Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

CKE Inkasso OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 13.10.2010.a leping (abstraktne võlatunnistus) pealkirjaga „Võlatunnistus ja maksegraafik nr XXX“. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale 16.05.2013. Kostja tunnistas hageja ees võlgnevust 3 617,83 eurot. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,5% päevas ning leppetrahvi 30% tasumata summadelt. Hageja ütles lepingu üles 13.06.2013 ja nõudis kogu nõude tasumist. Kostja vastus Kostjal oli kokkulepe MTÜ-ga XXX, kes loovutas nõude kostja vastu CKE Inkasso OÜ-le. Kostja tasus CKE Inkasso OÜ-le kuni nõudeõiguse üleandmiseni hagejale 290,71 eurot, hagejale tasus kostja perioodil 01.01.2010-31.11.2013 kokku 1 030,67 eurot. Kostja hinnangul on tema võlgnevus hageja ees 2 296,45 eurot (sh viivised). 13.06.2013 ülesütlemisavalduse sai kostja alles hagiavaldusega, 23.07.2013 saatis hageja e-kirja nimetusega „maksegraafiku ülesütlemine“. Nimetatud e-kirja saatis hageja päev pärast kostja poolt makse 325,85 eurot tegemist, seega ei ole ülesütlemisavaldus kostja hinnangul kehtiv. Viivis määras 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ja kahjustab kostja kui tarbija õigusi. Hageja on arvestanud viiviseid summalt, mis juba sisaldab viiviseid. Leppetrahv on ebamõistlikult suur ning seda on arvestatud ka juba tasutud summalt. Kostja leiab, et kuna hageja käitub vastuolus hea usu põhimõttega, esitades kohtule valed andmed ja summad, siis kostja peatab kõik maksed, kuni selgub võlgnetava summa suurus. Ühtlasi ei pea kostja tasuma viiviseid selle perioodi eest. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei nõustu, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga kuna esialgne võlausaldaja ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses krediidiandjana ning lisaks on sõlmitud abstraktne võlatunnistus, või kui see ei leia tõendamist, siis deklaratiivne võlatunnistus või kompromiss. Kostjale on ülesütlemisavaldus saadetud 13.06.2013 posti teel ning 23.07.2013 e-kirja teel, kostja on avalduse osas esitanud seisukoha 09.08.2013. Kuna ülesütlemisavaldus kajastas 22.07.2013 tasutud summat 325,85 eurot, pidi hageja olema saanud ülesütlemisavalduse kätte varem. Ülesütlemise alus oli siiski olemas, kuna kostja ei tasunud sissenõutavaks muutunud viivist ega leppetrahvi. Kohtu põhjendused 14.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning kostja oma vastuväidete juurde. Puudub vaidlus, et kostjal ja MTÜ-l XXX oli kokkulepe (t lk 46-47), MTÜ XXX loovutas nõude CKE Inkasso OÜ-le, kostja ja CKE Inkasso OÜ sõlmisid võla tasumise kokkuleppe (t lk 6-11) ning CKE Inkasso OÜ loovutas nõude hagejale (t lk 12). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on võlgnevust tasunud kokku summas 1 321,38 eurot (t lk 48-49). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Esmalt tuleb selgeks teha, millise lepinguga on tegu ning kas sellele lepingule kohalduvad tarbijakrediidi kohta käivad sätted. Hageja hinnangul on tegu konstitutiivse võlatunnistusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega ning ka kostja ei ole asunud vastupidisele seisukohale. Lepingu tingimustest nähtuvalt võetakse lepinguga iseseisev kohustus, mitte ei tunnistata üksnes olemasolevat kohustust.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlatunnistusele kohalduvad tarbijakrediidi kohta käivad sätted. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Sätetest nähtuvalt on krediidilepingu mõiste laiem kui vaid laenuleping, oluliseks tingimuseks krediidilepingu puhul on aga intressi tasumise kohustuse olemasolu. Maksetähtpäeva edasilükkamisega on tegu ka siis, kui lepitakse kokku osamaksetega tasumises. Käesoleval juhul on võlatunnistusega kokku lepitud võlgnevuse tasumine osamaksetega, samuti on kokku lepitud intressi maksmise kohustus võlgnevuselt. Seega vastab võlatunnistus krediidilepingu tunnustele. VÕS § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu mõiste: tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 34 tähenduses. Hageja hinnangul ei ole tegu tarbijakrediidilepinguga, kuna CKE Inkasso OÜ ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses krediidiandjana. Kohus nõustub hagejaga, et CKE Inkasso OÜ ei ole krediidiandja tavapärases tähenduses (krediidiasutus). Õiguskirjanduses on aga asutud seisukohale, et nimetatud säte ei nõua, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediit oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 405). CKE Inkasso OÜ tegevusalaks on inkassoteenused, seega eelkõige nõuete sissenõudmine, mis võib toimuda kas võlausaldaja lepingulise esindajana või nõude omandajana. Käesoleval juhul oli CKE Inkasso OÜ nõude eelnevalt omandanud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et CKE Inkasso OÜ-d saab käsitleda oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana VÕS § 402 tähenduses ning seega kohalduvad tarbijakrediidilepingut puudutavad sätted võlatunnistusele. Järgnevalt tuleb lahendada lepingu ülesütlemisega seonduv küsimus. Hageja on 13.06.2013 edastanud tähitud kirjaga kostjale ülesütlemisavalduse (t lk 13, 83-86), mille kohaselt on leping üles öeldud ning hageja nõuab kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 20.06.2013. E-kirjaga on kostjale saadetud teade 23.07.2013, mille kohaselt loetakse maksegraafik ülesöelduks kui leppetrahvi ja viivist ei ole tasutud hiljemalt 28.07.2013 (t lk 55-57). Viivisearvestustest nähtuvalt on hageja arvestanud ülesütlemise päevaks 20.06.2013. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seega on ülesütlemise kehtivuse eelduseks see, et tarbija on viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning krediidiandja on andnud kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Lisaks tuleb tarbijale pakkuda võimalust läbirääkimisteks, tulenevalt VÕS § 416 lg-st 2 sätestatust. VÕS § 421 kohaselt on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Ülesütlemisavalduse formaalsed tingimused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole enne lepingu ülesütlemist andnud kostjale täiendavalt vähemalt kahenädalast tähtaega vaid on 13.06.2013 kirjaga lugenud lepingu ülesöelduks ülesütlemisavalduses nimetamata kuupäevast. Ka 23.07.2013 e-kiri ei vasta ülesütlemisavaldusele sätestatud tingimustele. Seetõttu ei ole ülesütlemine kehtiv ning seda ei saa lugeda toimunuks. Kuna leping ei ole üles öeldud, on võimalik hagi rahuldada vaid sissenõutavaks muutunud kuid tasumata graafikujärgsete osamaksete osas. Võimaldamaks kostja poolt tasutud summade ümberarvestamist, tuleb lahendada ka küsimus, millises määras viivist on võlausaldajal õigus nõuda.

VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Lepingu järgi on kokku lepitud intressimääras 7% aastas ning viivisemääras 0,5% päevas. Seadus seob tarbijalt nõutava viivisemäära aga kas seadusjärgse viivisemääraga või lepingus ettenähtud intressimääraga (kui viimane on suurem kui seadusjärgne viivisemäär), mitte viivisemääraga. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend 3-2-1-120-08). VÕS § 421 järgi on viivisekokkulepe tühine ning kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. Maksegraafiku kohaselt on võlgnevus jaotatud igakuiste osamaksetena perioodile 15.04.2011 kuni 15.05.2021. Käesolevaks hetkeks on sissenõutavaks muutunud 34 osamakset kokku summas 1 412,03 eurot (sh graafikujärgne põhivõlg 765,69 eurot ja intress 646,34 eurot). Kostja on tasunud kokku 1 321,38 eurot. VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 415 lg 2 alusel ning maksegraafikust ja kostja poolt makstud summadest lähtuvalt arvestab kohus ümber selle, millise makse on millise kohustuse katteks kostja tasutud summad arvestatud: 1) 12.05.2011 makse läks kahe esimese osamakse (põhivõla ja intressi) katteks; 2) 07.10.2011 makse läks kolmanda, neljanda ja osaliselt viienda põhiosa katteks; 3) 28.12.2011 makse läks 5.-7. osamakse ja osaliselt 8. osamakse põhiosa katteks; 4) 02.05.2012 makse läks 8-13. osamakse põhiosa katteks ning osaliselt 3. osamakse intressivõlgnevuse katteks; 5) 26.09.2012 makse läks 14-18. osamakse katteks ning ülejäänud osas intressivõlgnevuste katteks (osamaksed 3-18). Nimetatud maksest jäi ettemakseks 0,28 eurot; 6) 28.09.2012 makse jäi ettemakseks. Ettemakse (kokku summas 166,52 eurot) arvelt saab jooksvalt lugeda kaetuks osamaksed 19-22 põhiosas ja intressi osas ning 23. osamakse osaliselt põhivõla osas; 7) 22.07.2013 makse läks 23-28. osamakse põhiosa ja intressivõlgnevuse katteks, samuti perioodil 16.02.2013 kuni makse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt arvestatud viiviste (kokku summas 4,01 eurot) katteks. Ülejäänud osa jäi ettemakseks, mille arvelt sai kaetud 29. osamakse täielikult, 30. osamakse põhiosa täielikult ja intressinõue osaliselt; 8) 19.09.2013 makse läks 30. osamakse osalise intressinõude katteks, ülejäänud osas jäi ettemaksuks, mille arvelt sai kaetud 31.osamakse põhiosa ja osaliselt intressinõue; 9) 24.10.2013 makse läks 31.osamakse intressinõude katteks ning 32.osamakse põhivõla ja osaliselt intressivõla katteks. Seega on käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud kuid tasumata osamaksed 33 ja 34, osaliselt osamakse 32 – kokku põhivõla 49,35 euro osas ning intressi 45,31 euro osas. Põhivõlalt on 06.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,40 eurot.

Hageja on esitanud ka nõude leppetrahvi väljamõistmiseks. Võlatunnistuse punkt 3.2 sätestab õiguse nõuda leppetrahvi kui võlgnik täidab mittetäielikult maksegraafikust tulenevad kohustused või jätab tähtaegselt täitmata punktis 1.1 märgitud kohustused. Punkt 1.1 kohaselt on võlgniku kohustuseks tasuda võlgnevus ja intressid osamaksetena kuni võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuna leppetrahvi kokkulepe on tühine, ei kuulu leppetrahv väljamõistmisele. Kostja on seisukohal, et kuna hageja esitab kohtule valed andmed ja summad, siis kostja peatab kõik maksed, kuni selgub võlgnetava summa suurus ning ühtlasi ei pea kostja tasuma viiviseid selle perioodi eest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja ise on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ning kui võlgnik viivitab kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda temalt viivist. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohustuse täitmisest keeldumine eeldab seega, et võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue. Antud juhul võlgnikul sellist nõuet ei ole, seega ei saa ta kasutada sellist õiguskaitsevahendit. Viivised kuuluvad võlgnevuselt arvestamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud osamaksete osas. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 49,35 eurot, intressi 45,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,40 eurot, kokku 95,06 eurot. Samuti mõistab kohus kooskõlas TsMS §-ga 367 välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.