OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu põhivõlgnevuse summas 840 eurot, viivise summas 17,58 eurot, võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja edasiulatuvate viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
968,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja I: XXX (e-post: .XXX ) Hageja lepinguline esindaja II: XXX (e-post: .XXX ) Kostja: XXXOÜ (registrikood 1XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX(e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26. veebruar 2015
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja XXX ja kostja seaduslik esindaja XXX
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks 591,09 (viissada üheksakümmend üks eurot, 09 senti) eurot (sh põhivõlg 542,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8,59 eurot). 3) Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks viivised põhivõlgnevuselt (542,50 eurolt) alates 20.08.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni XXXOÜ poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 1) Jätta menetluskulud 65,85% ulatuses XXXOÜ kanda. 2) Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulu 578,66 eurot OÜ XXXkasuks.
3) Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks viivis menetluskuludelt (578,66 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hageja esitas 19.08.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 21.11.2014 hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse, sh põhivõlgnevus 840 eurot, 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 17,58 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot ning alates 20.08.2013 edasiulatuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja esindajad pöördunud 2013.a. aprillikuus XXX (edaspidi hageja õiguseelneja) poole koostöö ettepanekuga. Pooled pidasid läbirääkimisi käsunduslepingu allkirjastamisest. Läbirääkimiste käigus osutas hageja õiguseelneja kostjale juriidilist abi (menetlusdokumentide redigeerimine ja kohtule esitamine, kostja töötajate konsulteerimine ja klientide kohtus esindamine). Kokkulepitud teenuste kostjale ostutamine hageja õiguseelneja poolt kinnitatakse hulgaliste menetlusdokumentide kohtule edastamisega kostja nimel, kohtuistungite protokollidega ning teatud õigusteenuste osutamisega kostjale. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline leping VÕS § 11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled jõudnud ei ole. Arvestades, et hageja õiguseelneja osutas kostjale teenust, on hageja hinnangul tegu suuliselt sõlmitud käsunduslepinguga (VÕS § 619). Asjaolu, et pooled sõlmisid tasulise käsunduslepingu teenuste osutamise kohta, on tõendatud kostja kinnitusega, et osutatud teenused kuuluvad tasustamisele ning e-kirjavahetusega kostja töötajate ja juhatuse liikmetega (XXX ja XXX). Hageja õiguseelneja täitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt. Pretensioone, märkusi ega vastuväiteid ülalnimetatud teenuste osutamise kohta kostja poolt esitatud ei olnud.
3.Läbirääkimiste teel jõudsid pooled kokkuleppeni selles, et käsunduslepingu allkirjastamata jätmisel 2013.a. aprillikuu lõpuni, loovutab hageja õiguseelneja oma nõude kostja vastu hagejale, kes esitab kostja nimele arve, lähtudes tunnitasu määrast 70 eurot + km ning teenuste osutamisele kulutatud ajast. Käsundusleping jäi maikuu alguseks allkirjastamata, millest tulenevalt koostas hageja 15.05.2013 arve nr 205 summas 840 eurot maksetähtajaga 20.05.2013, mis edastati kostjale 17.05.2013 e-kirja manusena. 20.05.2013 kinnitas kostja seaduslik esindaja XXX hageja poolt väljastatud arve kättesaamist. Arves märgitud maksetähtaja jooksul ega hilisemalt kostja arvet tasunud ei ole.
4.Võlaõigusseaduse § 172 kohaselt võib võlgnik keeldudada kohustuse täitmisest uuele
võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja õiguseelneja on teatanud kostjale nõude loovutamisest 17.05.2013 ekirja vahendusel. Hageja on seisukohal, et algse võlausaldaja kinnitus, et nõude loovutamine on toimunud enne hagi esitamist kohtusse, on piisav hagemisõiguse tekkeks, kuna nõude loovutamiseks ei ole ettenähtud vorminõudeid.
5.Hageja leiab, et tema ja hageja õiguseelneja vahelise lepingu näol võis tegemist olla ka lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Kuivõrd kostja ei ole esitanud üleminekule vastuväiteid, siis kinnitab kostja hilisem käitumine, et ta loeb lepingu hagejale üleläinuks ja on sellega nõus. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Lepingu ülevõtmise kokkuleppele ei ole seadus sätestanud vorminõuet, samuti ei olnud kostja selle lepingu pool, mistõttu on põhjendamatu kostja etteheide hagejale, et ta ei esitanud kirjalikku tõendit pooltevahelise lepingu kohta. Hageja lisab, et kui hageja õiguseelneja ja kostja vahelist võlasuhet kvalifitseerida kui käsundita asjaajamisest tulenevat võlasuhet, siis ka sellisel juhul ei ole välistatud nõudeõiguse üleminek hagejale.
6.Hageja on seisukohal, et mõistlik tunnitasu määr käesolevas asjas on 70 eurot+km ehk vaidlusaluseks olevas arves nimetatud ning kostjaga eelnevalt kooskõlastatud tunnihind. Riigikohtu praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13 p 25).
