Kostja I seejuures muutis esialgse artikli lihtsalt ära ning jättis kõik kommentaarid (ka need, mis olid kirjutatud esialgse ebaõige artikli peale) alles. Kommentaarid tõendavad, et kostjate avaldatud faktiväited võimaldasid hagejat väärtustada negatiivse väärtushinnanguga, st hagejat kahjustavalt. Negatiivse kuvandi tekkimist ilmestavad järgmised kommentaarid: a. edgari teed käivad läbi XXX...klikin luubil))); b. harjunud lihtsalt XXX armust elama;
c. Edgar on ise tervenisti XXX omand, "koos saba ja sarvedega" nagu venelased armastavad öelda; d. kuidas on võimalik et sellised võõrriigi kontrolli all olev partei ja partei juht tegutseb Eestis. XXXkeskerakond-ühtne venemaa-FSB-putin; e. Niiiii tore! Üks seos venelastega juures; f. Käsi peseb kätt. Üks tarvitab teise kasuks oma ametiseisundit maxumaxja arvel ja teine selle eest elatab teist; g. Niinii, XXX X , kes XXXle ulualust ehk katust pakub, toimetab oma tütre kaudu aktiivselt ka Eesti ärimaastikul, ostes kokku suurettevõtteid, mis masu ajal laenudega raskustesse sattunud. Ega siin eriti midagi ei varjatagi, hoogsalt toimub Eesti manööverdamine tagasi idasuunale; h. sm XXX on vene kurjategijate marionett.
11.Artiklite avaldamise eesmärgiks oli hagejale tema au teotamise kaudu kahju tekitamine, mis kommentaare arvestades realiseerus. Ajakirjandus kui ühiskonnas äärmiselt olulist rolli omav „neljas võim“, peab oma tegevuses lähtuma tegelikest andmetest ning vältima ebaõigete andmete avaldamist emotsionaalselt ja negatiivsete väärtushinnangute tekitamisele suunatult. Ajakirjanduse roll ei tohi ühiskonnas olla väärinformatsiooni avaldamine, vaid kasumi teenimise või ühiskondlike protsesside oma subjektiivsete eesmärkide saavutamiseks suunamise eesmärgil. Kostjad avaldasid hageja kohta täielikult ebaõige väite, tehes seda omakasupüüdlikul eesmärgil ja viisil, millega kaasnes hagejale kahju. On ilmne, et kasutades hageja elukoha kohta avaldatud artiklis väljendeid nagu „hageja elab rikka Vene ärimehe juures“ ja „hageja omab sissekirjutust korteris, mille omanik on XXX multimiljonär“, on kostjad soovinud hageja õigusi rikkudes tekitada lugejates hagejast negatiivset kuvandit. Seejuures on sellise tegevuse motiivid ilmselgelt pahausksed.
12.Kostja AS XXX vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja 1 on viidanud ülekaalukale avalikule huvile, kuid ebaõigete andmete avaldamine ei saa olla ühelgi juhul põhjendatav ega vabandatav ülekaaluka avaliku huviga. Avaliku huvi järgimise eelduseks on avaldatavate faktide tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Kostjal I võis olla küll huvi avaldada hageja tegelik elukoht, kuid ebaõige elukoha avaldamiseks tal huvi olla ei saanud. Veelgi vähem sai õigustatud huvi esineda ebaõigete andmete avaldamiseks viisil, mis on ilmselgelt hagejat halvustav ja temale kahju tekitav. Kahtlemata ei ole ka isikutel, kellele ebaõiged andmed hageja kohta avaldati (sisuliselt kogu Eesti avalikkus), õigustatud huvi saada kostjalt I hageja kohta ebaõiget teavet.
13.Kahtlemata täidab ajakirjandus „ühiskonna valvekoera“ rolli, kuid ainuüksi selle rolli taha rikkumisega kaasneva vastutuse vältimiseks oma rolli pealiskaudselt ja ebapädevalt täitnud ajakirjandus peituda ei saa. Kui „ühiskonna valvekoera“ rolli täitev ajakirjandus on tasemel, et arvab ja usub tõsimeeli, et isikud (sh hagejaks olev X linnapea) võivad elada mitteeluruumiks oleval 12,5 m2 suurusel parkimiskohal ning on seejuures valmis avaldama äärmiselt negatiivse hoiakuga ja emotsionaalselt laetud artikleid hageja suhtes vahetult enne valimisi, millel hageja linnapeakandidaadina osales, siis on kohtulik sekkumine hädavajalik, sest selline isiku õiguste teadlik rikkumine ja kahju tekitamine ei ole kindlasti ajakirjanduse kui „ühiskonna valvekoera“ tegelike ülesannetega vastavuses.
14.Kostja I väited, et ta kontrollis nõuetekohaselt hageja poliitilise oponendi facebook.com leheküljel avaldatud teavet hageja elukoha kohta, ei ole tõsiseltvõetavad. Elektroonilisele kinnistusraamatule on igal isikul vaba juurdepääs ja päringu tegemine ning selle mõttega läbilugemine on enne ilmselgelt ründava ja halvustava artikli avaldamist ajakirjanduse kohustuseks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja suhtes avaldati ebaõigeid andmeid ning tähtsust ei oma, kas need avaldati hagejale oponeeriva linnapeakandidaadi või kinnistusraamatu andmeid lugeda mittemõistva ajakirjaniku „süül“. Kumbki eelnimetatud asjaoludest ei saa olla kostjate vastutust välistavaks.
15.Käesoleval juhul ei ole kostja I tõendanud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 ning § 1050 lg-tes 1 ja 2 toodud asjaolusid, mis välistaksid tema poolt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse ja tema süü. Kuigi kostja I väljaande lugejatel võis eeldatavalt olla õigustatud huvi teada saada, kus hageja elab, ei õigusta see kostja I ajakirjaniku poolt hageja kohta selliste faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist, mis ei vastanud ilmselgelt tegelikkusele ja olid hagejat halvustava alatooniga. Kostja I
ajakirjanik tegi minimaalsel määral eeltööd hageja kohta käivate asjaolude selgitamiseks (helistas kinnistusraamatu tasulisele numbrile), mis ei õigusta see artiklis ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamist.
