lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-14502/36

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-14502/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 233 lg 2Nõude suuruse hindamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 436 lg 4, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-38240/42Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.04.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Ilveta10064194(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.veebruar 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-14502

Tsiviilasi

OÜ Ilveta hagi N J vastu asja väljaandmiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. septembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ilveta apellatsioonkaebus N J apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2014, avalik kohtuistung

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

OÜ Ilveta apellatsioonkaebuse hind 0 eurot N J apellatsioonkaebuse hind 23,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Ilveta (registrikood 10064194), seaduslik esindaja Ilja Karatševski, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: N J (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Jevgeni Tverdohlebov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20.septembri 2013 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata OÜ Ilveta hagi N J vastu asja väljaandmiseks ja viivise saamiseks ning alternatiivne nõue kahjuna kasuka maksumuse hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 439Hagi lahendamise piirid
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 62 lg 1Kasu
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
VÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramine
N J apellatsioonkaebus rahuldada, OÜ Ilveta apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

1.Välja mõista OÜ-lt Ilveta menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulud 1050 eurot, kokku 1110 eurot N J kasuks.
2.OÜ-l Ilveta tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni N J kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Ilveta esitas 29.03.2013 Harju Maakohtule hagi N J vastu asja väljaandmiseks ja viivise saamiseks. Hageja palus kohustada kostjat tagastama hagejale nutrianahast kasukas ja välja mõista kostjalt viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist kasuka hinna ulatuses ehk summas 798,90 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 25.08.2009 hagejalt nutrianahast kasuka hinnaga 12 500 krooni (798,90 eurot). Kostja esitas 02.05.2011 hagejale nõude raha tagastamiseks kasuka tootmispraagi tõttu. Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-39279 käsitleti kostja sellekohast raha tagastamise nõuet müügilepingust taganemise avaldusena hagejapoolse müügilepingu olulise rikkumise tõttu ning kostja kasuks mõisteti hagejalt välja põhivõlg summas 816,90 eurot (kasuka maksumus 798,90 eurot ja ekspertiisi maksumus 18 eurot) ning viivis. Kohtuotsus on täidetud. Müügilepingust taganemise korral on hagejal õigus nõuda kasuka väärtuse tagastamist.
3.Hagiavalduse täienduse kohaselt tagastas kostja hagejale kasuka 14.06.2013. Kostja poolt kasuka tagastamisega viivitamist tuleb hinnata kui kohustuse täitmisega viivitamist koos sellest tulenevate sanktsioonidega. Taganemise kohustus muutus sissenõutavaks alates taganemisest. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise alates hageja poolt kostjale ostuhinna tasumisest (so 30.01.2013) kuni kasuka tagastamiseni (so 14.06.2013) kokku 23,73 eurot.
4.Hageja esitas 26.04.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabi kulud 360 eurot. 16.09.2013 esitas hageja täiendatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabi kulud 828 eurot. Hageja kinnitas selles menetlusdokumendis ka seda, et jääb varem esitatud nõuete ja põhjenduste juurde.