7.Kostja on esitanud tasaarvestamise nõude. Hageja vaidleb tasaarvestamisele vastu VÕS § 200 lg 4 alusel, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et puuduvad õiguslikud alused nõuete tasaarvestamiseks. Kostja vastus ja seisukohad
8.Kostja lõplikud seisukohad on esitatud 05.12.2014, milles kostja taotleb erinevatel alustel asja mittemenetlemist ning juhul, kui kohus otsustab hagi menetleda, siis leiab kostja, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata; juhul kui kohus otsustab hagi osaliselt rahuldada, siis tasaarvestada hageja nõue kostja negatiivse kahju hüvitamise nõudega.
9.Kostja vastuväideteks on:
9.1.Hagejal puudub nõudeõigus, kuivõrd kostjal ei ole hagejaga olnud ühtegi lepingulist suhet ei suulises, kirjalikus ega muus vormis. Kostjale ei ole hageja õiguseelneja ega hageja kunagi väljastanud dokumenti, millest nähtuks, et väidetava suulise lepingu alusel esitatud nõue kostja vastu on läinud üle hagejale. Kostjale ei ole väljastatud nõude loovutamise dokumenti ega saadetud vormikohast teatist, seega on kostjal õigus keelduda väidetavalt loovutatud nõude täitmisest (VÕS § 172). Hagiavalduse tekstist ega sellega koos esitatud lisadest ei nähtu, et hageja õiguseelneja on oma nõude algselt üldse kostja vastu esitanud. Kostjale on saadetud e-kiri, milles hageja õiguseelneja teavitab nõude loovutamisest, kuid kostja hinnangul loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm üksnes juhul, kui see on muuhulgas elektroonilise tahteavalduse tegija poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega on hageja õiguseelneja poolt tehtud tahteavaldus tühine.
9.2.Hageja õiguseelneja ja kostja pidasid 2013.a aprillikuus läbirääkimisi käsunduslepingu tingimuste üle, kuid XXXtulenevatel põhjustel pooled käsunduslepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Kuna poolte vahel lepingut ei sõlmitud, siis ei ole ka hagejal võimalik esitada VÕS § 108 lg 1 kohast lepingu täitmise nõuet. Lisaks, hageja õiguseelneja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud käsundusleping ei oleks olnud ka kehtivalt sõlmitud, kuivõrd hageja õiguseelneja oli ja pidi olema teadlik, et XXX ei olnud lepingu väidetava sõlmimise ajal kostja esindamise õigust omav isik
(seaduslik esindaja), seega puudus tal volitus hageja õiguseelnejaga käsunduslepingu sõlmimiseks.
9.3.Kostja ei ole tunnistanud lepingu sõlmimist. Kostja esindaja 20.05.2013.a. avaldus hagejale ei kinnitanud, et ta nõustub osaliselt või täielikult arvega nr 205. Kostja esindaja kinnitas, et ei olnud enne hagejale vastuse koostamist manuses olnud arvega tutvunud, kuna esmalt oli vajalik tuvastada arve esitaja nõudeõigus ja alles seejärel analüüsida, kas arvel märgitud kauba või teenuse eest tasumine on põhjendatud.
9.4.Kostja hinnagul osutati väidetavat õigusteenust oluliselt väiksemas mahus ja teistsgusugses sisus kui nõude aluseks oleval arvel nr 205 kirjeldatud. Kostja märkis, et hageja õiguseelneja tasumäär 70 eurot/tund, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlik, olles oluliselt kõrgem turu keskmisest hinnast. Kuna hageja õiguseellane on oma nõude loovutanud, siis saab nõude aluseks olla üksnes netotasu, seega saab loovutatud nõue olla üksnes netotasuna. Keskmine juristi töötasu on 850 eurot (neto) ühes kalendrikuus, ei saa olla põhjendatud hageja nõue suuremas ulatuses kui 14,25 eurot tegelikult toimingutele kulutatud aja eest.
9.5.XXX oli kostja nimel tegutsemiseks õigustatud. Kostja rõhutab, et iga XXXpoolt kostja nimel tehtud toimingu aluseks oli kostja vastavasisuline juhis või korraldus. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kvalifitseerida XXX ja kostja vahelist suhet käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lõike 1 mõistes, kuivõrd kostja kui soodustatu oli andnud XXXõiguse tema nimel ja huvides tegutseda. Kostja sooviks oli enne XXX lepingu sõlmimist kontrollida tema pädevust ja kvalifikatsiooni, andes muuhulgas viimasele võimaluse tutvuda kostja õigusbüroo töökorralduse ja teiste töötajatega. Tegemist on õiguspraktikas tavapärase käitumisega, kus tõestatakse lepingueelselt tulevasele lepingupartnerile enda võimeid ja oskusi. Kostja arvates on õigem kvalifitseerida XXXja kostja vaheline õigussuhe lepingueelsete läbirääkimistena VÕS § 14 mõistes. Kuna kostja ei ole läbirääkimisi pahausklikult lõpetanud, siis puuduvad hagejal nõuded kostja vastu.