16.Kostja I väide, et telefonikõne oli ainsaks võimaluseks kontrollida avaldatavaid andmeid, ei vasta tegelikkusele, sest kinnisturaamatu elektroonilisele andmebaasile on juurdepääs kõigi isikutel. Ajakirjanikud oleksid pidanud reaalset kinnistusraamatu seisu kontrollima, et ei juhtuks selliseid avaldajate tõsiseltvõetavust kahtluse alla seadvaid möödalaskmisi, kus Eesti juhtivad meediaväljaanded väidavad, et linnapea elab 12,5 m2 suurusel „XXX miljonärile“ kuuluval parkimiskohal. Kostja I ajakirjanikud pidid ette nägema hageja maine kahjustamist ning seeläbi talle mittevaralise kahju tekkimist. Kasutades hageja elukoha kohta avaldatud artiklis väljendeid nagu „hageja elab rikka Vene ärimehe juures“ ja „hageja omab sissekirjutust korteris, mille omanik on XXX multimiljonär“, on kostjad soovinud hageja õigusi rikkudes tekitada lugejates hagejast negatiivset kuvandit.
17.Kostjate AS XXX ja AS XXXvastuväidetele vaidles hageja samuti vastu. Ebaõigete andmete avaldamine ei saa olla ühelgi juhul põhjendatav ega vabandatav ülekaaluka avaliku huviga. Avaliku huvi järgimise eelduseks on avaldatavate faktide tõesus ja väärtushinnangute kohasus. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt saab ebaõigete andmete avaldamist lugeda õiguspäraseks vaid siis, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjatel võis olla huvi avaldada hageja tegelik elukoht, kuid ebaõige elukoha avaldamiseks tal huvi olla ei saanud. Veelgi vähem sai õigustatud huvi esineda ebaõigete andmete avaldamiseks viisil, mis on ilmselgelt hagejat halvustav ja temale kahju tekitav.
18.Kostjad väitsid, et nad kontrollisid piisavalt avaldatud teavet, tehes päringu kinnistusraamatusse. Kostjaid said seega teada, et aadressil XXX asub mitteeluruumiks olev 12,5 m2 suurune parkimiskoht, mis kuulub XXX X ’ile. Kostjad avaldasid teadlikult hageja suhtes äärmiselt negatiivse hoiakuga ja emotsionaalselt laetud artiklid vahetult enne valimisi. Iga keskmine mõistlik isik oleks saanud koheselt aru, et X linnapea ilmselt ei ela parkimiskohal (kellele iganes see siis ka kuulub), kuid kostjad sellegipoolest avaldasid artikli. Kostjate II ja III väited avaldatud info kontrollimise kohta on eluliselt ebausutavad ja tõendamata. Esitatud kinnistusraamatu väljatrükid on saadud pärast artiklite avaldamist ja päringud on teinud kostjate esindaja.
19.Vaidlus puudub selle üle, et kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Asjaolu, kas kostjad avaldasid ebaõiged andmed hagejale oponeeriva linnapeakandidaadi või kinnistusraamatu andmeid mittemõistva ajakirjaniku „süül“, ei oma tähtsust, sest kumbki eelnimetatud asjaoludest ei saa olla kostjate vastutust välistavaks. Kostjad pidid ette nägema hageja maine kahjustamist ja seeläbi mittevaralise kahju tekkimist.
20.29.01.2014.a istungil selgitas hageja, et ta on kohtumenetluses avaldanud enda postiaadressi, mitte tegeliku elukoha. Hageja ise ei ole avalikkusele mistahes ebaõigeid andmeid avaldanud ning ajakirjanikud oleksid võinud reaalselt kontrollida, kas hageja elab kellelegi kuuluvas korteris. Kostjate avaldatud seos XXX rahaga lõi hagejast negatiivse kuvandi. Kostjate poolt ei toimunud ja ebaõigete faktiväidete nõuetekohast ümberlükkamist, vaid juba avaldatud artiklis asendati teatud faktid õigetega. Mingit õiendust kostjad ei avaldanud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
AS XXX vastuväited
21.Kostja AS XXX vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole artikli avaldamisel rikkunud niisuguseid hageja isiklikke õigusi, mis annaksid alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja
tõi välja, et avaldatud artikli autor helistas 13.09.2013.a kell 15.46 temale kuuluva telefoni numbrilt XXX e-kinnistusregistri tasulisele infotelefonile – 900 1010, et kontrollida enne artikli avaldamist fakte. Kostja I avaldas Internetis veebilehel http://www.tallinncity.ee/ artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX multimiljonär“ 13.09.2013 kell 15:47. Seejärel sai kostja I 13.09.2013 kell 17.31 kinnistu aadressiga XXX 10 krt 17 omaniku esindajalt e-kirja. E-kirja saamise järel avaldas kostja I mõne tunni möödudes parandatud ja täiendatud artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“. 14.09.2013.a ilmus ajaleht „XXX“ paberväljaandes lk 4 artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“.
22.Kostja 1 leidis, et tal oli artikli avaldamisel olemas ülekaalukas avalik huvi. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Artikkel avaldati kohalike omavalitsuste valimiste ajal väga olulisel teemal ehk seoses poliitiku püsiva elukohaga. Tulenevalt KOKS § 5 lg 5 on kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
23.Eesti avalikkuse jaoks on seni hageja elukohaks t peetud XXX. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et kui poliitikute kohta avaldatakse infot seoses poliitilises küsimuses, siis peab poliitiku kriitikataluvus olema iseenesest laiem kui eraisikutel. Reeglina tuleb valimiste ajal seoses valimistega levitatud informatsiooni pidada avalikkusele huvipakkuvaks. Hageja aadressi avalikustamine ei olnud tema privaatsfääris olevate andmete avaldamine, sest sellest sõltus, kas hagejal üldse oli õigus kandideerida kohalikel valimistel.
24.Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi tuleb teha vahet poliitikutel ja nö lihtsalt avaliku elu tegelastel. Avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama suurema kriitikaga. Üldsuse kõrgendatud huvi poliitiku või täidesaatvat riigivõimu teostava kõrgema riigiametniku isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu on õigustatud. Avaliku elu tegelase suhtes lubatava kriitika ulatus on avaram kui eraisiku suhtes. Poliitilises diskussioonis tuleb opositsiooni esindajatele tagada segamatu võimalus oma vaadete ja seisukohtade avalikuks teatavakstegemiseks. Poliitikute eraelu kaitsesfäär on kitsam võrreldes eraisikuga, sest poliitik on ennast teadlikult asetanud avalikkuse tähelepanu alla.
25.Kostja leidis, et hageja roll poliitiliste otsuste vastuvõtmisel on ääretult suur ja tema tegemised valimiste ajal on kindlasti ülekaaluka avaliku huvi objektiks. Hageja ei saa eeldada, et temaga seotult avaldatakse ainult talle sobivat infot. See, et hagejale ei meeldinud tema elukoha omaniku avaldamine, ei tähenda, et ajakirjandus sellisel juhul oleks tekitanud talle kahju. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud pretsedendiõiguse kohaselt on sõnavabadus üks demokraatliku ühiskonna põhialuseid ning selle arenemise ja iga inimese eneseteostuse põhieeldusi.