Kostja vastus

5.Kostja võttis hagi õigeks osas, mis puudutas hageja nõuet kasuka tagastamiseks, kuid vaidles vastu viivisenõudele põhjendusega, et viivist saab nõuda üksnes rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral. Ekspert, kellele oli tsiviilasjas nr 2-11-39279 kasukas ekspertiisi tegemiseks toimetatud, hoidis kasukat enda käes kuni kohtult ekspertiisitasu laekumiseni. Kostja andis nõusoleku eksperdilt kasuka kättesaamiseks. Hageja ei pöördunud kostja poole kasuka tagasisaamiseks, vaid esitas kohe hagi kohtule, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et rahuldab hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 23,73 eurot. Menetluskuludena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot ja õigusabi kulud 360 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras.
7.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: kostja ostis 25.08.2009 hagejalt nutrianahast kasuka hinnaga 12 500 krooni (798,90 eurot); kostja taganes 02.05.2011 kasuka tootmispraagi tõttu hagejaga sõlmitud müügilepingust, esitades hagejale nõude raha tagastamiseks; Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-39279 käsitleti kostja raha tagastamise nõuet müügilepingust taganemise avaldusena ning kostja kasuks mõisteti hagejalt välja põhivõlg summas 816,90 eurot (kasuka maksumus ja ekspertiisi maksumus 18 eurot) ja viivis põhivõlalt; hageja tasus 30.01.2013 kostjale kohtuotsuse täitmise korras 911 eurot; kasukas tagastati hagejale 14.06.2013.
8.Poolte vahel on vaidlus, kas ja millisel alusel tekib hagejal kostja vastu viivise nõue kasuka tagastamiskohustuse rikkumise ehk viivitamise eest. Viivist (VÕS § 113) saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Hageja on leidnud viivise nõude esitamisel, et kasuka tagastamisega viivitamist tuleb hinnata kui kohustuse täitmisega viivitamist koos sellest tulenevate sanktsioonidega.
9.Tulenevalt TsMS § 436 lg 7 võib hageja nõuet lugeda kahjuhüvitise nõudeks kasuka õigeaegse tagastamise, so hageja poolt rahalise kohustuse täitmisega samaaegse kohustuse rikkumise eest. On ilmne, et hagejal puudus võimalus alates 30.01.2013 kuni 14.06.2013 kasukat kasutada, seega jäi hageja ilma kasuka kasutuseelisest (TsÜS § 62 lg 1). Seega, saab hageja nõude kvalifitseerida kostja poolt kasuka tagastamiskohustuse rikkumise eest hüvitise maksmise nõudena ja välja mõista hüvitise kasutuseeliste väärtuse alusel. Tuginedes TsMS § 233 lg-le 2 ja lähtudes kasutuseeliste arvutamisel hageja esitatud viivise arvutamise põhimõttest, tuleb hagejale väljamõistetavaks kahjuhüvitise suuruseks määrata 23,73 eurot.
10.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 26.04.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot, õigusabi kulud 360 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS 113 lg-le 1 vastavalt ning 16.09.2013 täiendava menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabi kulud 828 eurot. Hageja ei ole 16.09.2013 täiendava menetluskulude kandmise avaldusele esindajakulusid tõendavaid dokumente lisanud. Eeltoodust lähtudes ja arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja asja keerukust, on põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 360 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja avaldus ning mõista kostjalt välja esimese astme kohtumenetluse käigus kantud menetluskulud üldsummas 953 eurot ja viivised menetluskulude summalt täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt tuleb asja menetlemisel lihtsustatud korras võimaldada menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja 26.04.2013 ning 16.09.2013 täiendatud kujul. 15.08.2013 edastas kohus menetlusosalistele e-kirja, milles kohustas kostjat esitama oma lõpliku seisukoha hagi suhtes, seejuures ei kohustanud kohus hagejat täiendavate menetluskulude dokumentide esitamiseks.
13.Maakohus märkis vaidlustatud lahendis, et hageja ei ole 16.09.2013 täiendavale menetluskulude kandmise avaldusele lisanud esindajakulusid tõendavaid dokumente ning seda muu hulgas arvestades pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 360 eurot. Maakohus ei asunud analüüsima hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid lähtus formaalsest asjaolust ehk kulusid kinnitavate arvete esitamata jätmisest. Nimetatu on vastuolus seaduses sätestatuga (TsMS § 175 lg 1) ja kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-8709, nr 3-2-1-99-01, nr 3-2-1-64-13). Hageja esmane avaldus menetluskulude kindlaksmääramise kohta on kohtule esitatud 26.04.2013 ning kohtuotsus on tehtud 20.09.2013 ehk viis kuud hiljem. Nimetatud aja vältel on hageja poolt kohtule esitatud mitu menetlusdokumenti, mille ettevalmistamine ja esitamine tõi kaasa menetluskulusid.
14.Seadusest ei tulene kohtukulude välja mõistmata jätmise alust isegi juhul, kui pool ei esita kohtukulude nimekirja ja kuludokumente enne kohtulahendi tegemist. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Kui esitatud kuludokumendid ei ole kohtu arvates kulude tõendamiseks piisavad, võib ta nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Maakohus ei nõudnud hagejalt täiendavate dokumentide esitamist. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada kahjuhüvitise ja menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahalise nõude osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus ületas hagi piire (TsMS § 439) ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud. Hageja ei nõudnud kahjuhüvitisena kasutuseelise hüvitamist. Kohus peab võtma seisukoha ainult esitatud nõude osas ja ainult siis, kui hageja taotleb alternatiivselt kasutuseeliste hüvitamist, peab kohus võtma seisukoha, kas see nõue rahuldada (Riigikohtu lahend 3-2-1-19-13).
17.Kohus rikkus TsMS § 436 lg 4, tuginedes otsuses asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ja mida kohus hindas mõlemast poolest erinevalt. Kumbki pooltest ei väitnud, et hagejal tekkis kahju saamata jäänud tulu näol sellest, et ta ei saanud kasukat kasutada. Hagejal ei saanud kasuka kasutamise võimatusest kahju tekkida, kuna kasukas oli tootmispraagi tõttu kasutuskõlbmatu.
18.Arvutades väidetava kahju (kasutuseelise) suurust ei lähtunud kohus kasutuseelise arvutamise metoodikast, vaid võttis aluseks hageja esitatud viivise arvestuse, viidates selle juures TsMS § 233 lg-le 2. Kohus ei põhjendanud TsMS § 233 lg 2 kohaldamise vajadust, st ei nimetanud ühtegi asjaolu, mis raskendaks kasutuseelise suuruse

tuvastamist ja õigustaks muu metoodika kasutamist. Viivise arvutamisel lähtus hageja uue ja kvaliteetse kasuka hinnast, aga kasukas on kasutuskõlbmatu. Kasutuskõlbmatu kasuka väärtus on null eurot, seega ka kasutuseelise väärtus on null eurot.