9.6.Kostja on kannatanud negatiivset kahju, kuivõrd tegi XXX töökuulutusportaalist sobiva töötaja leidmiseks olulisi kulutusi, kuid oma eesmärki nimetatud kuulutus ei täitnud. XXX käitumisest tingituna ei sõlminud pooled käsunduslepingut. Kostja soovib kahjunõude summas 142 tasaarvestamist hageja nõudega.
9.7.Kostja leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud tingimuste mitte saabumise tõttu ning seeläbi ei ole põhjendatud ka võla sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1131 lg 1 alusel.
10.26.02.2015 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma viimastes menetlusdokumentides kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et nõude loovutamine toimus 2013 aasta aprillis suuliselt. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
11.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja lepingulise esindaja ja kostja seadusliku esindaja, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Kohus selgitab esmalt, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, seega lahendab kohus asja sisuliselt.
14.Kohus hindab esmalt lepingueelseid läbirääkimisi ja kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte (I), seejärel analüüsib nõude loovutamist (II), hindab lepingust tulenevaid poolte kohustusi, teenuse mahtu ja tasu (III), käsitleb hageja nõuete ulatust (IV) ning lõpetuseks kostja tasaarvestuse lubatavust (V). I
15.VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
16.Kostja avaldas CV-Online portaalis töökuulutuse sobiva töötaja leidmiseks. Läbi töövestluste sobivate kandidaatidega leidis kostja, et hageja õiguseelneja on sobiv kandidaat ning alustasid hageja õiguseelnejaga lepingueelseid läbirääkimisi. Pooled pidasid 2013.a. aprillis läbirääkimisi kirjaliku käsunduslepingu sõlmimiseks. Hageja õiguseelneja edastas kostjale 08.04.2014 e-kirja, milles teavitas kostjat, et juhul kui pooled ei sõlmi lepingut aprillikuu jooksul, esitab hageja õiguseelneja kostjale arve lähtudes töötatud tundidest määraga 70 eurot + km (I kd tl 9). Kostja esindaja XXX vastas, et katsub käsunduslepingu algse variandi valmis teha. Kui valmis ei tee, siis teevad pooled nii, nagu hageja õiguseelneja välja pakkus (I kd tl 10, 82). 13.04.2013.a. edastas XXX, kostja juhatuse liige, e-maili vahendusel käsunduslepingu, Joanna palvel (I kd tl 62). Seejärel toimus XXX ja XXXvahel e-kirjavahetus lepingu tingimuste osas (I kd, tl 66-68), kuid kirjalik käsundusleping jäi poolte vahel sõlmimata. Seejärel on hageja õiguseelneja edastanud 17.05.2014 e-kirjaga kostja juhatuse liikmele XXX hageja poolt koostatud arve osutatud teenuste eest (I kd, tl 12, 69). Kostja juhatuse liige XXX on 20.05.2014 kinnitanud e-kirja kättesaamist ning nentinud, et selleks, et kostja saaks kanda XXXOÜ-le teenustasu, palub kostja edastada digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise avalduse (I kd tl 14, 74).
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
18.Hageja hinnangul oli hageja õiguseelneja ja kostja vahel sõlmitud suuline käsundusleping. Kostja vastuväite kohaselt ei ole suulist käsunduslepingut sõlmitud, kuivõrd kostja poolt on läbirääkimisi pidanud ning võimaliku suulise käsundi andnud XXX, kes sellel hetkel ei olnud kostja juhatuse liige, seega ei olnud tal õigus kostja nimel tegutseda. XXX on kostja juhatuse liige alates 28.05.2013. Kohtutoimikusse esitatud e-kirjavahetusest (I kd tl 62-83) nähtuvalt on läbirääkimisi pidanud nii XXX kui ka XXX. XXX omas õigusi läbirääkimiste pidamiseks ning tehingute sõlmimiseks tulenevalt kostja
juhatuse liikme ning osaniku staatusest. XXX on kostja juhatuse liige ning osanik alates 07.02.2011. XXX edastatud käsunduslepingu esialgset varianti hageja õiguseelnejale saab pidada kostja esindusõigusõigusliku isiku poolt esitatud õiguspärase tahteavaldusena sõlmida käsundusleping. Lisaks, oli XXX teadlik ka XXX poolt peetavatest läbirääkimistest. TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 3 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja juhatuse liige ning osanik XXX oli teadlik läbirääkimiste pidamisest ning kokkulepete sõlmimisest XXX poolt ning ei esitanud selle kohta ühtegi vastuväidet. Seega, oli hageja õiguseelnejal õigus eeldada XXX poolt kostja volituse olemasolu. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sellest tulenevalt ei olnud hageja õiguseelnejal hea usu põhimõttest lähtuvalt alust arvata ega eeldada, et kostja esindaja XXX ei oma volitusi käsunduslepingu sõlmimiseks. XXX viis koos XXX läbi hageja õiguseelnejaga kandidaadivestluse ning pidas läbirääkimisi kostja nimel. Sellest tulenevalt ei olnud hageja õiguseelnejal alust eeldada, et XXX puuduvad õigused kostja esindamiseks.