26.Kostja artiklis sisalduva hageja elukoha küsimus sai alguse sellest, kui XXX avaldas oma Facebook’i kontol hagejaga seotud kohtumääruse, milles oli hageja elukohaks märgitud XXX . Artikli autor ajakirjanik XXX helistas andmete kontrollimiseks kinnistusregistri tasulisele infotelefonile. Korteri XXX omanikuks on XXX X . Ka hagiavalduses on hageja oma elukohaks märkinud XXX . Kui hageja oleks enda aadressiks märkinud XXX 10 - külaliskorter 17, siis oleks hagejal olnud põhjendatud pahameel, et omaniku kohta on avaldatud ebaõiged faktid. Käesoleval juhul eksitab hageja jätkuvalt avalikkust.
27.Kostja I poolt avaldatud väited ei riiva hageja isiklikke õigusi ja hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi vaatamata. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigust nõuda ebaõigete faktide
ümberlükkamist, kui need on ebaõiged üksnes tühisel määral. Isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama väidetes sisalduva fakti ebaõigsuse, ei ole hagejal õigust nõuda mittevaralist kahju, sest tegemist on tühise ebatäpsusega. Hageja ise mainib enda elukohaks XXX mitte XXX 10külaliskorter 17. Kui kostja I mõistis, et tegemist võib olla hoopis viimasena mainitud aadressiga, parandas ta mõne tunni jooksul artikli ja avaldas järgneval päeval ajalehe „XXX“ paberväljaandes õiged andmed. Lisaks on kostja I pakkunud võimalust lükata ümber artiklis avaldatu, mida hageja ka kasutas.
28.Artikli põhisõnumiks oli oluline küsimus, kas hageja saab üldse X s kandideerida. Elukoha omaniku andmed olid lisatud sooviga tuua selgus lugejale, kellele kuulub hageja kui tipppoliitiku kasutada olev korter. Täiesti arusaamatu on hageja püüe seostada väiteid rahvuslikel pinnal oletatavate vastuoludega. Selliste seoste kujutamine on vastuvõetamatu ja rahvaste vahelist vaenu õhutav. Hageja ei ole tõendanud, et „eestlane käsitleb Venemaad ajaloolistel põhjustel vaenlasena“.
29.Sõnade „vene miljonäri“ korteri kasutamine või mitte kasutamine ei ole kuidagi hageja isikut puudutav ning iroonia ja sarkasmi kasutamine avalikus diskussioonis on õigustatud. Artiklis ei ole lahatud hageja isikuomadusi ega kasutatud tema suhtes vulgaarseid väljendeid. Avaldatud väited ei ole negatiivse tähendusega.
30.Kostja I täitis andmete avaldamisel hoolsuskohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I soovis avaldada tema suhtes ebaõigeid andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Kostja ei olnud artikli avaldamisel pahauskne. Kostja I kontrollis andmeid enne avaldamist temale ainuvõimalust kättesaadavast allikast. Üldreeglina ei ole ühel kortermajal kahte korterit sama numbriga ja kui hageja märkis enda aadressiks korteri 17, oli ainuvõimalik kontrollida korterit numbriga 17. Hageja ise provotseeris avalikkust elukoha ebatäpse aadressi avaldamisega. Kostjal I oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi ning andmeid avaldati ainult ajakirjanduslikul eesmärgil. Kostja I võis eeldada kinnistusraamatu andmete õigsust.
31.Artikli avaldamine oli õigustatud ja artikli avaldamist ei saa käsitleda ajakirjanduse poolt piiri ületamiseks avaliku elu tegelase isiklike õiguste rikkumisena. Hageja ise lõi avalikkusele eksitava mulje oma elukohast. Hageja nõue ei ole põhjendatud, sest kostja I täitis hoolsuskohustust, kostja I teos puudus õigusvastasus ja süü. Kostja I muutis artiklit koheselt pärast kirjavahetust, mil selgus, et kinnistul XXX 10 on korter 17 ja külaliskorter 17. Vastava ümberlükkava teate avaldas kostja I ka paberväljaandes, lisaks on hagejale pärast korduvalt võimaldatud sõnavõtmist.
32.Eraelu puutumatuse igasugune riive ei ole automaatselt õigusvastane, vaid see tuleb igal juhtumil eraldi tuvastada, tehes väärtusotsustuse. Väärtusotsustuse tegemise kriteeriumid on välja toodud VÕS § 1046 lõike 1 2. lauses ja lõikes 2. Hageja enda nõusolekul on kajastatud tema elukohana Hundisilma talu. Hageja on ise vabatahtlikult käsitlenud oma eraelu avalikkuse eest suures ulatuses, detailselt ja korduvalt.
33.Kostja I ei nõustunud, et hageja soovis saada hüvitist kostjatelt solidaarselt, jätmata arvestamata kostja I käitumise. Juhul, kui kohtu hinnangul on kostja I avaldanud õigusvastaselt hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu, tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada võimaliku rikkumise raskust ja ulatust. Kostja I parandas ebaõiged andmed ja kustutas pärast hagi kättesaamist kõik artikli suhtes avaldatud kommentaarid. Kostja I ei ole teinud mingeid ettevalmistusi edasisteks rikkumisteks ega ole hagejat võimalike rikkumistega ähvardanud. AS XXX ja AS XXX vastuväited
34.Kostjad II ja III vaidlesid samuti hagiavaldusele vastu. Kostjad leidsid, et nad ei ole toime pannud õigusvastast tegu, mis juba iseenesest välistab kahjunõude rahuldamise. Kostjad tõid välja, et 17.09.2013.a tegi Harju Maakohus määruse tsiviilasjas 2-13-42178, mille kohaselt on hageja XXX märkinud enda elukohaks XXX . Kinnistusraamatu väljavõtte järgi asub XXX 10 aadressil mitu korterit ning korter nr 17 kuulub XXX X ile. Külaliskorter nr 17 samas majas kuulub XXX.