19.Kohus, mõistes välja kahjuhüvitise olukorras, kus kahju ei ole tekkinud, kohaldas kahju hüvitamise sätteid ebaõigesti. Kui isegi möönda, et kahju on tekkinud, siis seda hagejast tulenevate asjaolude tõttu, kuna asi oli eksperdi käes hageja taotlusel tehtud ekspertiisi tegemise määruse alusel. Asja ei olnud võimalik eksperdilt kätte saada enne, kui kohus maksis ekspertiisi eest. Seega ei ole väidetav kahju tekkinud kostjast tulenevate asjaolude tagajärjel. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 127 lg 4.
20.Kui möönda, et kahju on tekkinud ja see on tekkinud kostjast tuleneva asjaolu tagajärjel, siis ei vastutaks kostja kahju eest, kuna tema väidetav rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1 ja 2). Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud kostjalt oodata, et ta arvestaks sellega, et kasukas jääb eksperdi kätte kuni kohus maksab ekspertiisi eest, aga tasu ei tule kohtult kohe, vaid sellise viivitusega, mille jooksul esitab hageja juba hagi kasuka kostjalt väljanõudmiseks.
21.Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139 lg-d 1 ja 2. Võttes arvesse, et kasukas oli eksperdi käes hagejast tuleneva asjaolu tagajärjel, samuti et hageja ei ole kahju tekkimise ohule kostja tähelepanu juhtinud ja ei ole nõudnud kasuka tagastamist, oleks õiglane vähendada kahjuhüvitist nullini.
22.Kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtuotsuse kohaselt on hagejal on saamata kasutuseelised. Et asjas on tuvastatud, et kasukas oli tootmispraagi tõttu kasutuskõlbmatu, siis ei oleks saanud hageja seda kasutada ka siis, kui kasukas oleks olnud tema valduses. Kohus jättis ebaõigesti VÕS § 127 lg 1 kohaldamata.
23.Kohus jättis kohaldamata VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada. Olukorras, kus väidetav kahju tekib mitte kostja käitumise tõttu, vaid asjaolude kokkusattumisel (ekspert ei väljasta kasukat, kuna kohus ei tasu ekspertiisi eest, kasukas sattus eksperdi kätte hageja taotluse alusel tehtud kohtumääruse tõttu), oleks kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane.
24.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei jätnud hagi õigeksvõetud osas menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja ei andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele
25.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi kõigi nõuete osas rahuldamata ja teeb teistsuguse otsustuse menetluskulude väljamõistmise osas.
27.TsMS § 438 lg 1 teine lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet – kasuka väljanõudmine ja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Alternatiivselt esitas hageja kahju hüvitamise nõude kasuka maksumuse 798,90 euro saamiseks ja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel.
28.Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et rahuldab hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 23,73 eurot. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ei kajasta kasuka väljanõudmise ja sellega seonduva viivisenõude rahuldamist ega rahuldamata jätmist. Samuti ei ole seisukohta võetud hageja alternatiivnõude osas. Asja materjalist nähtub, et hageja jäi asja menetluse lõpuni kõikide hagiavalduses esitatud nõuete juurde, mida ta kinnitas ka 16.09.2013 lõplikes seisukohtades (t lk 98).