19.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
20.Pooltevahelistest lepingueelsetest läbirääkimistest ning mõlema osapoole käitumisest selgub, et esines nii kostja kui hageja õiguseelneja poolne tahe käsunduslepingu sõlmimiseks. Tulenevalt pooltevahelistest lepingueelsetest läbirääkimistest, tuvastatud poolte tahtest, leiab kohus, et hageja õiguseelneja ja kostja õigussuhe tulenes suulisest käsunduslepingust. II
21.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 164 lg 2 sätestatud võlausaldaja vahetuse saavutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel, nõude loovutajaks peab olema nõudeõigust omav isik ehk võlausaldaja. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk nõude võlgniku nõusolek, nõude loovutamisest ei tule ka võlgnikule teatada (VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, lk 552). Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada § 11 lg 3 – lepingust tuleneva nõude loovutamisleping peab põhimõtteliselt olema samas vormis, millises vormis sõlmiti põhileping (VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, lk 553).
22.VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
23.Võlgnik, kellelt uus võlausaldaja talle vana võlausaldaja poolt loovutatud nõude alusel täitmist nõuab, võiks põhimõtteliselt kohustuse täitmisest keelduda ka tuginedes asjaolule, et nõue ei ole uuele võlausaldajale üle läinud, kuna loovutamist ei ole toimunud (loovutamislepingut ei ole sõlmitud) või et loovutamisleping on kehtetu. Sellisel juhul oleks nõude võlausaldajaks endiselt senine võlausaldaja. Reeglina välistab seadus siiski selliste vastuväidete esitamise võlgniku poolt (RKTKo 3-2-1-35-05). Kui võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi, loetakse loovutamine § 170 kohaselt võlgniku suhtes toimunuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui tehing, mille alusel loovutamine toimus, ei ole kehtiv. Võlgnik saab uue võlausaldaja nõude suhtes siiski esitada VÕS §-s 172 nimetatud vastuväite (nõude loovutamisest ei ole teavitatud), samuti vastuväite, et võlgnikule esitatud loovutamisdokument ei ole ehtne. VÕS § 170 kaitseb siiski eelkõige võlgnikku (RKTKo 3-2-1-35-05). Esmalt ei saa seadus panna võlgnikule kohustust kontrollida, kas loovutamisleping, millest võlausaldaja on temale teatatud, on ka tegelikult sõlmitud ja kas see on ka kehtiv. VÕS § 170 aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud (VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, lk 566-567).
24.VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Paragrahv annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest võlausaldajale, kes on nõude omandanud loovutamise teel, kui väidetav uus võlausaldaja ei esita talle § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (ka senise võlausaldaja kirjalik teade nõude loovutamise kohta on loovutamisdokumendiks § 168 lg 2 tähenduses) (VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, lk 570).
25.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-62-07 punkt 12 sätestab muuhulgas: kuid VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega ei olnud asjakohane kostjate väide, et hageja töötaja ei loovutanud hagejale nõuet. Samas võisid nad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.
26.Kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tl 45-46) on hageja esitanud kohtule nõudeõiguse loovutamise lepingu (märkus: mis on allkirjastatud hiljem kui hagiavaldus esitatud). Võlgnik võis keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta nõudeõiguse loovutamise dokumenti. Antud dokument on olemas, seega ei ole võlgnikul alust kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul, ei oma senise võlausaldaja teatamine nõude loovutamisest kirjalikult lepingu olemasolu korral relavantset tähtsust, kuna XXX on 17.05.2014 e-kirjas teavitanud kostjat nõude loovutamisest (I kd, tl 12) ning on kohtuistungil selgitanud, et nõude loovutamine toimus suuliselt 2013 aasta aprillis (II kd, tl 56 pöördel). Kohus loeb hageja õiguseelneja poolt hagejale nõude loovutatuks aprillis 2013.
III
27.VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
28.Kohtutoimikust nähtuvalt (I kd, tl 118, 142-143) ei ole kostja jäänud rahule hageja õiguseelneja poolt käsunduslepingu raames osutatud teenustega. Hageja õiguseelneja edastas 07.05.2013 XXXale e-kirja, milles palus hiljemalt 07.05.2013 (aastaarv on küll 12, kuid kohus peab seda kirjaveaks tulenvalt e-kirja saatmise ajast, so 2013) tasuda juba teostatud tööde eest, viidates asjaolule, et tasu maksmata jätmise korral keeldub hageja õiguseelneja klienti 09.05.2013 toimuval istungil esindamast. Ühtlasi jättis hageja õiguseelneja endale õiguse lepingu mõlema poole poolt allkirjastamata jätmisel hiljemalt 07.05.2013 kell 17.00 esitada kostjale arve teostatud teenuste eest (I kd, tl 64). Antud tähtajaks lepingut poolte poolt ei allkirjastatud ning tasu ülekannet kostja poolt ei sooritatud.
29.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Poolte vahel kokku lepitud tasu arvestamine käis teenuspõhise arvestuse alusel. Seega, oli kostja kohustatud aprillikuu vältel teostatud teenuste eest hageja õiguseelnejale tasuma.