35.Hageja on ise kirjutanud enda blogis, et: „Olen oma maksud ikka X maksnud ja ei saanudki hästi aru, miks minu elukoht nüüd XXX huviobjektiks oli muutunud. Lõpuks öeldi välja – ma olevat korteri üürinud ühelt XXX multimiljonärilt. Huvitav, kas kelleltki neist, kes tänu IRL-ile elamisloa said? Tegelikult loodeti mind sellise väitega enne valimisi järjekordselt määrida. Kui keegi sellise info ka lekitas, siis XXX seda uskudes astus lihtsalt ämbrisse, sest ma ei ole üheltki XXX multimiljonärilt korterit üürinud (muide ega selleski oleks midagi taunimisväärset, kui ma seda oleks teinudki).“
36.Kostja II vaidlusalune artikkel „XXX on nördinud: ootan vastust küsimusele, kust saite andmed minu elukoha kohta?“ avaldati 13.09.2013 kell 16.42. Artiklis avaldatud väide korteri kuuluvusest XXX X parandati kell 18.13 ning asendati täielikult tõese informatsiooniga, mille kohaselt korter kuulub XXX. Artikkel eemaldati internetist sama päeva kell 18.38. Tõendab lisa
37.Kostja III vaidlusalune artikkel „XXXelab X rikka Vene ärimehe juures“ avaldati samuti 13.09.2013 kell 16.42. Selles artiklis avaldatud väide korteri kuuluvusest XXX X parandati samuti kell 18.13 ning asendati täielikult tõese informatsiooniga, mille kohaselt korter kuulub XXX. Artikkel eemaldati Internetist sama päeva kell 18.38. Kostja II on vaidlusaluste artiklitega samal päeval, s.o. 13.09.2013 kell 18.30 avaldanud ka täiendatud andmeid sisaldava artikli „XXX ametlikuks elukohaks X s on XXX korter?“. Antud artiklis selgitati eelnevaid asjaolusid.
38.Hageja heidab kostjatele II ja III ette valeinformatsiooni avaldamist selle kohta, et hageja elukohaks on XXX , mis kuulub XXX X . Kostjad II ja III ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, vaid tegu on hageja enda poolt avaldatu kordamisega. Isiku enda avaldatut ei saa käsitleda valefaktina VÕS §1047 mõttes. Antud juhul on hageja avaldanud enda elukoha andmed TsMS § 338 lg 1 p 1 alusel menetlusdokumendis. Kui isik avaldab enda elukohaandmed, siis nende õigsuse kontrollimine on Eesti õiguse kohaselt piiratud, sest rahvastikuregistrist ei saa ajakirjanik teha päringuid.
39.TsMS § 338 lg 1 p 1 järgi peab menetlusosaline kohtule avaldama oma aadressi ja kolmandad isikud ei saa avaldatu õigsuses kahelda. Pärast seda, kui esmaavaldajast hageja oli ise informatsiooni parandanud, parandasid selle ka kostjad II ja III kui nn kordusavaldajad. Sisuliselt avaldasid kostja õigesti, et hageja elukoht on XXX ning viidatud korter kuulub XXX X . Ka antud hagiavalduses on hageja taas enda elukohaks märkinud XXX , mitte XXX 10külaliskorter 17.
40.Kostjad leidsid, et isegi juhul, kui nad on avaldanud valeväited, on tegu õiguspärase avaldamisega VÕS § 1047 lg 2 ja lg 3 alusel. Antud juhtumil avaldasid kostjad II ja III artiklid valimiseelsel ajal tõstatamaks avalikkuse ette küsimuse sellest, kas hagejal, kui X linnapeaks kandideerival isikul on püsiv elukoht X linnas (nagu nõuab kohalike omavalitsuste volikokku valimise seaduse § 5 lg 5). Senini oli avalikkusel põhjendatult küsimus, kas hageja tegelik elukoht on tema talu Hundisilmal. Kui ilmnes, et hageja elukohaks on üürikorter XXX kvartalis, oli avalikkusel õigustatud huvi selle vastu, kellele üürikorter kuulub. Selle üle, kas kohalikel valimistel kandideeriv isik täidab seaduse kriteeriumid kandideerimiseks, võib ja kindlasti peabki eksisteerima avalik debatt ning ajakirjandusel on demokraatlikus olukorras sellise debati
tekitamises oluline roll.
41.Kostjad kontrollisid piisavalt hageja enda poolt avaldatud andmeid kinnistusraamatust. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et ajakirjanik ei pidanud kontrollima ametlikus raportis avaldatud teabe paikapidamist. Hageja poolt avaldatud valeandmete riski ei kanna kostja II ega III, sest nad kontrollisid andmeid piisava põhjalikkusega.
42.Kostjad leidsid, et avaldamise õigusvastasuse puudumine välistab kahju hüvitamise nõude. Ühtlasi on kostjad vaidlusaluse informatsiooni Internetist eemaldanud ja avaldanud õiged andmed. Lühiajalisest avaldamisest tulenev kahju hagejale puudub ja on tõendamata. Väidetav ebaõige informatsioon oli Internetis kättesaadav alla 2 tunni. Hageja kahju nõue on alusetu, paljasõnaline ja tõendamata. Kuna hageja ise avaldas enda kohta valeinformatsiooni, on kahju hüvitamine välistatud.
43.21.01.2014.a seisukohtades kostja II ja kostja III leidsid, et hageja viited sellele nagu kuuluks XXX X vaid parkimiskoht, on ebaõiged. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja tegelik elukoht XXX 10-külaliskorter 17 on äriruum. Väited selle kohta, et kinnistusraamatu väljavõtted pärinevad ajast pärast kostja kirjaliku vastuse esitamist kohtule, ei oma tähtsust, sest kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud.
44.Harju Maakohtu 29.01.2014.a istungil kostjad II ja II selgitasid, et enne artiklite avaldamist toimunud pressikonverentsil hageja tema elukoha kohta esitatud küsimustele vastata ei soovinud. Kostjad ise tegid andmete kontrollimiseks elektroonilise päringu kinnistusraamatusse. Hageja oleks kohtumenetluses avaldama oma tegeliku elukoha, mitte postiaadressi. Hageja viidatud väärtushinnangud ei olnud negatiivsed. Seaduse kohaselt on taunitav ebakohase väärtushinnangu avaldamine, mitte negatiivse väärtushinnangu avaldamine. Nõudeõigus nende väärtushinnangute osas kuuluks XXX X , mitte hagejale. Kuni kohtumenetluseni hageja kostjate poole ei pöördunud ega soovinud ühegi paranduse avaldamist. Puudub alus hageja kahjunõude rahuldamiseks, sest kostjad on rikkumise juba heastanud ja puudub hageja kaitset vääriv huvi.
