Kohtulahend

Harju Maakohus jättis XXX hagi 30.04.2013 kohtuotsusega rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muudeti osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäeti XXX kanda. Riigikohtu Tsiviilkolleegium jättis oma 04.12.2013 kohtumäärusega XXX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 04.12.2013. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 18.12.2013 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 3208 eurot km-ga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 20.12.2013 kohtumäärusega kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 3208 eurot km-ga. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: 1) 14.01.2013. a arve nr 1/13 - 595 eurot; 2) 13.02.2013. a arve nr 1/13/Parsum - 1833 eurot; 3) 02.07.2013. a arve nr 4/13/Parsum - 780 eurot. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja menetluskuludele järgmised vastuväited, mille kohaselt: 1) puudub alus kostja seadusliku esindaja tegevusega seotud kulude väljamõistmiseks;

2) kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat V. Särgava töö maht on põhjendamatult suureks paisutatud; 3) põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindajana asjas tegutsenud vandeadvokaat V. Särgava poolt osutatud õigusabiteenuste tunnitasu 156 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-41784, milles kohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määr 156 eurot on õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge juhul, kui esindaja ei ole advokaat. Kohus märkis, et ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 156 eurot tund tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega juristi teenuse eest. Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades Viktor Särgava kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 156 eurot tunnis km-ga s.o 130 eurot tunnis km-ta. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 17 875,23 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 6400 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 3208 eurot km-ga. Seega kostja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et XXXOÜ-le (endise nimega AS XXX) esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes käsunduslepingust. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks 14.01.2013. a arve nr 1/13 - 595 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud vastuväite, mille kohaselt puudub alus kostja seadusliku esindaja tegevusega seotud kulude väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest kostja lepingulise esindaja olemasolu 14.01.2013. a arve nr 1/13 nähtuvate toimingute teostamisel s.o 10.01.2013 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja täiendavate menetlusdokumentide esitamisel. Kohus juhib kostja tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt juhul, kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole hagejale kostja õigusabikulu tsiviilprotsessi

kestel ettenähtav. Antud juhul nähtub kohtule tsiviilasja materjalidest, et XXX on menetluse kestel s.h 10.01.2013 kohtuistungil osalenud kostja seadusliku esindajana s.t juhatuse liikmena. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kostja poolt 14.01.2013. a arves nr 1/13 väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei nähtu, et XXX, oleks menetluses osalenud kostja lepingulise esindajana, seega ei ole põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 595 euro ulatuses. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks 13.02.2013. a arve nr 1/13/Parsum - 1833 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat V. Särgava töö maht põhjendamatult suureks paisutatud. Põhjendatuteks ja vajalikeks ei saa pidada Advokaadibüroo Laus & Partnerid 13.02.20013. arves 1/13Parsum kajastatud kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat V. Särgava toiminguid, mis väidetavalt seisnesid kohtumises kliendiga (0,75 tundi), kohtumaterjalidega tutvumises (5,5 tundi) ja kohtule 30.01.2013. esitatud seisukoha koostamises (5,5 tundi). Maksimaalselt põhjendatuks saab hageja hinnangul pidada töömahtu 1,5 – 2 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et põhjendatuks tuleb pidada kliendiga arutelu ja kohtumise ajakulu 0,75 h summas 97,50 eurot km-ta s.o 117 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on tavapärase ajamahuga kliendiga konsulteerimisel. Samuti peab kohus põhjendatuks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud ajamahtu 5,5 h ulatuses, summas 715 eurot km-ta s.o 858 eurot km-ga. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud tõendite mahtu ning asjaolu, et alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.01.2013 seisukoha esitamiseni oli tsiviilprotsessis esindaja olnud kostja juhatuse liige, siis pidi lepinguline esindaja end kurssi viima kogu senise tsiviilasja käiguga, millele lisaks kujundama tsiviilasjas positsiooni ka kostja perspektiivi osas. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud ajamaht 5,5 h ulatuses, summas 715 eurot km-ta s.o 858 eurot kmga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samas ei nõustu kohus 30.01.2013 koostatud menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakuluga 5,5 h, summas 715 eurot km-ta s.o 858 eurot km-ga. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule dokumendi sisulises osas ca 2 lk, millest nähtuvad m.h tsiviilprotsessis varasemalt korduvad seisukohad. Lisaks märgib kohus, et juhul, kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon, ei saa menetlustoimingute tegemisele kuluda üleliia palju aega. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks esitanud koos vastusega täiendavaid tõendeid. Kohus peab antud juhul põhjendatud ajakuluks kohtule 30.01.2013 seisukoha koostamisel 2,5 h, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 325 eurot km-ta s.o 390 eurot km-ga. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks 02.07.2013. a arve nr 4/13/Parsum - 780 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja 01.07.2013.a vastus hageja apellatsioonkaebusele tavapärast tähefondi suurust ja reavahet arvestades reaalselt maksimaalselt 2,5 – 3 lk pikkune. Eeltoodud asjaoludel peab hageja ka avaldusele lisatud Advokaadibüroo Laus & Partnerid 02.07.2013.a arves 4/13/Parsum kajastatud hageja apellatsioonikaebusele vastuse koostamiseks väidetavalt kulunud aega põhjendamatult suureks ja sellisena ülepaisutatuks. Maksimaalset saaks eeltoodud asjaoludel vastava töö mahuks pidada 2-3 tundi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamise ajakulu 5 h ulatuses, summas 650 eurot. Arvestades, et apellatsioonkaebuse pikkuseks on antud juhul sisuliselt ca 9 lk ja vastustaja vastus sisuliselt ca 3,5 lk on kohtu

hinnangul põhjendatud ajakulu 4 h ulatuses, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 520 eurot km-ta s.o 624 eurot km-ga. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja tasumäära 1219 euro km-ga võrra, seega kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 1989 eurot km-ga. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.