Aberdeen Top Genetics OÜ hagi AS Akronto (pankrotis) pankrotihaldur S P ’i vastu pandiõiguse ja nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 582.84 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Akronto (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
pankrotihaldur
S
P
’i
Apellant/kostja AS Akronto (pankrotis, registrikood 10231864) pankrotihaldur S P Vastustaja/hageja Aberdeen Top Genetics OÜ (registrikood 11286844, asukoht Lustivere küla, Põltsamaa vald, 48032 Jõgevamaa), lepinguline esindaja Martin Ellervee
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.09.2013 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.Aberdeen Top Genetics OÜ (hageja, vastustaja) esitas 06.06.2012 Harju Maakohtule hagi tunnustada hageja pandiõigust AS-i Akronto (pankrotis) kasutuses olnud kinnistul 11.12.2011 asunud ja sellel endiselt paiknevatele vallasasjadele ning tunnustada pankrotimenetluses hageja nõuet summas 11 591.84 eurot I rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 06.01.2011 üürilepingu, millega AS Akronto (pankrotis) võttis üürile hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXXX Tallinnas. Kinnistut kasutas kostja talle kuuluva tehnika, seadmete ja ehitusmaterjali laoplatsina. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 22 000 krooni (1406.05 eurot), millele lisandus käibemaks. Üüriarvestus algas alates 01.12.2010. Kuna kostjal oli raskusi üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisega, soovis ta tulevasi kohustusi vähendada, mistõttu sõlmisid pooled 03.08.2011 lepingule lisa alates 01.08.2011kehtima hakanud uue üürihinna 585 eurot kuus, millele lisandus käibemaks, kohta.
3.Harju Maakohtu 12.12.2011 kuulutati välja AS Akronto (likvideerimisel) pankrot ning halduriks nimetati S P . 05.01.2012 esitas hageja nõudeavalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 12 591.84 eurot, märkides, et nõue on tagatud üürileandja pandiõigusega üüritaval kinnistul paiknevatele esemetele. Võlausaldajate kaitsmise koosolekul vaidles haldur hageja nõudele vastu, tunnustades nõuet summas 11 591.84 eurot II rahuldamisjärgus. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja leiab, et nõuet suuruses 11 582.84 eurot tuleb tunnustada pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punkti 2 alusel muu tähtajaliselt esitatud nõudena.
5.Kostja tugineb vastuväites võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lõikele 1, mille kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvate ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvate vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitusnõuded. Nimetatud sätte järgi on üürileandjal pandiõiguse (vallaspandi) teostamiseks vaja täita vähemalt 2 eeldust: a) nõude olemasolu; b) kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvate vallasasjade olemasolu. Seega ei teki üürileandjal pandiõigus automaatselt üürilepingu sõlmimisega.
6.Pandiõigus teostamiseks peavad olema sooritatud ka teatud toimingud. VÕS § 305 lõike 4 kohaselt kohaldatakse üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses (AÕS) vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. AÕS § 281 lõike 2 järgi kohaldatakse käsipandi kohta sätestatut vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele ehk siis üürileandja pandiõigusele. AÕS § 282 lõike 2 kohaselt tuleb pandi seadmise kokkulepe sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Pankrotihaldur on seisukohal, et pandiõiguse seadmiseks hageja kasuks tuli sõlmida kirjalik kokkulepe. Kuna hageja teatas alles 12.04.2011 kostjale ühepoolselt pandiõiguse rakendamise soovist (t lk 19), on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 alusel.
7.Hageja esitas 12.04.2011 teatise pandiõiguse rakendamisest ajutisele pankrotihaldurile ajal, mil võlgniku suhtes oli juba algatatud pankrotimenetlus. Tulenevalt viidatud teatisest oli hageja võlgniku maksejõuetusest teadlik. PankrS § 110 lõike 1 punkti 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi algusest peale. PankrS § 114 lõike 1 punkti 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, tunnustades hageja ja kostja vahelisest 06.01.2011 sõlmitud üürilepingust tulenevat pandiõigust hageja kasuks ning tunnustades hageja nõuet 11 582.84 euro ulatuses I rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis kostja kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõike 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.PankrS § 106 lõike 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
11.Aberdeen Topp Genetics OÜ esitas võlgniku AS-i Akronto (pankrotis) vastu pankrotimenetluses nõude summas 12 582.84 eurot (t lk 29). 16.05.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles haldur osaliselt vastu nõude suurusele, millega hageja nõustus (t lk 50). Seega ei ole vaidlust nõude suuruses.