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
46.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 13.09.2013.a avaldas kostja AS XXX veebiväljaandes www.XXX.ee artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX multimiljonär“, milles ta avaldas, et hageja omab sissekirjutust korteris XXX , mille omanik on XXX multimiljonär XXX (XXX) X ; 2) 13. septembril 2013.a avaldas AS XXX kell 15:47veebiväljaandes www.XXX.ee artikli pealkirjaga „XXX on nördinud: ootan vastust küsimusele, kust saite andmed minu elukoha kohta?“, milles ta avaldas, et hageja elukohaks on korter XXX , mis kuulub rikkale Vene ärimehele XXX (XXX) X ; 3) 13.09.2013.a avaldas kostja AS XXX veebilehel www.epl.ee artikli pealkirjaga „XXX elab X rikka Vene ärimehe juures“, milles avaldas, et hageja elab XXX X kuuluvas korteris; 4) kostja AS XXX sai 13.09.2013.a kell 17.31 e-kirja XXX X esindajalt, kes kinnitas, et XXX X puudub seos hagejaga; 5) kostja AS XXX avaldas 13.09.2013.a mõne tunni möödumisel pärast esimese artikli ilmumist veebilehel www.XXX.ee parandatud ja täiendatud artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“;
6) kostja AS XXX avaldas 13.09.2013.a kell 18.13 uue artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“; 7) kostja AS XXX eemaldas veebilehelt 13.09.2013.a kell 18:38 varasema artikli pealkirjaga „XXX on nördinud: ootan vastust küsimusele, kust saite andmed minu elukoha kohta?“; 8) kostja AS XXXparandas avaldatud artikli „XXX elab X rikka Vene ärimehe juures“ 13.09.2013.a kell 18:13; 9) kostja AS XXX eemaldas 13.09.2013.a kell 18:38 veebilehelt artikli pealkirjaga „XXX elab X rikka Vene ärimehe juures“; 10) 14.09.2013.a ilmus ajaleht „XXX“ paberväljaandes lk 4 artikli pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“; 11) varasemalt oli Harju Maakohus teinud 12.09.2013.a määruse tsiviilasjas 2-13-42178, milles oli hageja elukohaks märgitud XXX , Tallinn; 12) X s kohaliku omavalitsuse valimistel kandidaadina üles astunud XXX avaldas oma Facebook’i kontol eelviidatud määruse; 13) käesolevas menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-42178 on hageja avaldanud, et tema elukoht on XXX , Tallinn; 14) kohtuväliselt hageja kostjate poole ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõudega ei pöördunud.
47.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjad avaldasid hageja suhtes õigusvastaselt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millest tulenevalt peavad kostjad solidaarselt tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise.
48.Hageja leidis, et kostjad avaldasid tema suhtes pahauskselt ja omakasupüüdlikult ebaõigeid väiteid. Kuivõrd kostjad kasutasid artiklites väljendeid „hageja elab rikka Vene ärimehe juures“ ja „hageja omab sissekirjutust korteris, mille omanik on XXX multimiljonär“, soovisid nad hagejast luua negatiivset kuvandit. Kui kostjad oleksid artiklid avaldanud neutraalses sõnastuses, ei oleks kahju tekkinud. Eesti pealinna linnapeaks kandideeriva isiku seostamine vahetult enne valimisi mingisuguste Vene ja XXX miljonäride ja nende rahaga on Eesti kultuurikonteksti ning ajalugu arvestades ilmselgelt kahjustav, sest eestlane käsitleb Venemaad ajaloolistel põhjustel vaenlasena ning seega on venelaste ja Venemaaga seonduv juba iseenesest negatiivse alatooniga. Avaldatud artiklite kommentaarid näitavad, et lugejates tekkis hageja suhtes negatiivne hoiak, mistõttu on ilmne hagejale kahju tekkimine. Kostjad oleksid ebaõigeid andmeid saanud kergesti kontrollida, kuid nad ei teinud seda. Iga mõistlik isik oleks aru saanud, et hageja ei saa elada 12,5 m2 suurusel parkimiskohal. Ajakirjanduse rolliks ühiskonnas ei ole ebaõigete andmete levitamine. Kohtumenetluses on hageja avaldanud enda postiaadressi, mitte tegeliku elukoha. Kui kostjad mõistsid avaldatud andmete ebaõigsust, siis ei avaldanud nad mingit õiendust, vaid asendas avaldatud andmed uutega.
49.Kostja AS XXX leidis, et artikli avaldamiseks oli ülekaalukas avalik huvi, sest see puudutas küsimust, kas hagejal on üldse võimalik X linnas kandideerida. Kostja
AS XXX
ajakirjanik kontrollis andmeid enne avaldamist telefonikõnega e-kinnistusregistri tasumisele infotelefonile. Hageja näol on tegu avaliku elu tegelasega, kes peab taluma suuremal ulatusel kriitikat kui tavaline eraisik. Hageja aadressi avalikustamine ei olnud tema privaatsfääris olevate andmete avaldamine, sest sellest sõltus, kas hagejal üldse oli õigus kandideerida kohalikel valimistel. Hageja ise eksitab jätkuvalt avalikkust, kui väidab, et ta elab aadressil XXX . Kui hageja oleks ise enda kohta avaldanud, et ta aadress on XXX 10-külaliskorter 17, ei oleks kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja väited selle kohta, et kostja avaldatu oli negatiivne rahvuslikul pinnalt tõusetuvate vastuolude tõttu, on ebaõiged ja põhjendamatud. Artiklis ei ole lahatud hageja isikuomadusi ega kasutatud tema suhtes vulgaarseid väljendeid. Avaldatud väited ei ole negatiivse tähendusega. Kostja AS XXX parandas kõik ebaõiged väited.
50.Kostjad AS XXX ja AS XXX rõhutasid, et hageja pidi kohtumenetluses avaldama enda
kohta tõesed elukoha andmed. Sisuliselt avaldasid kostjad õigesti, et hageja elukoht on XXX ning viidatud korter kuulub XXX X . Isegi juhul, kui kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid, oli tegu õiguspärase avaldamisega, sest valimiseelsel ajal kajastati küsimust, kas hagejal on üldse X püsivat elukohta. Kostjad kontrollisid andmeid enne avaldamist kinnistusraamatust ja ebaõiged andmed parandati esimesel võimalusel. Väidetav ebaõige informatsioon oli Internetis kättesaadav alla 2 tunni. Hageja kahjunõue on alusetu ja tõendamata. Hageja viidatud väärtushinnangud ei olnud negatiivsed ega puudutanud hagejat. Negatiivse väärtushinnangu avaldamine ei ole taunitav, seadus taunib ebakohase väärtushinnangu avaldamist.
51.VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lõike 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et isiku elukoha andmete avaldamise puhul on iseenesest tegemist tema eraelu puutumatuse rikkumisega, millisel juhul tuleb hinnata, kas rikkumine oli õigustatud või mitte.
52.Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust reguleerib VÕS § 1047, mille lõige 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 3 ei loeta hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
53.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks näeb VÕS § 134 lg 6 ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus eeltoodule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
54.Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätetest, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuuluks rahuldamisele siis, kui on tuvastatud tema eraelu puutumatuse õigustamatu riive, tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga või tema suhtes au teotavate ebaõigete andmete avaldamine. Ainuüksi ebaõigete andmete avaldamine (mis oma sisult ei ole au teotavad ega riiva eraelu puutumatust), ei ole mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks piisavad, vaid sellisel juhul saab nõuda ebaõigete andmete parandamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete
avaldamine on õigusvastane (RK TKo 3-2-1-83-10 p 12).