30.VÕS § 82 lg 3 sätestab, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 83 lg 3 kohaselt on mõistlikult vajalik aeg tähtaeg, millega määratakse tähtpäev, milleks peab kohustus hiljemalt täidetud olema. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole kokku lepitud, igal ajal (3-2-1-163-04 p 15), kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda mõistlikult vajalikust ajast. Arvestada tuleb nii võlgniku kui võlausaldaja huve (VÕS kommenteeritud väljaanne, I kd, lk 254). Eeltoodust tulenevalt oli hageja õiguseelnejal küll õigus nõuda kostjalt tasu maksmise kohustuse täitmist, kuid kuivõrd hageja õiguseelneja esitas tasumise nõude 07.05.2013 XXX esitatud e-kirjaga tähtajaga 07.05.2013 kell 17.00 (I kd tl 64), ei saa kohtu hinnangul antud tähtaega kohustuse täitmiseks mõistlikuks pidada.
31.Hageja õiguseelneja keeldus 09.05.2013 toimuval istungil klienti esindamast, kuna 07.05.2013 seisuga talle kostja poolt tasu ei makstud. Kohus jõudis seisukohale, et hageja õiguseelneja poolt kostjale kohustuse täitmiseks sätestatud aeg polnud mõistlik. Sellest tulenevalt rikkus hageja õiguseelneja hoolsuskohustust käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 alusel, loobudes kliendi istungil esindamisest.
32.Aprillikuus teostatud toimingute kohta ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisele käsundi täitmisel või käsundiandja juhiste järgimata jätmisele. Kostja on märkinud, et hageja õiguseelneja poolt teostatud toimingute kvaliteediga kostja rahul pole, kuid puuduvad tõendid, mis antud asjaolule viitaksid. Lisaks, ei nähtu, et kostja oleks juba aprillis teostatud toimingute teostamise kohta hageja õiguseelnejale etteheiteid teinud ega temaga lepingut lõpetanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Seega loeb kohus eelnimetatud toimingutes VÕS §-s 620 sätestatud hageja hoolsuse käsundi täitmisel nõuetekohaselt täidetuks ning VÕS §-s 621 sätestatud käsundiandja juhised järgituks.
33.Hageja õiguseelneja täitis käsundi 04.04.2013, 08.04.2013, 15.04.2013, 25.04.2013 ning 03.05.2013 (I kd, tl 16). Kuivõrd kostja pole kohustuste täitmise tähtaega vaidlustanud, loeb kohus toimingud vastavatel kuupäevadel tehtuks. VÕS § 628 lg 1 teisest lausest tulenevalt kuulub tasu käsundiandja poolt pärast käsundi täitmist maksmisele. Antud kohustust kostja täitnud pole.
34.Poolte vahel sõlmitud suulise käsunduslepinguga ei lepitud konkreetselt kokku teenuse eest osutamisele kuuluva tasu suuruses. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Õigusabi teenuse tasu määramisel omab rolli nii teostatud tööde maht ja ajakulu, kuid ka kvaliteet. Hageja on mõistlikuks tunnitasu määraks pidanud 70 eurot (II kd, tl 9), kuigi läbirääkimiste käigus on hageja õiguseelneja pidanud tunnitasu määraks ka 75 eurot (I kd, tl 64). Kostja hinnangul on eelnimetatud tunnitasu määr ebamõistlik, olles oluliselt kõrgem turu keskmisest hinnast. Hageja on esitanud tõendina koondtabeli õigusabi osutajate tunnitasu määradest, millest nähtub, et keskmine tunnitasu määr jääb vahemikku 65-130 eurot (I kd, tl 188194). Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-93-13 nentinud, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on mõistlikuks tasuks eelkõige turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõistlik tunnitasu määr on 70 eurot (käibemaksuta), mida on ka hageja mõistlikuks pidanud.
35.Järgnevalt hindab kohus teostatud toimingute mahtu vastavalt hageja esitatud tõenditele ning kostja vastuväidetele. Kostja esitab vastuväited hageja õiguseelneja poolt teostatud toimingute mahule, märkides, et hageja õiguseelneja ajakulu dokumentide redigeerimisele ning analüüsimisele ei saanud olla suur. Lisaks nendib kostja, et istungite kestvused ning nendeks ettevalmistamine ei toimunud hageja õiguseelneja poolt välja toodud ulatuses. Kostja vastuväite kohaselt ei koostanud hageja õiguseelneja toimingute käigus ühtegi dokumenti ega esitanud kohtule teese.
36.Hageja õiguseelneja on leidnud, et tsiviilasja nr 2-12-44270 raames on menetlusdokumentide analüüsi, kostjate teeside kohtusse esitamise ning kohtuistungil osalemise ajakulu 3 tundi. Hageja on kohtule esitanud vastavate toimingute aluseks oleva tsiviilasja menetlusdokumendid (I kd, tl 201-214). Eelnimetatud dokumentide läbitöötamine ning analüüsimine on keskmisest ajakulukam nende mahtu ning sisu arvestades. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasja 2-12-44270 raames 04.04.2013 toimunud kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 1 tund ja 5 minutit (kontrollitav KIS-st). Kohus peab põhjendatuks hageja poolt esitatud ajakulu 3 tundi summas 210 eurot.
37.Hageja õiguseelneja on hinnanud XXX asjas avalduse redigeerimist ning kohtusse esitamist ajakuluga 1 tund. XXX avalduse näol on tegemist 5 leheküljelise dokumendiga, mis hageja õiguseelneja hinnangul vajas ka menetlusdokumendina läbilugemist enne dokumendi võimalikku redigeerimist. Hageja on kohtule esitanud tõendina eelnimetatud menetlusdokumendi (I kd, tl 195-199). Sisult uue materjali läbitöötamine ning redigeerimine, millele eelneb asja sisuline analüüs, on ajakulukas. Kohus peab põhjendatuks toimingutele kulunud aega 1 tund summas 70 eurot.
38.Haldusasjas nr 3-13-810 on hageja õiguseelneja hinnanud menetlusdokumentide redigeerimisele ja kohtusse esitamisele ajakulu 1,5 tundi. Antud ajakulu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule menetlusdokumendi haldusasjas 3-13-810, lisades, et tegemist on 4-leheküljelise dokumendiga, mille analüüsimine ning redigeerimine võtab toimingutest lähtuvalt rohkem aega. Kohtu hinnangul on sisulist analüüsimisele kuuluvat teksti vaid 1,5 lehekülje ulatuses. Kohus leiab oma siseveendumuse kohaselt ja eeltoodust ning kostja vastuväidetest lähtuvalt, et eelnimetatud toiminguteks kulus märgitust vähem aega. Kohus loeb haldusasjas 3-13-810 mõistlikuks kulutatud ajaks 45 minutit. Sellest tulenevalt on antud asjades toimingute teostamise eest tasu vastavalt 52,50 eurot.
39.Tsiviilasjas nr 2-12-52812 teostatud menetlusdokumentide analüüsile kulutatud aega hindab hageja õiguseelneja 1,5 tunnile. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja õiguseelneja rikkus käsundi täitmisel hoolsuskohustust tsiviilasja nr 2-12-52812 raames VÕS § 620 lg 1 alusel, loobudes kliendi istungil esindamisest, kuna 07.05.2013 seisuga talle kostja poolt tasu juba teostatud toimingute eest ei tasutud. Kohus jõudis seisukohale, et hageja õiguseelneja poolt kostjale kohustuse täitmiseks sätestatud aeg polnud mõistlik. Antud asjaolust nähtuvalt, oli klient kohustatud esitama Harju Maakohtule taotluse, millega palus seoses esindaja keeldumisega kohtuistungil osalemisega kohtuistung edasi lükata, et leida omale uus esindaja. Hageja hinnangu kohaselt võttis hageja õiguseelnejal tsiviilasja nr 2-12-52812 menetlusdokumentide analüüsiks 1,5 tundi. Kuivõrd hageja õiguseelneja rikkus käsundi täitmisel hoolsuskohustust tsiviilasjas nr 2-12-52812 kliendi istungil esindamata jätmise näol, ei saa pidada nimetatud hageja õiguseelneja kulutust summas 105 eurot mõistlikuks ning põhjendatuks.
40.Tsiviilasja nr 2-12-7538 raames teostatud menetlusdokumentide analüüsile, kohtuistungiks ettevalmistamisele ning kohtuistungil osalemisele kulunud aeg on hageja õiguseelneja seisukoha kohaselt 3 tundi. Hageja õiguseelneja hinnagul oli 18-leheküljelise materjali läbitöötamine ajakulukas, kuna vajas nii lugemist kui sisulist analüüsimist. Hageja on esitanud ajakulu tõendamiseks 2-12-7538 asjassepuutuvad menetlusdokumendid (I kd, tl 164-183). Kohus hinnanud hageja esitatud tõendeid, selgitusi ning kostja vastuväiteid, peab eluliselt usutavaks ajakulu mahus 3 tundi ning loeb eeltoodust tulenevalt põhjendatuks märgitud ajakulu 3 tundi summas 210 eurot.
41.Arvestades kogu teostatud töö mahtu ja ajakulu (7 tundi ja 45 minutit), hageja esitatud tõendeid ja seletusi, kostja vastuväiteid, lisaks juba analüüsitud kvaliteeti, on käesolevas asjas mõistlikuks tasuks teenuse osutamise eest 542,50 eurot. IV
42.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
43.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks
loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
44.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 840 eurot tasumist. Kohus on pidanud mõistlikuks tasuks teenuse osutamise eest 542, 50 eurot. Kostja ei ole hageja õiguseelnejale osutatud teenuste eest tasunud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 542,50 eurot.
45.VÕS § 628 lg 1 ls 2 kohaselt käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Hageja õiguseelneja on esitanud tasu saamise nõude 07.05.2013 (I kd, tl 64) tähtajaga 07.05.2013 kell 17:00. Käsundi alusel teostatud toimingute eest tasumisele kuuluv mõistlik aeg on kohtu hinnangul 20 päeva. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest hiljemalt 26.05.2013.
46.Hageja nõuab kostjalt 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 17,58 eurot, võttes aluseks seadusjärgse määra. Kohus ei nõustu hageja poolt arvestatud 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaga. Kuivõrd kostjal oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest hiljemalt 26.05.2013, siis algab viivise arvestamine alates 27.05.2013. Refinantseerimismäär 31.12.2012 kuni 30.06.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli 2013. a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemikul 27.05.2013-30.06.2013, so 35 päeva eest on 542,50 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 4,55 eurot (542,50 × 0,0875 / 365 × 35). Refinantseerimismäär 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas. Seega oli 2013. a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 01.07.2013-01.08.2013, so 32 päeva eest on 542,50 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 4,04 eurot (542,50 × 0,0850 / 365 × 32). Seega on 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 8,59 eurot.
47.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 5 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus rahuldab hageja VÕS § 1131 lg 1 tuleneva nõude summas 40 eurot.
48.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt hagiavalduse resolutsiooni punkti 4 kohaselt välja mõista 20.08.2013 sissenõutavaks muutuvad viivised (840 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus jõudis seisukohale, et põhivõlgnevus summas 840 eurot ei ole mõistlik ning põhjendatud, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel küll hageja viivisenõude, kuid mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised võlgnevuselt (542,50 eurolt) alates 20.08.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. V
49.VÕS § 126 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.
50.Kostja on vastuväitena esitanud kahju tasaarveldamise nõude hageja suhtes. Kostja nõuab hagejalt kahju summas 142 eurot CV-Online portaalis ühe kuu töökuulutuse maksumuse osas. Kostja on kannatanud negatiivset kahju, kuivõrd tegi XXX töökuulutusportaalist sobiva töötaja leidmiseks olulisi kulutusi, kuid oma eesmärki nimetatud kuulutus ei täitnud. XXX käitumisest tingituna ei sõlminud pooled käsunduslepingut.
51.Kohtu hinnangul ei ole antud kahju nõudmine aktsepteeritav. Antud kahju näol on tegemist tööandja enda kuluga, sh majandustegevusega kaasneva kuluga leida endale sobiv töötaja. Töökuulutuse avaldamine CV-Online portaalis ning selle vahendusel endale töötaja otsimine oli kostja vaba valik. Töötajate leidmiseks oli kostjal võimalus kasutada ka teisi, sh odavamaid võimalusi. Lisaks valis kostja tööandjana ise töötaja välja vastavalt enda soovile ning hinnangule. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tekkinud sellist kohustust, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
52.Alates 01.10.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
53.Hageja esitas 02.03.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse ettevalmistamine tsiviilasjas nr 2-13-14502 ning kohtusse esitamine summas 150 eurot, hageja seisukoht kostja 24.09.2013 vastuse peale summas 112,50 eurot, hageja lõplikud seisukohad summas 56,25 eurot, 12.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine summas 150 eurot, hageja seisukoht kostja 02.06.2014 seisukoha peale 112,50 eurot, hagiavalduse terviktekst vastavalt kohtu korraldusele summas 150 eurot, hageja seisukoht kostja 05.12.2014 seisukoha peale summas 112,50 eurot, 26.02.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine summas 180 eurot ning riigilõiv summas 125 eurot. Kostja esitas kohtule 09.03.2015 vastuväiteid hageja poolt esitatud menetluskuludele.
54.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
55.Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot (I kd, tl 28) puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
56.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu summas 1023,75 eurot (käibemaksuta). 26.02.2015 kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja märkinud, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 75 eurot ilma käibemaksuta ning 02.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas väljatoodud 26.02.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise tunnihinnaks 90 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusteenuseid osutanud 13 tunni 15 minuti ulatuses. Hageja on 26.02.2015 kohtuistungil kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes hageja kinnitusele ja vastavalt TsMS § 174 lg 10 kuulub hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele käibemaksuta.
57.Kostja esitas vastuväited hageja lepingulise esindaja toimingute kestvuse ning hinna osas. Kostja hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks maksimaalselt 10 tundi ja 45 minutit ning peab hageja esindaja tunnihinda 75 eurot põhjendamatult kõrgeks, kuna hageja esindaja ei ole hoolimata kutsetunnistusest professionaalsete õigusteadmistega isik. Eeltoodust tulenevalt palub kostja määrata hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks 50 eurot. 26.02.2015 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnitasuga 75 eurot (käibemaksuta) ning 02.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjast õigusabi tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenue eest makstavat tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-13 p 25 ja 3-2-1-93-13). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja esitatud tunnihinna määrad on põhjendatud.
58.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguna välja toodud hagiavalduse ettevalmistamine tsiviilasjas nr 2-13-14502 ning selle kohtusse esitamine (2 tundi) summas 150 eurot. Kostja hinnangul ei ole hagiavalduse koostamiseks kulunud ajakulu osaliselt vajalik ja põhjendatud, kuna tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega ja hagiavalduse sisu on teksti poolest lühike. Kostja hinnangul on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit. Kohus möönab, et hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud valele tsiviilasjale, kuid kõrvutades teostatud toimingu kohtutoimikuga nähtub, et hageja lepinguline esindaja on hagi koostanud ja kohtusse esitanud ning nimetatud toimingu ajakulu on põhjendatud. Lisaks, on esindaja avalduses kinnitatud, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Seega ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud kulu on kantud käesoleva tsiviilasja raames.