12.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja AS Akronto (pankrotis) sõlmisid 06.01.2011 üürilepingu, millega AS Akronto võttis üürile hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXXX Tallinnas. Kinnistut kasutas kostja talle kuuluva tehnika, seadmete ja ehitusmaterjali laoplatsina. Pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks on 06.01.2011 üürileping ja selle lisa (t lk 7, 10). Hageja esitas 12.04.2011 teate üürileandja pandiõiguse
rakendamisest (t lk 19).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on tagatud pandiõigusega ning kas nõue kuulub I rahuldamisjärku. VÕS § 305 lõike 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Pantida ei saa vara, millele ei ole lubatud sissenõuet pöörata (VÕS § 305 lõige 2). Käesoleval juhul asub üürniku kasutusse antud üüripinnal laoplats sihtotstarbega ehitusmasinate ja -materjalide hoidmine. Seega arvestades üüripinna sihtotstarvet kuuluvad kohtu hinnangul ka laoplatsile müügiks toodud või sinna ladustamise eesmärgil toodud asjad. VÕS § 305 lõikest 3 järeldub, et üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud ruumis.
14.Kostja vastuväite kohaselt ei teki üürileandja pandiõigus automaatselt üürilepingu sõlmimisega, vaid pandiõiguse tekkimiseks tuleb pooltel sõlmida eraldi kirjalik kokkulepe. Kohus ei nõustu nimetatud väitega. Riigikohus on avaldanud seisukoha 12.06.2012 lahendis nr 3-2-1-76-12 (punkt 10), et üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomise tõttu ning seaduse kohaselt ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele (sealhulgas kolmandate isikute) vallasasjadele. AÕS § 90 lõike 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et eelduslikult kuuluvad üüripinnal olevad vallasasjad üürnikule ning üürileandja on õigustatud teostama neile vallasjadele pandiõigust.
15.Kostja vastuväite kohaselt tuleb nõuet summas 11582.84 eurot tunnustada PankrS § 153 lõike 1 punkti 2 kohaselt muu tähtajaliselt esitatud nõudena ehk II järgu nõudena. Kohus nimetatud seisukohta ei toeta. PankrS § 100 lõikest 1 tulenevalt kaitstakse nõuete kaitsmise koosolekul koos nõudega ka nõuet tagavaid pandiõigusi. PankrS § 153 lõike 1 punkti 1 järgi rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist esimeses järgus pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuet AS Akronto pankrotimenetluses tunnustada esimeses järgus tunnustatud nõudena summas 11 582.84 eurot.
16.Kostja vastuväite kohaselt tuleb tagatise seadmine tunnistada kehtetuks, sest hageja on esitanud teatise pandiõiguse rakendamisest kostjale ajal, mil viimase suhtes oli juba algatatud pankrotimenetlus. Maakohus kostjaga ei nõustu. Hageja 12.04.2011 teade omas üürileandja pandiõiguse rakendamise kohta informatiivset tähendust. Hageja andis kostjale teada tasumata üüri summast ja et üürileandjal on seadusest tulenevad õigused pandiõiguse kohaldamiseks (t lk 19). Ei ole tõendatud, et üürileping oleks sõlmitud juba tekkinud kohustuste tagamiseks. Kostja kohustuste vähendamiseks sõlmisid 03.08.2011 pooled üürilepingule lisa (t lk 7).
17.Kohus on seisukohal, et pandiõigus tekkis seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega 06.01.2011. PankrS § 110 lõike 1 punkti 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi algusest peale. Kuna üürileping oli sõlmitud 06.01.2011 ehk enne ajutise pankrotihalduri ametisse nimetamist 08.04.2011, siis ei kohaldu PankrS § 110 lõike 1 punkt 1.
18.TsMS § 442 lõike 1 punkti 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja
hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011 lahendi nr 3-2-1-60-11 punktis 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda TsMS §-st 123 ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, see tähendab varalise nõudena. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 11582.84 eurot.