29.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tagastas hagejale kasuka kohtumenetluse ajal 14.06.2013. Seda tõendab ka kasuka üleandmise-vastuvõtmise akt (t lk 66). Seega langes kasuka väljanõudmise hagi alus ära ja hageja sellekohane nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 ei sätesta asja tagastamisega viivitamisel viivise maksmise kohustust, mistõttu jääb rahuldamata ka hageja nõue asja tagastamisega viivitamise tõttu viivise saamiseks. Kuna kasukas on tagastatud, ei ole hagejal alust nõuda ka selle rahalise väärtuse hüvitamist ega sellelt nõudelt arvestatud viivist. Seega jäävad ka hageja alternatiivnõuded rahuldamata.
30.Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus rikkus TsMS § 439 ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei esitanud kasutuseelise hüvitamise nõuet ega selle nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei võinud maakohus sellist nõuet omal algatusel lahendada ega kostjalt välja mõista 23,73 eurot kasutuseelise eest. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
31.Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta nii TsMS § 168 lg 6 kui ka § 162 lg 1 alusel hageja kanda, sest kasuka tagastamise nõude võttis kostja kohe õigeks, kasukas tagastati hagejale maakohtu menetluse ajal ja kõik hageja nõuded jäävad ringkonnakohtu otsusega rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kaebus rahuldatakse.
32.TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hageja nõude kasuka tagastamiseks kohe õigeks ja vaidles rahalisele nõudele põhjendatult vastu (vastus hagiavaldusele t lk 47). Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kasukas oli eksperdi käes ja kostja väitel ei pöördunud hageja kordagi kostja poole selle kättesaamise sooviga. Hageja ei tuginenud hagiavalduses asjaolule ega tõendanud, et ta oleks pöördunud enne hagi esitamist kostja poole kasuka tagastamise küsimuses ja kostja oleks keeldunud selle tagastamisest. Selliseks keeldumiseks ei oleks olnud ka mõistlikku põhjust, sest kasukas ei olnud kostja valduses ja hagejal ei oleks olnud võimalik seda kasutada, kuna see ei olnud varasemas menetluses tuvastatu kohaselt kasutamiseks kõlblik. Hagiavalduse saamisel tegi kostja kõik endast oleneva, et kasukas jõuaks eksperdi käest hageja kätte (nõusolek kasuka väljaandmiseks t lk 50, poolte e-kirjavahetus t lk 73-80).
33.Kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, mõistab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel hagejalt käesoleva otsusega kostja kasuks välja järgmiselt.
34.Kostja palus 09.05.2013 vastuses hagiavaldusele hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1050 eurot (t lk 48) 10,5 töötunni eest arvestusega 100 eurot tund. Hageja vaidlustas 02.06.2013 menetlusdokumendis kostja menetluskulude suuruse, leides, et need on ülepaisutatud ega vasta seaduses sätestatud määrale (t lk 55). Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja leiab, et hagiavalduse ja selle lisade analüüsiks ei olnud esindajal vajalik ajakulu 2 tundi, piisav aeg oleks 1 tund. Tsiviilasja nr 2-11-39279 materjalidega tutvumine ja analüüs (3 tundi) ei olnud ilmselt vajalik, sest selles asjas tehtud kohtuotsus oli lisatud hagiavaldusele. Kliendiga suhtlemiseks ja positsiooni kujundamiseks enne hagiavaldusele vastuse esitamist oli kogumina

piisav aeg 1 tund ja sisuliselt 2 leheküljelise vastuse koostamiseks samuti 1 tund. Kokku oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 28.05.2013 seisuga 3 tundi maksumusega 100 eurot tund.

35.20.08.2013 menetlusdokumendis (t lk 102) täiendas kostja varem esitatud taotlust ning lisas sellele hagejaga ja kohtuga peetud e-kirjavahetusele ja kompromissiläbirääkimisteks kulunud aja. Piisavaks ajakuluks selleks loeb ringkonnakohus kokku 0,5 tundi. Esindaja osalusel kasuka eksperdi juurest äratoomisele ja hagejale viimisele võis kuluda 1 tund, lõpliku seisukoha koostamine sisuliselt 2 leheküljel võis võtta aega 1 tunni. Seega lisandus varasemale ajakulule 2,5 tundi maksumusega 100 eurot tund.
36.Ringkonnakohtule 21.01.2014 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud suurusega 1705 eurot, millest lepingulise esindaja kulu on 1600 eurot, käibemaks 45 eurot ja riigilõiv 60 eurot ning märkida lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §-s 113 ettenähtud suuruses. Taotluse põhjenduste kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonimenetluses kokku aega 10,5 tundi, millest 9 tundi tunnihinnaga 100 eurot kulus ajal, mil esindaja tegutses oma õigusbüroo kaudu ja 1,5 tundi (ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja kohtuistung) ajal, mil ta tegutses advokaadina tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks, riigilõivu tasumiseks, hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle vastamiseks ning kliendiga suhtlemiseks kokku 3,5 tundi maksumusega 100 eurot tund. Sellele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise aeg advokaadina 1 tund 15 minuti, mille osas peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga, so 150 eurot.
38.Ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestab ringkonnakohus sellega, et tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega. Seetõttu ei ole veenev kostja taotlustes märgitud esindaja ajakulu – kokku maakohtu ja apellatsioonimenetluses 25,5 tundi. Hageja sellekohased vastuväited ringkonnakohtule 22.01.2014 esitatud menetlusdokumendis on põhjendatud.
39.Ringkonnakohus peab põhjendatuks hagejalt välja mõista maakohtu menetluses kantud õigusabikulud 5,5 tunni eest suurusega 550 eurot (5,5x100) ning apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 3,5 tunni eest suurusega 350 eurot (3,5x100) ja 1 tunni 15 minuti eest suurusega 150 eurot, kokku õigusabikulud 1050 eurot. Samuti peab hageja kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 60 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks kokku 1110 eurot. Hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda TsMS § 177 lg 2 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni.

Ele Liiv

Iko Nõmm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja