I. S hagi AS Parsum Partners vastu juhatuse liikme tasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 875,23 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I. S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I. S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts Kostja: AS Parsum Partners (registrikood 11979978), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja, I. S kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.I. S esitas 08.11.2011 Harju Maakohtule hagi AS Parsum Partners vastu 27 386,84 euro saamiseks, millest juhatuse liikme tasu on 17 875,23 eurot, puhkusehüvitis 2011,52 eurot ja hüvitis ebaseadusliku lepingu lõpetamise eest 7500 eurot. Ka soovis hageja saada viivist 1792,39 eurot juhatuse liikme tasu maksmisega viivitamise eest. Menetluse käigus loobus hageja osadest nõuetest ja tema lõplikuks nõudeks jäi juhatuse liikme tasu 17 875,23 eurot perioodi 01.11.2010 - 03.06.2011 eest ja viivis. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 17 875,23 eurot mõistliku tasuna VÕS § 627 lg 2 alusel.
2.Hagi põhjenduste kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme kohustusi alates 05.08.2010 ehk alates kostja asutamislepingu sõlmimisest. Neid kohustusi täitis hageja kuni 03.06.2011. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 eurot kuus. Pooltel oli ettevalmistatud ka juhatuse liikme lepingu projekt, kuid kostja nõukogu on keeldunud selle allkirjastamisest. Sellest hoolimata on kostja asunud lepingut täitma, makstes hagejale 2010. aasta augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu sularahas 2500,02 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata hagejale juhatuse liikme tasu perioodil 01.11.2010-03.06.2011 - kokku 17 875,23 eurot.
3.Äriühingu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ning selle tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus maksta juhatuse liikmele tasu. Tasu välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet hageja ja kostja ei sõlminud.
4.CV keskuse kodulehelt nähtuvalt on juhatuse liikmetele pakutavaks brutotasuks keskmiselt 30 000 krooni, so 1917,34 eurot kuus. Kostja äriplaani kohaselt kavandati juhatuse liikmete brutotasu suuruseks 2500 eurot kuus. Võib eeldada, et kostja oli oma äriplaani koostamisel ratsionaalne ja kaalutlev ning seetõttu võib kostja poolt äriplaani sisse kirjutatud juhatuse liikme tasu suurust pidada mõistlikuks. Finantsinspektsiooni koduleheküljel avaldatud andmete kohaselt tegutseb käesoleval ajal Eestis saadud tegevusloa alusel 8 hagejaga sarnast makseasutust. Kostja tegevusloa saamiseks kulus 8 kuud pingelist ja töömahukat tööd, mida tegid juhatuse liikmed, sealhulgas hageja. 20102011. aastatel Eestis kostjaga samas majandussektoris tegutsevate äriühingute juhatuse liikmete keskmine kuutasu oli (2893+2763)/2 = 2828 eurot. Seega hageja poolt kostjalt nõutava juhatuse liikme tasu suurust tuleb pidada mõistlikuks tasuks VÕS § 627 tähenduses. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja võeti kostja juhatuse liikmeks 05.08.2010. Lepingut hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta ei sõlmitud ja kostjal ei ole kohustust hagejale seda maksta. Lepingu mittesõlmimist kinnitab ka hageja.
6.Kostja registreeriti 05.08.2010, tegevusloa äritegevuseks sai ta 06.04.2011 ja alustas äritegevust 29.04.2011. Alates asutamispäevast kuni 29.04.2011 ei olnud kostjal mingit äritegevust ning seoses sellega ei olnud ja kostja ei planeerinud mingeid väljamakseid.
7.19.07.2010 võeti hageja tööle OÜ-sse Parsum eesmärgiga ette valmistada vajalikud dokumendid kostja tegevusloa saamiseks ja seoses sellega maksti hagejale igas kuus töötasu 21 000 krooni ehk 1342 eurot (bruto) vastavalt kostja nõukogu 19.08.2010 otsusele. Ajavahemiku 19.07.2010 kuni 30.04.2011 eest on OÜ Parsum tasunud hagejale töötasu.
8.03.05.2010 esitas hageja kostjale teate, et astub kostja juhatusest tagasi alates 03.05.2011 omal soovil. Selle kohta on tehtud äriregistris vastav märge. 01.08.2011 esitas hageja omavoliliselt kostja nimel Maksuametile võltsitud tulu -ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (TSD) endale 2010.a augustis, septembris ja oktoobris „palga maksmisega“ seotud maksude deklareerimiseks. Nimetatud deklaratsioonide esitamise ajal ei olnud hageja enam kostja juhatuse liige ja tal ei olnud mingit õigust nende esitamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja juhatuse liikmena unustas 2010.a augustis, septembris ja oktoobris maksudeklaratsioonid esitamata ja alles ca 1 aasta hiljem tuli talle nende esitamise kohustus meelde. Oluliselt usutavam on see, et hageja esitas kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga tekitada palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivus.
9.Hageja esitatud kassa väljaminekuorderid on võltsitud. Kostjal ei olnud kassat kuni 29.04.2011, mida kinnitab kostja konto kaardi väljavõte. Esimene kostja kassa toiming oli 29.04.2011. Orderid ei ole kostja raamatupidamises arvel ja puuduvad raamatupidamise dokumentatsioonis. Ebaõige on hageja väide, et kostja kassas oli piisavalt sularaha ja et ta sai endale 2010.a aasta augusti, septembri ja oktoobrikuu eest palga välja maksta. Väidetavalt oli tegemist aktsionäride poolt äriühingu kassasse tehtud aktsiakapitali sissemaksetega. TsMS § 277 lg 2 alusel kostja vaidlustab selle väite tõendamiseks esitatud kassaorderite ehtsuse. ÄS § 247 kohaselt tuleb rahalised sissemaksed aktsiakapitali katteks teha alati äriühingu pangakontole. Ei ole eluliselt usutav, et sissemaksed tehti sularahas kassasse.
10.Kostja hakkas reaalselt tegutsema alles 29.04.2011, kuid hageja astus juhatusest tagasi 03.05.2011. Ajal, millal hageja oli juhatuse liige, äriühingul müük, st mistahes tulud puudusid. Äriühingu juhtimise eest, millel tulud puuduvad, on mõistlikuks tasuks null eurot. Samas sai hageja ülesannete täitmise eest kostja juures töötajana palka OÜ-s Parsum.
11.Hageja leiab ebaõigesti, et tal on ÄS § 314 lg 2 järgi õigus juhatuse liikme tasu kindlasti saada ja küsimus on vaid selle suuruses. ÄS § 314 lg 1 kohaselt määrab juhatuse liikmele tasu nõukogu. Samas ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Pooltel puudus kokkulepe tasu maksmise osas.
12.Praktikas on ettevõtlust alustavate äriühingute puhul tavaline, et enne majandustegevuse täielikku käivitumist juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Vastupidine lepitaks selgelt kokku. Vastasel juhul oleks kostjaga sarnase majandustegevuse alustamine peaaegu võimatu. Alustavale äriühingule on juhatuse liikmele 2500 euro suuruse tasu maksmine kuus ilmselgelt üle jõu käiv kohustus.
13.VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses.
14.Alusetud on hageja viited kostja äriplaanile, milles on märgitud kavandatud juhatuse liikme tasud. Äriplaan on kavand, kuidas majandustegevuse käivitumisel rahavooge
juhtida. Äriplaanis ei ole ette nähtud, et juhatuse liige hakkab palka saama koheselt, st alates äriühingu asutamisest, st enne majandustegevuse käivitumist ja tulu teenimist.
15.Põhjendamatud on kostja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmiste tasude suurusele. Hageja on esitanud võrdluseks statistika, mis kajastab toimivad äriühingud, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja puhul oli tegemist aga alles alustava ettevõttega ning tegutsemine makseasutusena polnud veel alanudki, mistõttu ei saa nimetatud äriühinguid ja nende juhtorganitele makstavaid tasusid võrrelda. Juhul, kui hageja soovib mõistliku tasu suuruse tuvastada võrdlusmeetodi alusel, siis peaks võrdlusmaterjal kajastama olukorda kus äriühingul: 1) puudub reaalne majandustegevus; 2) puudub müük; 3) puuduvad töötajad; 4) äriühing tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on asutatud 05.08.2010, äriregistrisse kantud 19.08.2010 ning hageja oli kostja juhatuse liikmena kantud äriregistrisse alates 19.08.2010 kuni 03.06.2011. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 03.05.2011 esitas hageja kostjale avalduse juhatuse liikmest tagasiastumise kohta, 16.05.2011 kostja nõukogu otsusega on hageja kostja juhatusest tagasi kutsutud alates 16.05.2011 ja selle kohta on äriregistris tehtud vastav märge 03.06.2011. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud maksma hagejale juhatuse liikme tasu.
18.Tõendamist ei leidnud, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 euro maksmiseks kuus. Juhatuse liikme lepingut pooled ei sõlminud. On tõendatud, et veel 2011.a jaanuaris toimus hageja juhatuse liikme lepingu ettevalmistamine ja pooltevahelised läbirääkimised selles osas. ÄS § 1801 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord määratakse osanike otsusega või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega. Kokkuleppe hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta oleks saanud sõlmida vaid hageja ja nõukogu kui organi, mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Puudub nõukogu otsus, mille kohaselt oleks hageja juhatuse liikme tasu suuruseks määratud 2500,03 eurot.
19.Asjaolu, et kostjal puudus kuni 2010.a augustis, septembris ja oktoobris kassa, on tõendatud vandeaudiitor Ilmar Tälli poolt 25.07.2012 koostatud dokumentide analüüsi kokkuvõttega, mille kokkuvõtliku järelduse kohaselt ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sularahatehingute olemasolule perioodil 18.08.2010-31.10.2010 (I kd lk 249) ja kostja poolt 29.04.2011 väljastatud kassa väljamineku orderiga nr 0000001, millest nähtub, et esimene väljamakse on kostja kassast tehtud alles 29.04.2011 (I kd tlk 120). Hageja esitatud kostja kassaraamatu väljavõtte kohaselt on kostja aktsionärid teinud ajavahemikus 30.08.2010 -29.10.2010 kassasse sissemakseid (I kd tlk 160). Kostja eitab sellise kassaraamatu olemasolu ja kostja aktsionärid on esitanud kohtule kinnitused, et nad ei ole kunagi kostja kassasse sularahas sissemakseid teinud (I kd tlk 255-268). ÄS § 247 sätestab, et rahalised sissemaksed aktsiakapitali katteks tuleb teha alati äriühingu pangakontole. Ebausutav on hageja väide, et olukorras, kus seadusest tulenevalt on aktsionäridel kohustus teha sissemaksed aktsiakapitali äriühingu pangkontole, tegi aktsionärid selle asemel aktsiakapitali sissemakseid sularahas kassasse. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Hageja enda poolt peetud kassaraamat ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tõend ja kohus jättis selle otsuse tegemisel tähelepanuta.
20.Hageja esitas kostja nimel 2011.a augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste lõppemist Maksu-ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale ja teisele juhatuse
liikmele A. N 2010.a augustis, septembris ja oktoobris palga maksmisega seotud maksude deklareerimiseks. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli tal nõukoguga kokkulepe, et kõikide maksude ja raportite eest vastutab H. S, teda usaldati ja tema tegi kõik raportid Maksuametile ja pankadele. Pärast töölt lahkumist avastas hageja, et tema palka pole deklareeritud, ta pöördus Maksuametisse ning sealt vastati, et tal on volitused olemas ja soovitati hagejal oma palk deklareerida (II kd lk 51-52). Kohus jättis eelnimetatud hageja poolt vande all antud ütlused tähelepanuta, kuivõrd need on vastuolus teiste tõenditega ning kohtu hinnangul ei ole need usaldusväärsed.
21.On ebausutav, et hageja, kes oma väidete kohaselt on kõrge kvalifikatsiooniga finantsspetsialist, olles kostja juhatuse liige ja omades juurdepääsu kostja pangakontole, ei teadnud, et 2010.a augustis, septembris ja oktoobris olid väidetavalt temale makstud juhatuse liikme tasu pealt maksud deklareerimata ja riigile tasumata ning ta avastas selle alles ca 1 aasta hiljem. Hageja oli maksudeklaratsiooni esitamise ajal juba juhatuse liikme ametist tagasi kutsutud ja ta pidi teadma, et tal puudusid maksudeklaratsiooni esitamiseks igasugused õigused. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 44 lg-le 1 on residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Seega pidi hageja Maksu- ja Tolliametile enda 2010.a tuludeklaratsiooni esitamisel avastama, et talle 2010.a augusti, septembri ja oktoobri eest väidetavalt makstud juhatuse liikme tasu pealt on maksud deklareerimata. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on esitanud kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga tekitada tasu kokkuleppe osas õigusnäivust ja ta on selleks ära kasutanud olukorra, et kostja poolt olid jäetud õigeaegselt hageja volitused emaksuametis lõpetamata. Need lõpetati alles 15.08.2011. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja poolt kohtule esitatud kassa orderid, mille kohaselt on hagejale makstud 30.08.2010, 30.09.2010 ja 29.10.2011 juhatuse liikme tasu 30 902 krooni, on koostatud tagantjärele, tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega ja kohus jättis need TsMS § 277 lg 4 alusel otsuse tegemisel arvesse võtmata.
22.Lisaks eeltoodule ei ole usutav, et isik on nõus töötama peaaegu 6 kuud juhatuse liikme tasu saamata, ilma selle kohta kostjale ühtegi kirjaliku pretensiooni esitamata. Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et tõendamata on hageja ja kostja vaheline kokkulepe hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 euro maksmise kohta kuus, millest tulenevalt saab eeldada, et tasu maksmise osas pooltel kokkulepe puudus. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt juhatuse liikme lepingulise tasuna ajavahemiku november 2010 - 03.06.2011 eest kokku 17 875,23 eurot.
23.Hageja mõistliku tasu nõue põhineb VÕS § 627 lg-l 2, mille kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses. Majandus- või kutsetegevuse eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, samuti teenuse osutamisest. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pakkunud kostjale vaidlusalusel ajal „juhatuse liikmeks olemise teenust“.
24.ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Praktikas on ettevõtlust alustavate äriühingute puhul tavaline, et enne majandustegevuse käivitumist juhatuse liikmele tasu ei maksta. Ebaõige on hageja seisukoht, et äriühingu juhatuse liikmele tuleb alati tasu maksta.
25.08.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi OÜ Parsum vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja lepingu rikkumise eest hüvitise nõudes ning AS Parsum Partners vastu juhatuse liikme tasu nõudes, millest hageja nõuet OÜ Parsum vastu arutas maakohus tsiviilasjas nr 2-11-43735. Vaidlust ei ole selle üle, et 19.07.2010 sõlmisid hageja ja OÜ Parsum suulise töölepingu, mille alusel hageja asus OÜ-s Parsum tööle finantsjuhina töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 eurot kuus (bruto) ja et augustist 2010.a kuni aprillini 2011.a on hageja saanud töötasu OÜ-lt Parsum. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kuni kui 29.04.2011 osutas makseteenuseid OÜ Parsum, 06.04.2011 Finantsinspektsiooni otsusega on antud tegevusluba makseteenuse osutamiseks kostjale (I kd tlk 95-98) ja kostja alustas äritegevust 29.04.2011. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav kostja väide, et ajavahemikus augustist 2010.a kuni aprillini 2011.a on hagejale maksnud töötasu OÜ Parsum ning hageja tööülesandeks oli muuhulgas kostjale tegevuslitsentsi taotlemine.
26.Põhjendamatud on hageja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmiste tasude suurusele. Hageja on mõistliku tasu suuruse tõendamiseks esitanud võrdluse statistika, mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja näol on tegemist alles asutatud äriühinguga, kellele väljastati tegevusluba 06.04.2011 ja alles 29.04.2011 alustas makseasutusena äritegevust. Hageja on võrrelnud võrreldamatuid asjaolusid. Käesoleval juhul saaks võrrelda juhatuse liikme tasu äriühingutega, milles puudub reaalne majandustegevus, puudub müük, puuduvad töötajad ja äriühingu tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Sellise äriühingu juhatuse liikme keskmise tasu arvestust ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalist, milles seisnes väidetav hageja poolt pingeline ja töömahukas töö seoses kostja tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks 2005,3 euro suurust igakuist kuutasu. Kuna hageja poolt ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust hagi rahuldamiseks VÕS § 627 lg 2 järgi, tuleb ka hageja alternatiivne nõue mõistliku tasu 17 875,23 euro saamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
28.Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei põhjendanud hageja poolt menetluse käigus esitatud tõendite, selgituste ja vande all antud ütluste tähelepanuta jätmise alust. Samuti rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 4, tuginedes otsuse tegemisel asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Otsuse p-s 30 kohus avaldas, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Selline seisukoht on ilmne näide TsMS § 436 lg 1 rikkumisest ning kohtu veendumus ei ole menetlusosaliste esitatud argumentide ja tõendite väidetava tähtsusetuse osas jälgitav.
29.Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2 500,03 eurot kuus, kuivõrd kirjaliku juhatuse liikme teenistuslepingu allakirjastamiseni pooled enne hageja tagasikutsumist juhatusest ei jõudnudki. Kohus tugines sellist järeldust tehes ÄS § 180ɪ lg-le 1, mis ei reguleeri aktsiaseltsidega seonduvat.
30.Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, mille kohaselt kokkuleppe hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta oleks saanud sõlmida vaid hageja ja nõukogu kui organi,
mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. ÄS § 317 lg 8 tulenevalt määrab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemiseks aktsiaseltsi esindaja, kuid tehingud juhatuse liikmega teeb aktsiaselts. Välistatud ei ole, et aktsionär või nõukogu liige esindab juriidilist isikut.
31.Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe, mis olemuselt sarnaneb kõige enam käsundussuhtele. See on tehinguline suhe sõltumata sellest, kas juhatuse liikmega on kirjalik leping sõlmitud või mitte. Järelikult tuleb juhatuse liikme ja äriühingu vahelist tehingulist suhet käsitleda VÕS-s käsundit reguleerivate sätete alusel, va juhul, kui ÄS-st tuleneb teisiti. ÄS-s on aktsiaseltsi juhatuse liikmele tasu maksmise küsimus reguleeritud teisiti kui VÕS §-s 619, mis sätestab käsundi tasuta täitmise eelduse. ÄS § 317 lg 8 kohaselt määrab aktsiaseltsi nõukogu juhatuse liikmega tehingute tegemise ning määrab tehingu tingimused. ÄS § 314 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega ning sama paragrahvi lg 2 järgi peab nõukogu seisma hea selle eest, et juhatuse liikmele makstava tasu ja teiste hüvitiste suurus oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ning aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Nende sätete alusel saab aktsiaseltsi nõukogu üksnes otsustada tasu maksmise ja määrata ka tasu suuruse, mitte aga võtta vastu otsust tasu maksmise välistamise kohta. ÄS § 314 lg 1 sõnastus ei näe ette nõukogu õigust jätta juhatuse liikmele tasu maksmata, vaid on antud üksnes pädevus määrata makstava tasu suurus. Selles osas kehtestab ÄS olulise eriregulatsiooni võrreldes VÕS §-ga 619. Kuivõrd juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31 lg 5), siis järeldub ÄS eelnimetatud sätetest, et juriidiline isik ei saa ühepoolse otsusega välistada juhatuse liikmele tasu maksmist. Tasu maksmise välistamine saab toimuda ainult kokkuleppel juhatuse liikmega, kes nõude omanikuna omab selle käsutamisõigust ning seeläbi pädevust nõudest loobuda (VÕS § 207 lg 1).
32.Juhatuse liikmeks olek ning juhatuse liikmena äriühingule teenuste osutamine sarnaneb KonkS § 2 lg 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-103-08 põhjal tegutsemisele majandus- või kutsetegevuses, so ettevõtlusele ning ettevõtluse raames kehtib VÕS § 28 lg-st 1 tulenevalt teenuste tasulisuse eeldus. Puudub tava, et juhatuse liikmed töötavad tasuta. Eeltoodut toetab ka VÕS § 627, mis kehtestab VÕS §-st 619 erandi selles mõttes, et kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses või kui muudel põhjustel võib mõistlikult eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest, siis kehtib tasulise käsundi eeldus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui ei ole tasu suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sarnase tulemuseni võib jõuda ka VÕS § 28 lg 2 alusel, mille kohaselt kuulub tasumisele lepingu täitmise kohas seda liiki lepingute kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind. Seega on äriühingu juhatuse liikmeks olek alati tehinguline õigussuhe ning selle tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus maksta juhatuse liikmele tasu. Tasu välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud.
33.Pooltel oli kokkuleppe juhatuse liikme tasu osas. Vastasel juhul ei oleks hageja nõustunud asuma täitma kostja juhatuse liikme kohustusi. Kohus hindas ebaõigesti asjaolu, et pooled pidasid ka pärast hageja juhatuse liikmeks valimist läbirääkimisi juhatuse liikme kirjaliku teenistuslepingu sõlmimiseks. Juhatuse liikmele tasu maksmise obligatoorseks eelduseks ei ole kirjaliku teenistuslepingu sõlmimine. Kirjalikku teenistuslepingut pidasid pooled vajalikuks seetõttu, et makseasutuste tegevuse spetsiifika seab mitmeid lisatingimusi ja nõudeid juhatuse liikme tegevusele ning vastavad küsimused tuli põhjalikumalt läbi arutada. Vaatamata hageja kirjaliku teenistuslepingu projekti erinevatele redaktsioonidele ei muudetud nendes sätestatud
tasu suurust, kuivõrd selles osas olid pooled saavutanud kokkuleppe juba hageja juhatuse liikmeks valimise hetkeks.
34.Kohus ei analüüsinud otsuses seda, et kostja otsis endale tavapärasest kõrgendatud nõudmistele vastavat juhatuse liiget CV Keskuse kaudu, milles avaldatud töökuulutuses oli pakutavaks palgaks (alates) 30 000 krooni kuus. Pooltevaheliste läbirääkimiste käigus kujunes töötasuks 2500,03 eurot kuus. Nimetatud palganumbri avaldamist saab käsitleda kostja tahteavaldusena maksta töökuulutuse kaudu otsitavale juhatuse liikmele tasu alates kuulutuses nimetatud summast. TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt muutub kindlale isikule suunamata tahteavaldus kehtivaks tahte väljendamisega, milleks on käesoleval juhul kostja poolt CV Keskuse veebilehel avaldatud töökuulutus. TsÜS § 75 lg 2 teise lause kohaselt tuleb avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Avalikkusele tehtud tahteavalduse puhul on tegemist avaldusest puudutatud isikutega, kellel tulenevalt tahteavalduse sisust tekivad õigustatud ootused võimalike õiguslike tagajärgede osas. Igal mõistlikul isikul, sh hagejal, oli tööpakkumist lugedes ning selles avaldatud informatsioonist lähtudes õigustatud ootus saada kostja juhatuse liikmeks valimise korral juhatuse liikme ülesannete täitmise eest vähemalt kostja poolt CV Keskuse veebilehel avaldatud töökuulutuses lubatud töötasu. Töökuulutus tõendab kostja tahet tasuda juhatuse liikmele töötasu alates 30 000 kroonist kuus. Andes kirjaliku nõusoleku kostja juhatuse liikmeks valimiseks ja asudes juhatuse liikme kohustusi täitma, on hageja väljendanud omapoolset nõustumust töökuulutuses avaldatud tingimuste ja pooltevahelistel läbirääkimistel kokkulepitu osas. Hageja on esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kostja maksis talle juhatuse liikme tasu 2010.a augustis, septembris ja oktoobris.
35.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja 2010. a koostatud äriplaani, mille peatüki „Personal ja juhtimine“ all on esimese aasta prognoositava palgafondi struktuuris toodud juhatuse liikme palk 2500 eurot kuus. CV Keskuses avaldatud töökuulutusest ja kostja äriplaanist ei nähtu, et juhatuse liikmele töötasu maksmine oleks seotud edasilükkava tingimusega TsÜS § 102 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatu ja ebaõige seisukoht, et kuivõrd kostja alustas teenuste osutamist klientidele alles 29.04.2011, ei olnud ta sellele kuupäevale eelnenud perioodil müügitegevuse puudumise tõttu kohustatud hagejale juhatuse liikme tasu maksma.
36.Ebaõige ja arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu oleks tõendamata asjaolu, et kostja kassas oli perioodil 18.08.2010 – 31.10.2010 piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks olnud võimalik teostada väljamakseid, sealhulgas apellandile ning et hageja väide aktsionäride poolt kostja kassasse sularaha sissemaksete tegemise kohta on ebausutav, kuna aktsionärid pidid seadusest tulenevalt tegema sissemaksed aktsiakapitali kostja pangakontole, mitte sularahas kassasse. Aktsionäride poolt sissemaksete tegemine aktsiakapitali ei välistanud nende poolt täiendavate sissemaksete tegemist sularahas kassasse selleks, et katta ettevõtte käivitamise perioodil tekkivaid kulusid. On eluliselt ebausutav, et ligemale 8 kuu jooksul selliste kulude katmise vajadused puudusid või selliseid kulusid ei tekkinud. Olukorras, kus palgati spetsialistidest juhatuse liikmed, ei olnud võimalik kasutada aktsiakapitali tehtud sissemakseid ja ettevõttel müügitulud puudusid, tuleb sularaha sissemaksete tegemist pidada pigem tõenäoliseks.
