Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 92 162 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Täitemenetluse registri 03.01.2014 andmetel on võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 007/2010/8006 (sissenõudja XXX , nõude summa 1153,60 eurot). Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Muud võlgnevused on laenukohustus XXX OÜ ees summas 90 327 eurot, kohustus hankijate (sh XXX AS) ees summas 354 eurot, kohustus töötaja ees summas 1481 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul vara summas 1020 eurot. Raha pangakontodel puudub. AS-is Swedbank omab võlgnik: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX , mille saldo 07.01.2014 seisuga on null. Laenu- ja liisingulepinguid ei ole sõlmitud. Konto arestitud 03.01.2014 seisuga. AS-is SEB Pank omab võlgnik: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX , rahaliste vahendite jääk 0.00 eurot. Kohustused AS SEB Pank ees puuduvad. Kohustused AS SEB Liising ees puuduvad. Maanteeameti vastuse kohaselt OÜ XXX nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette, liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud viimase kahe aasta jooksul. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l XXX osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt Osaühingule XXX kinnisvara ei kuulu ega ole varem kuulunud. Võlgniku likvideerija edastatud andmete kohaselt kuuluvad võlgnikule Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olevad rahalised vahendid summas 16 eurot. Võlgnikule kuulub raha kassas kokku 1004 eurot. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Võlgnikule kuulus mahakantud server, mis on võlgniku likvideerija andmetel utiliseeritud. Seega vallasvara puudub. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2013.a. lõpuks kui äriühingu omakapital oli muutunud negatiivseks seoses põhivara mahakandmisega. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul äriplaani ebaõnnestumine (planeeritust oluliselt väiksem müügimaht, kahjum) ning puudus klientidest, mis nõudsid alatasa äritegevusse täiendavaid investeeringuid. Seega puudus tegevuse edaspidise jätkamise perspektiiv. Võlgniku likvideerija on 15.01.2014 e-kirjas teavitanud, et äriühingu põhivaraks olev arvutiserver muutus kasutuskõlbmatuks, mistõttu vara kanti raamatupidamisest maha ning utiliseeriti. Likvideerija on ajutisele pankrotihaldurile esitanud vara mahakandmise akti. Käesoleval hetkel puuduvad täpsed andmed põhivara tegeliku seisukorra ning selle mahakandmise vajalikkuse kohta. Nimetatud asjaolu oleks võimalik tuvastada üksnes täiendava dokumentaalrevisjoni raames, mis eeldaks pankroti väljakuulutamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 92 162 eurot. Võlgnikule kuuluv vara kassas olevad rahalised vahendid kokku ca 1020 eurot ei kata pankrotimenetluses tekkida võivaid kulusid. Samuti puudub võlgnikul likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Juhtimisvigu ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Halduri esialgsel hinnangul kuriteo tunnustele vastavaid tegusid võlgniku juhatuse liikme tegevuses ei ilmnenud. Ajutine pankrotihaldur ei saa käesolevas menetlusstaadiumis välistada ettevõttele kahju põhjustamist ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist seoses põhivara mahakandmise- ning utiliseerimisega. Seejuures oli võlgnik vastavalt EAS ́i 10.11.2009.a. otsusele kohustatud tagama vara (serveri) säilimise vähemalt viie aasta jooksul. Võlgnikule kahju tekitamise ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemine oleks siiski teostatav üksnes pankroti väljakuulutamise korral täiendava revisjoni raames. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, ei ole pankroti väljakuulutamine põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja

kuulutada. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 973,75 eurot ja kulude katteks 150 eurot. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 92 162 eurot ja vara 1020 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.01.2014.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 03.02.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX (ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 973,75 eurot ja kulude katteks 150 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 119,75 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 1004 eurot võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.