59.Hageja lepingulise esindaja poolt 09.10.2013 esitatud hageja seisukoht kostja 24.09.2013 vastuse peale ajakuluga 1,5 tundi summas 112,50 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud.
60.Kohus on oma 04.11.2013 kohtumäärusega andnud menetlusosalistele täiendavate avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 18.11.2013. Hageja lepinguline esindaja on edastanud 18.11.2013 Harju Maakohtule hageja lõplikud seisukohad. Kohus peab nimetatud teenust ning selle ajakulu (45 minutit) põhjendatuks summas 56,25 eurot.
61.Hageja lepingulise esindaja 12.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamist ja istungil osalemist ajakuluga 2 tundi summas 150 eurot peab kohus põhjendatuks, kuivõrd vastava kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis kokku 1 tund 12 minutit ning kohtuistungiks
ettevalmistumist ajakuluga 48 minutit saab pidada mõistlikuks.
62.Hageja lepinguline esindaja on 16.06.2014 esitanud hageja seisukoha kostja 03.06.2014 seisukoha peale ajakuluga 1,5 tundi summas 112,50 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodu osaliselt põhjendatud, kuivõrd esitatud seisukohad ühtivad osaliselt 09.10.2013 hageja lepingulise esindaja poolt esitatud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ajakulu 45 minutit summas 56,25 eurot.
63.Harju Maakohtule on hageja lepingulise esindaja poolt 21.11.2014 esitatud hagiavalduse terviktekst. Antud toimingule kulunud aeg on hageja lepingulise esindaja poolt edastatud menetluskulude nimekirja kohaselt 2 tundi summas 150 eurot. Kostja hinnangul on hageja pöördunud kohtusse ebaõige õigusliku alusega ja ebaselgelt ning seetõttu oli hageja kohustatud kohtule esitama hagiavalduse tervikteksti. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2 tundi. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud ajakulu ning teenuse hinda pidada põhjendatuks, kuivõrd esitatud hagiavalduses ei ole olulisi täiendusi ega muudatusi võrreldes 19.08.2013 esitatud hagiavaldusega samas tsiviilasjas. 19.08.2013 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ettevalmistamisele ning kohtusse esitamisele kulus hageja lepingulisel esindajal põhjendatult 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks kulunud ajaks 30 minutit summas 37,50 eurot.
64.Hageja lepinguline esindaja on Harju Maakohtule 26.12.2014 esitanud hageja seisukohad kostja 05.12.2014 esitatud seisukohtade peale. Eelnimetatud toimingu ajakulu on hageja lepingulise esindaja kohaselt 1,5 tundi summas 112,50 eurot. Kohus hinnates kostja seisukohtasid, nende läbitöötamisele kuluvat aega ning hageja seisukohtade kirjutamisele kuluvat aega, peab menetluskulude nimekirjas eelnimetatud toimingule kuluvat aega ning summat osaliselt põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja poolt esitatud seisukohad ühtivad osaliselt juba varasemalt esitatud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ajakulu 45 minutit summas 56,25 eurot.
65.Harju Maakohtus 26.02.2015 toimunud kohtuistungi ettevalmistamine ning istungil osalemine võttis hageja lepingulisel esindajal toiminguna aega 2 tundi summas 180 eurot. Kostja hinnangul on põhjendamatu, et kostja õigusteenuse hind on kohutistungil 75 euro asemel 90 eurot. Kostja lisab, et kohtuistungitel osalemine on professionaalseid õigusteadmisi omava juristi igapäevane kohustus, mille puhul ei ole kuidagi eluliselt põhjendatud kõrgema tunnitasu küsimine. Menetluskulude nimekirjas viitab hageja lepinguline esindaja 26.02.2014 toimuvale kohtuistungile. Kohtu hinnangul võib menetluskulude nimekirja, kohtutoimikute ning hageja lepingulise esindaja sõnadele tuginedes, mille kohaselt on menetluskulud kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-13-38240, lugeda hageja lepingulise esindaja sooviks esitada menetluskulude nimekirjas kohtuistungi kuupäevana 26.02.2015. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis 1 tund 10 minutit. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 50 minutit. Arvestades antud tsiviilasja menetluse käiku, poolte poolt varasemalt esitatud seisukohtasid, 12.05.2014 toimunud kohtuistungit ning hageja lepingulise esindaja pädevust, ei saa kohus istungi ettevalmistamisele kulunud aega 50 minuti ulatuses pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ajaks kohtuistungi ettevalmistamiseks 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt on vastavale toimingule kulunud aeg 1 tund 30 minutit summas 135 eurot.
66.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9 tundi 45 minutit, mis hageja lepingulise tunnihindasid (75 eurot ja 90 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 753,75 eurole, millele lisandub riigilõiv summas 125 eurot. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on kokku 878,75 eurot.
67.Hageja nõue hagiavalduse kohaselt oli 897,58 eurot. Käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2
kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 591,09 eurot ehk kohus rahuldab hagi 65,85% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 65,85% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 578,66 eurot (65,85% 878,75 eurost).
68.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosaliste taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt (578,66 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
69.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.