19.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lõige 3). Apellatsioonkaebus
20.Apellant palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
21.Alati ei ole võimalik siduda pandiõiguse tekkimist üürilepingu sõlmimise kuupäevaga. Pandiõigus on asjaõigus, mis on seotud asjaga. VÕS § 306 lõike 1 järgi lõpeb üürileandja pandiõigus asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt, välja arvatud juhul, kui eemaldamine toimus üürileandja teadmata või kui üürileandja vaidles asja eemaldamise vastu. Pandiõigus lõpeb VÕS § 307 lõike 3 alusel ühe kuu möödumisel asja eemaldamisest teada saamisest üürileandja poolt, kui üürileandja ei ole enne seda esitanud asja väljanõudmiseks hagi kohtusse. VÕS § 306 lõike 3 kohaselt lõpeb üürileandja pandiõigus ka siis, kui üürnik annab talle oma kohustuste täitmise tagamiseks muu tagatise. Üürileandja pandiõigus asjale lõpeb, kui üürnik annab üürileandjale selle asja väärtuse ulatuses muu tagatise. Sama sätte lõikes 4 on sätestatud, et kui üürileandja saab üürilepingu kehtivusajal teada, et üürniku poolt ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule ega ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles, lõpeb pandiõigus neile asjadele.
22.Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et seisuga 06.01.2011 oli hagejal üürilepingust tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu ning et üüripinnal olid olemas vallasasjad, mille suhtes võis üürileandjal pandiõigus tekkida. Asjaolu, et pandiõigus ulatub eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele vallasasjadele, tähendab apellandi seisukohalt üksnes pandipidaja valikuõigust, milliste üüritud ruumides asuvate vallasasjade suhtes ta oma pandiõigust teostab ning koormab vallaspandiga. Antud õigus ei ole aga piiramatu ning on teostatav VÕS § 307 alusel üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks.
23.Pandiõigus kui asjaõigus peab olema ka kolmandatele isikutele nähtav. Üürileandja pandiõiguse nähtavus saavutakse kas valduse üleandmisega või muus seadusega ettenähtud vormis. Antud juhul valduse üleandmist ei toimunud, samuti puuduvad muud nõuetekohased dokumendid, mis tõendaksid pandi tekkimist. Kui pant ei tekkinud, on võimatu kohaldada PankrS § 153 lõiget 2, mille kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses.
24.VÕS § 5 sätestab seaduse dispositiivsuse põhimõte, mille kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Seega saab igaüks eraautonoomiat kasutades otsustada, kas teostada oma seadusest tulenevat õigust või jätta see teostamata. Lisaks AÕS §-des 287-295 sätestatud pandipidaja õigustele ja kohustustele, võib üürileandja teostada oma pandiõigust VÕS §-s 307 kirjeldatud moel. Seega nõuab seadus konkreetsete toimingute teostamist. Juhul, kui üürileandja jätab need tegemata, jätab ta ka oma pandiõiguse teostamata ning talub olukorda, kus tema nõue jääb ilma tagatiseta.
25.Vastustaja taotles tunnustada pankrotimenetluses nõuet üürileandja pandiõigusega tagatud nõudena, tõendades oma pandiõigust 12.04.2011 teatisega üürileandja pandiõiguse rakendamise kohta (t lk19). Seega teatas üürileandja oma soovist rakendada pandiõigust ajal, mil võlgniku suhtes oli juba algatatud pankrotimenetlus (Harju Maakohtu 08.04.2011 määrus tsiviilasjas 2-11-11244). Kuni 30.06.2011 PankrS § 110 lõike 1 punkti 1 kehtinud redaktsiooni kohaselt tunnistas kohus kehtetuks tehingu või toimingu, mis oli tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul/toimingul õiguslikke tagajärge algusest peale.