55.Riigikohus on leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks (RK TKo 3-2-1-63-02, p 7). Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RK TKo 3-2-1-161-05 p 12). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RK TKo 3-2-1-43-09, p 16).
56.Riigikohus on ühtlasi leidnud, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes (RK TKo 3-2-118-13, p 14). Avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (RK TKo 3-2-1-17-05, p 20). Üldsuse kõrgendatud huvi poliitiku või täidesaatvat riigivõimu teostava kõrgema riigiametniku isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu on õigustatud (RK TKo 3-2-1-123-97).
57.Riigikohtu hinnangul on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RK TKo 3-2-1-19-08, p 13, nr 3-2-1-51-05, p 22, 24). Kui isiku õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust ja muid pressideliktide eripärasid, näiteks artikli avaldamise motiive (RK TKo 3-2-1-18-13, p 28). Igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega (RK TKo 3-2-1-11-04, p 17).
58.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja näol on tegemist Eestis äärmiselt tuntud avaliku elu tegelasega, kes osales poliitikuna artiklite avaldamise ajal X linnas kohalike omavalitsuste valimisel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjad parandasid ise ilma hageja pöördumiseta hageja suhtes avaldatud ebaõiged faktiväited ning käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõuet. Seega tuleb kohtul asjas kogutud tõendeid hinnates tuvastada, kas kostjad sekkusid õigusvastaselt hageja eraellu või avaldasid tema suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid või au teotavaid faktiväiteid, mis annaksid alust mittevaralise kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et veebilehel www.XXX.ee oli 13.09.2013.a esilehel avaldatud pealkiri: „XXX ametliku elukoha omanik on XXX multimiljonär“ (toimiku 1. kd, lk 9). Artiklis endas (toimiku 1. kd, lk 10) oli märgitud järgmist: „Täna avaldas IRL linnapeakandidaat XXX oma Facebooki lehel kohtumääruse, kus oli kirjas hageja Edgar XXX ametlik elukoht“. Samuti oli artiklis avaldatud: „Kinnistusraamatu järgi on korteri omanik XXX multimiljonär XXX (XXX) X “.
60.Veebilehel www.XXX.ee avaldati 13.09.2013.a artikkel (toimiku 1. kd, lk 11), milles oli toodud järgmine lause: „XXX ametlik elukoht X s on XXX , rikka Vene ärimehe XXX (XXX) X korteris“. Samuti on artiklis märgitud, et hageja elukoha aadress sai avaldajale teatavaks kohtumäärusest. Ajalehes „XXX “ ilmus artikkel (toimiku 1. kd, lk 12, lk 170), mille pealkiri oli „XXXelab X s rikka Vene ärimehe juures“. Nimetatud artikli esimeses lauses oli märgitud:
„Edgar XXX ametlik elukoht on X s XXX , rikka Vene ärimehe XXX (XXX) X korteris.“ Antud artiklis oli taas märgitud, et aadressi avaldas hageja ise kohtule esitatud hagis. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selles, et tegelikult hageja XXX X kuuluvas korteris ei ela.
61.Hinnates kõiki eelviidatud artikleid, ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et nendes on hageja kohta avaldatud ebakohaseid või negatiivseid väärtushinnanguid või au teotavaid faktiväiteid. Kuigi hageja elukoha andmete avaldamise näol oli iseenesest tegemist hageja eraelu puutumatuse riivega, oli riive õigustatud, sest X linnas kandideerimiseks pidi hagejal olemas olema X s asuv elukoht ning ajakirjanduse huvi avaliku elu tegelaseks oleva kandidaadi tegeliku elukohta kohta oli poliitilise debati tingimustes õigustatud. Kohtu hinnangul ei olnud sekkumine hageja eraellu õigusvastane, sest avalikkusel oli põhjendatud huvi teada saada, kas hagejal on võimalik X s kandideerida või mitte. Kuigi kostjate poolt avaldati ekslikult, et hageja elab XXX X kuuluvas korteris, on iseenesest tegemist mitte au teotava faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga, vaid neutraalse tähendusega ebaõige faktiga.
62.Mistahes arvamusavaldusi või väärtushinnanguid hageja suhtes tulenevalt tema elukohast ei ole ükski kostjatest vaidlusalustes artiklites avaldanud. Mistahes asjaolusid, milliste pinnalt võiks ebaõigete andmete avaldamist kostjate poolt pidada pahausklikuks või omakasupüüdlikuks, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda hageja käsitlusega, et väljendite „rikka“, „Vene“ ja „multimiljonär“ kasutamise teel loodi kostjate poolt hagejast negatiivne kuvand, sest ajaloolistel põhjustel on Eesti avalikkuse silmis seosed vene rahvustest isikute suhtes negatiivsed. Kohtu hinnangul ei ole tegemist üldteada oleva asjaoluga. Hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile või menetlusvälisele usaldusväärsele allikale, mis tema seesugust käsitlust toetaks. Kohus leiab, et tegemist on hageja spekulatiivse eelarvamusega, mis ei ole põhistatud. Kaasaegne Eesti Vabariik on multikultuurne riik, kus elab mitmetest eri rahvustest isikuid ning Eesti ühiskondlikud, kultuurilised ja majanduslikud sidemed naaberriikide, sh Venemaaga, on tihedad. Lisaks ei saa eeldada, et eestikeelset meediat jälgivad vaid eesti rahvusest lugejad, kellele hageja seesuguse spekulatiivse järelduse omistab.
63.Isiku rahvusliku kuuluvuse või tema varalise seisundi kohta andmete avaldamine ei kujuta kohtu hinnangul endast väärtushinnangut, vaid tegemist on väärtusneutraalse faktiväitega. Isegi juhul, kui neid väljendeid saaks mistahes kontekstis pidada väärtushinnanguteks, ei ole neid avaldatud mitte hageja, vaid XXX X suhtes. Ühtegi väärtushinnangut (sh negatiivset või ebakohast) ei ole kostjad hageja suhtes viidatud artiklites avaldanud.