26.Maakohus leidis, et kostja ei tõendatud, et üürileping oleks sõlmitud juba tekkinud kohustuste tagamiseks. Kostja kohustuste vähendamiseks sõlmisid pooled üürilepingu lisa 03.08.2011 mitu kuud hiljem kui ajutine haldur ametisse nimetati (08.04.2011). Kohtu hinnang jäi apellandile segaseks. Juhul, kui kohus lähtub asjaolust, et üürileping oli sõlmitud mitu kuud hiljem kui ajutine haldur ametisse nimetati, siis pandiõigus ei saanud tekkida 06.01.2011. Juhul kui kohus leidis, et 03.08.2011 lisa sõlmimisega tekkis uus alus pandiõiguse tekkimiseks, siis juhib apellant tähelepanu asjaolule, et tagatise andmine toimus 2 kuud enne ajutise halduri nimetamist, mille puhul eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lõige 2). PankrS § 114 lõike 1 punkt 2 näeb samuti kaks alternatiivset tagatise andmise tagasivõitmise koosseisu. Kohus lõpetas pankrotimenetluse 26.04.2011 seoses avaldusest loobumisega. Ka kuni uue pankrotimenetluse algatamiseni (12.10.2011) ei asunud vastustaja tegelikult teostama oma võimalikku pandiõigust ega koormanud võlgnikule kuuluvaid asju vallaspandiga.
27.Maakohtu otsuse põhjendused tuginevad suuresti Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-76-12 seisukohtadele. Teises tsiviilvaidluses tehtud kohtulahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse lahendamisel. Riigikohtu praktikale viidates ei ole kohus uurinud ega kindlaks teinud, kas antud asjaolud leidsid aset ka käesolevas vaidluses ning kas analoogia kohaldamine on antud juhul võimalik. Kohus on üksnes nentinud, et ei nõustu kostja väitega, et üürileandja pandiõigus ei teki automaatselt üürilepingu sõlmimisega. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei korda neid. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud vastuväiteid, millele maakohus asjakohaselt ja vajalikus ulatuses vastas. Ringkonnakohus selgitab vastuseks kaebusele järgmist. Iseenesest õige on apellandi väide, et teises tsiviilasjas (teised menetlusosalised, teine nõude alus) tehtud jõustunud kohtulahendi põhjendused ei ole uut asja läbivaatavale kohtule siduvad. Samas viitas maakohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-12 materiaalõiguse (VÕS § 305) tõlgendamise kontekstis eesmärgiga veenda kostjat, et kohtu poolt üürileandja pandiõiguse tekkimist reguleerivat sätet on kohtupraktikas juba analüüsitud ning et maakohus ei näinud alust käesolevas asjas teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohtu poolt esiletoodud tõlgenduse on üürileandja pandiõigusele andnud Riigikohus lisaks ka lahendites nr 3-2-1-127-11 (punktid 10-12) ja nr 3-2-1-8-08 (punktid 11 ja 12).
31.Apellatsioonkaebus on raskesti jälgitav, sest koosneb suures ulatuses erinevate seadusesätete tsiteeringutest, millest enamike puhul ei ole aga toodud esile, milles seisnes ühe või teise normi rikkumine maakohtu poolt. Apellandi arutlus pandipidaja valikuõiguse kohta ei ole asjakohane. Käesolevas asjas on üürileandja pandipidajana teinud oma valiku, kui teatas 12.04.2011 eelmisele ajutisele haldurile ja 05.01.2012 nõudeavalduses, et tema üürilepingust tulenev nõue on tagatud üürileandja pandiõigusega üürilepingu objektiks olnud laoplatsil asuvatele esemetele (sõidukid, masinad, ehitusmaterjalid ja –seadmed). 12.04.2011 teatest nähtub, et lisatud olid ka fotod kinnistule jäänud esemetest. Esitatud ei ole asjaolusid, mis tõendaksid, et hageja valduses väidetavaid esemeid kunagi ei olnudki või et hageja nõusolekul on need laoplatsilt eemaldatud või et üürnik on andnud oma kohustuste täitmiseks üürileandjale muu tagatise. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja pandiõigus on lõppenud VÕS § 306 alusel ning apellandi vastavasisulised arutlused ei ole asjakohased. Hageja pandiõigus kehtib konkreetsete esemete suhtes, millised jäid peale üürilepingu lõppemist üürileandjale kuuluval kinnistul asuvale üüripinnale, kuid nende esemete koosseisu kindlakstegemine käesolevas kohtuasjas vajalik ei ole. See selgub pankrotimenetluse käigus pandiesemete müügimenetluses ja hageja nõude rahuldamise ulatus sõltub nende esemete müügist laekuva raha suurusest. PankrS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel tehingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb halduril esitada kohtule vastav hagi (PankrS § 118 lõige 1). Tagasivõidetavat tehingut ei saa võrdsustada tühise tehinguga TsÜS § 84 mõttes.
32.Apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Imbi Sidok-Toomsalu
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.