64.Hageja esitatud kommentaaridest veebiportaalis www.XXX.ee (toimiku 1. kd, lk 13-38) nähtub, et mitmed kommenteerijad avaldasid pärast artikli avaldamist hageja suhtes negatiivseid arvamusi. Samas ei puudutanud mitmed kommentaarid mitte hagejat, vaid toimuvat valimisvõitlust ning kommentaarides kritiseeriti ka teisi valimistel osalevaid linnapea kandidaate. Arvestades hageja tuntust avaliku elu tegelasena, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et hageja suhtes avaldatud negatiivsed kommentaarid tulenesid ainult kostjate poolt avaldatud artiklitest. Samuti ei saa kommentaaride avaldajate arvamust kohtu hinnangul samastada keskmise lugeja või avalikkuse arvamusega. Ainuüksi esitatud kommentaaridest ei saa järeldada, et kostjate poolt avaldatud faktiväited kahjustasid hageja mainet või olid tema suhtes au teotatavad. Kommenteerijate arvamused hagejast ei muuda kostjate avaldatud väärtusneutraalseid faktiväiteid ebakohasteks väärtushinnanguteks. Poliitiku, valimiskandidaadi ja avaliku elu tegelasena pidi hageja arvestama, et kõik kommenteerijad ei pruugi tema suhtes avaldada positiivseid arvamusi.
65.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et 13.09.2013.a kell 17:31 saatis XXX X it esindav vandeadvokaat Ramon Rask AS XXX toimetajatele e-kirja (toimiku 1. kd, lk 150), milles ta teatas, et faktiväide, mille järgi hageja elab XXX X kuuluvas korteris XXX kvartalis, on ebaõige. Esindaja kinnitas, et XXX X puudub hagejaga igasugune seos ja ta ei ole andnud
nõusolekut hageja registreerimiseks temale kuuluvasse korterisse. XXX X esindaja palus valeväiteid sisaldav artikkel viivitamatult eemaldada.
66.Veebiväljaandes www.XXX.ee on seejärel 13.09.2013.a avaldatud uus artikkel pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“ (toimiku 1. kd, lk 53-60). Artiklis on märgitud: „Omaniku nime XXX (XXX) X nime järgi e-kinnistusraamatust elektroonilist otsingut teostades annab süsteem vastuseks teiste seas aadressi XXX . XXX nime järgi otsides tuleb vastuseks sama aadress, kuid korterinumbri ette on märgitud sõna „külaliskorter“. Ka X advokaadi esitatud väljavõtte kohaselt on XXX elukohaks registreeritud korteri omanik hoopis ärimees XXX poeg X“. Antud artikli suhtes on avaldatud mitmeid kommentaare (toimiku 1. kd, lk 62-115). Seega nähtub esitatud tõenditest, et kuigi hageja kostja AS XXX poole ebaõigete andmete parandamise nõudega ei pöördunud, parandas kostja ise ebaõiged andmed koheselt, kui sai teada nende ebakorrektsusest.
67.Ajalehes „XXX“ ilmus 14.09.2013.a juba artikkel pealkirjaga „XXX ametliku elukoha omanik on XXX poeg“ (toimiku 1. kd, lk 151). Artiklis on toodud lause: „Elektroonilise kinnistusregistri tasuliselt infotelefonilt kinnitati, et korteri omanik on XXX multimiljonär XXX X , ent viimase advokaadi esitatud väljavõtte kohaselt on XXX elukohast registreeritud korteri XXX omanik hoopis ärimees XXX poeg X“.
68.Kostja AS XXX esitatud tõenditest nähtub (toimiku 1. kd, lk 204-205), et nimetatud kostja eemaldas oma veebilehelt artiklid „XXX nördinud: ootan vastust küsimusele, kust saite andmed minu elukoha kohta“ ja „XXXelab X s rikka Vene ärimehe juures“. 13.09.2013.a kell 18:36 on XXX veebilehel www.XXX.ee avaldatud artikkel „Savisaate ametlikuks elukohaks X on korter?“ (toimiku 1. kd, lk 206-207). Antud artiklis on avaldatud: „Edgar XXX ametlik elukoht X s on XXX , mille omanikuks on kinnistusraamatu järgi X“. Samuti on artiklis märgitud: „Kinnistusraamatu järgi asub aadressil XXX 10 korter numbriga 17, mis kuulub Vene miljonär XXX X ning külaliskorter numbriga 17, mille omanikuks on X. X advokaat teatas XXXle, et X puudub igasugune seos XXXga, rääkimata tema registreerimisest korterisse.“ Kostja AS XXX parandas avaldatud artikli „XXX elab X rikka Vene ärimehe juures“ 13.09.2013.a kell 18:13 ning artikkel pealkirjaga „XXX elab X rikka Vene ärimehe juures“ eemaldati veebist 13.09.2012.a kell 18:38.
69.Seega on kostjad viivitamatult parandanud ebaõiged faktiväited, mis hageja suhtes avaldati. Kuigi ebaõigeid faktiväiteid avaldati Interneti vahendusel, olid need avalikkusele kättesaadavad suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul. Hageja väited selle kohta, et kostjad ei avaldanud ebaõigete andmete parandamisel õiendust, ei ole asjakohane. Hageja ise ebaõigete andmete parandamise nõudega mistahes viisil ühegi kostja poole ei pöördunud ning võlaõigusseadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene viisi, kuidas andmete avaldaja ebaõigeid andmeid parandama peab. Oluline on kohtu hinnangul see, et ebaõiged andmed korrigeeriti.
70.Kohus leiab, et antud asjas kuuluvad kohaldamisele VÕS § 1047 lõiked 1 ja 2. Kostjad ei pidanud ebaõigete andmete avaldamisel teadma, et need ei vasta täielikult tõele ning kostjad kontrollisid andmeid enne nende avaldamist põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seetõttu ei olnud ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane.
71.Kostja AS XXX esitas kohtule väljavõtte XX XFacebook`i kontolt (toimiku 1. kd, lk 152), kus oli avaldatud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-42178 12.09.2013.a tehtud määruse esileht. Määruses on hageja elukohaks märgitud XXX , Tallinn. Samas tsiviilasjas hagi menetlusse võtmise määruses oli samuti hageja elukohaks märgitud XXX , Tallinn (toimiku 1. kd, lk 194). Ka antud tsiviilasjas esitatud hagiavalduses on hageja oma elukohana esitlenud sama aadressi, mis rahvastikuregistri andmete kohaselt on tema tegelikuks elukohaks (toimiku 1. kd, lk 40). Seega on hageja ise korduvalt avaldanud, et tema elukoht on XXX , Tallinn. Kohus leiab, et
hageja väited, milliste kohaselt ta avaldas kohtumenetlustes oma postiaadressi ja mitte tegeliku elukoha, ei ole tõsiselt võetavad, sest nimelt aadress XXX , Tallinn, on hageja rahvastikuregistri järgseks elukohaks.
72.Kohus leiab, et kostjatel oli ajakirjandusväljaannetena põhjendatult õigus eeldada, et hageja on kohtule esitatavates dokumentides avaldanud oma elukoha kohta õigeid andmeid. Kostja AS XXX esitatud kõnede väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 138-149) nähtub, et ajakirjanik helistas 13.09.2013.a. kell 15.46 e-kinnistusregistri tasulisele numbrile 9001010. Kohtule kostja AS XXX poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 153-169) nähtub, et XXX 10 hoones asuva korteri nr 17 omanikuks on XXX X . Kinnisomand koosneb 125/24704 mõttelisest osast kogu kinnistust ja sinna juurde reaalosana kuuluvast mitteeluruumist nr 17, mille üldpind on 12,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 17.
73.Kuigi kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükk pärineb artikli avaldamise järgsest ajast, ei tõenda see kohtu hinnangul kostja poolt vajalike kontrollitoimingute tegemata jätmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kinnistusraamatu kandeid ei ole pärast artikli avaldamist muudetud. Samuti puudub kohtu hinnangul mõistlik põhjus kahelda selles, et e-kinnistusraamatu infotelefonilt avaldati ajakirjanikule õiged andmed ehk talle avaldati, et XXX korter kuulub XXX X X. Kuigi kostjad AS XXX ja AS XXXei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et nad kontrollisid kinnistusraamatu andmeid enne artiklite avaldamist, loeb kohus usutavaks kostjate esindaja kinnitust, et andmeid kontrolliti elektrooniliselt. Kõik kostjad on õigesti avaldanud, et XXX korteri omanik on XXX X . Andmete kontrollimisel on kohtu hinnangul oluline see, et enne artikli avaldamist ja kuni käesoleva ajani kuulub XXX , Tallinn, asuv korter XXX X ning korteri kuuluvuse suhtes ei ole ükski kostjatest ebaõigeid andmeid avaldanud.
74.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte pinnalt ei saa kohus nõustuda hageja väitega, nagu ei kuuluks XXX X XXX 10 hoones korterit, vaid ainult 12,5m2 suurune parkimisplats. Parkimiskoht kuulub reaalosana korteri juurde, mis nähtub selgelt kinnistusraamatu kandest. Kohus selgitas seda hagejale Harju Maakohtu 29.01.2014.a istungil (toimiku 2. kd, lk 30-31). Hageja etteheited kostjatele, et viimased ei oska kinnistusraamatu väljavõtet lugeda, on asjakohatud.
75.Mida aga kostjad andmete avaldamise ajal ei teadnud ega saanudki teada, oli asjaolu, et tegelikult elab hageja hoopis aadressil XXX 10-külaliskorter 17. Asjaolu, kas hageja reaalselt elab enda elukohana avaldatud aadressil XXX või mitte ei saanud kostjad täiendavalt kontrollida. Hageja keeldus enne artikli avaldamist vastamast ajakirjanike küsimustele oma elukoha suhtes. Kostjate 2 ja 3 esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 195-198) tuleneb, et XXX 10 hoones asuvad nii korter 17 kui külaliskorter 17. Külaliskorter nr 17 kuulub XXX (toimiku 1. kd, lk 200). Kostjate esitatud ehitusregistri väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 20) nähtub, et XXX 10 ehitise näol on tegemist hoonega, mis koosneb administratiivhoonest, äri- ja eluhoonest ning külaliskorteritega ärihoonest.
76.Kõik kostjad avaldasid vaidlustatud artiklites ebaõigesti asjaolu, et hageja elab XXX X kuuluvas korteris, kuid selliste ebaõigete andmete avaldamine sai võimalikuks hageja enda tegevuse tõttu. Hageja on läbivalt mitmes kohtumenetluses väitnud, et ta elab aadressil XXX (mitte XXX 10-külaliskorter 17) ning nimetatud aadress on hageja rahvastikuregistri järgseks elukohaks. Kirjeldatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et kostjate tegevuses ebaõigete andmete avaldamisel puudus õigusvastasus, sest kostjad kontrollisid andmeid piisava põhjalikkusega ja kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja tegelik elukoht on XXX 10-külaliskorter 17. Kostjatel oli põhjendatud õigus eeldada, et hageja on kohtumenetlustes avaldanud oma elukoha kohta õigeid andmeid. Kostjatel puudus võimalus kontrollida andmeid rahvastikuregistrist, kuid isegi sellise kontrollitoimingu tegemisel oleksid kostjad teada saanud, et hageja registrijärgne aadress on XXX .
77.Hageja kohta avaldatud ebaõige väide (ehk väide, et ta elab XXX X kuuluvas korteris) ei ole ühelgi viisil hageja au teotav. Hageja ise on oma blogis 15.09.2013.a (toimiku 1. kd, lk 201) seda möönnud: „Kui keegi sellise info ka lekitas, siis XXX seda uskudes astus lihtsalt ämbrisse, sest ma ei ole üheltki Moska multimiljonärilt korterit üürinud (muide ega selleski oleks midagi taunimisväärset, kui ma seda oleks teinudki).“ Avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ei muuda hageja au teotavateks XXX X kohta lisatud omadussõnad, mis iseenesest olid õiged ega olnud samuti ühegi isiku au teotavad.
78.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata, sest selleks puudub VÕS § 134 lg 2 järgi alus. Hageja isikuõigusi ei ole õigusvastaselt rikutud ning tema au ei ole teotatud. Hageja suhtes ei ole avaldatud negatiivseid väärtushinnanguid ning ainuüksi ebaõigete faktiväidete avaldamise faktist ei tulene isiku õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Lisaks kõrvaldasid kostjad ise koheselt avaldatud ebaõiged andmed, kui said teadlikuks tegelikest andmetest. Kohus selgitas seda hagejale 29.01.2014.a istungil ning kohus selgitas hagejale, et tal tuleb välja tuua mittevaralise kahju hüvitamisel aluseks olevad asjaolud (toimiku 2. kd, lk 30). Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud. Kuna hageja nõue on alusetu, tuleb hagi jätta rahuldamata.
79.Kostja AS XXX leidis muuhulgas oma 24.10.2013.a vastuses hagiavaldusele, et hageja väidete osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest kostja avaldatud väited ei riiva hageja isiklikke õigusi. Samas ei esitanud kostja kohtule menetluslikku taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et kostja esitatud väidete ja seisukohtade pinnalt tuli hageja nõue jätta rahuldamata, sest puudus alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas hageja suhtes ebaõige faktiväite (kostja avaldas, et hageja elab XXX X ile kuuluvas korteris) ning seetõttu tuli kohtul asja lahendamisel sisuliselt hinnata, kas ebaõige faktiväite avaldamise tõttu kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele või mitte. Tegemist ei olnud TsMS § 423 lg 2 p 1 mõistes olukorraga, kus hagi ei esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
80.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.