37.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vande all antud selgituse selle kohta, et ettevõtte käivitamiseks oli vaja teha väljaminekuid ning selleks avati aktsionäride kassa, kuhu tehti aktsionäride poolt sularahas sissemakseid proportsionaalselt nende osaluste suurustega. Tegemist ei olnud aktsiakapitali sissemaksetega. Kostja
kassaraamatu väljavõttest nähtub, et kostja aktsionärid tegid ajavahemikus 30.09.2010 - 29.10.2010 kostja kassasse sularahas sissemakseid. Samuti nähtub kassa väljamineku orderitest ajavahemikul 30.08.2010 – 29.10.2011 nr-d 20109, 20119 ja 20129, millele on alla kirjutanud lisaks hagejale ka teine juhatuse liige A. N, et sel perioodil oli kostja kassas rahalisi vahendeid ja hagejale maksti esialgu kokkulepitud juhatuse liikme tasu.
38.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et vandeaudiitor I. Tälli poolt 25.07.2012.a koostatud dokumentide analüüsi kokkuvõttes ei tuvastanud audiitor asjaolusid, mis viitaks kostja sularahatehingute olemasolule perioodil 18.08.2010 - 31.10.2010 ja et sularahakassa puudumist tõendab kostja poolt väljastatud kassa väljamineku order nr 0000001, millest väidetavalt nähtub, et esimene väljamakse kassast tehti alles 29.04.2011 ning kostja aktsionäride kinnitused, et nad ei ole kunagi kostja kassasse sularahas sissemakseid teinud.
39.Audiitori hinnanguga ei ole võimalik tõendada sularaha sissemaksete tegemist kassasse ja/või väljamaksete mittetegemist kassast vaatlusalusel perioodil. Audiitor ei ole läbi viinud kostja raamatupidamise analüüsi ja on andnud oma seisukoha lähtudes vaid nendest dokumentidest, mida kostja juhatus pidas vajalikuks talle arvamuse andmiseks esitada. Arvamusest nähtub, et kostja tellis arvamuse ja see koostati 7 kuni 8 kuud pärast hageja poolt hagi esitamist. Aktsionäride kinnituskirjad kassasse sularaha sissemaksete mittetegemise kohta on dateeritud kõik ühe kuupäevaga 06.08.2012. Seega on need antud ligemale aasta pärast hagi esitamist ja audiitori hinnangu saamist. Ilmselgelt on sellised kinnitused mineviku asjaolude kohta antud vaid käesoleva tsiviilasja tarbeks. Seega ei ole nende dokumentidega võimalik tõendada, et hagejal puudus vaidlusalusel perioodil kassa. Mineviku asjaolusid saab tõendada üksnes tunnistaja ütluste kaudu (TsMS § 229 lg 1, § 251 lg 1).
40.Kohus ei põhjendanud, miks on kassaraamat ja/või kassa väljamineku orderid tõenditena ebausaldusväärsed. Samuti ei põhjendanud kohus hageja vande all antud selgituste tähelepanuta jätmist sularahaliste sissemaksete kohta kostja kassasse. Kohtu ebaõige ja põhjendamatu järeldus kostja aktsionäride poolt sularaha sissemaksete mittetegemise kohta on rajatud üksnes kostja poolt esitatud asjakohatutele ja/või ebausaldusväärsetele tõenditele.
41.Kohus jättis tähelepanuta hageja vande all antud ütlused, mis puudutavad Maksu- ja Tolliametile hageja maksudeklaratsioonide esitamist, kuivõrd need on kohtu arvates vastuolus teiste tõenditega ega ole seetõttu kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohus ei põhjendanud, milliste konkreetsete tõenditega vastuolu esineb ja milles see seisneb. Kohtu vastav seisukoht on põhjendamatu ja ebaõige.
42.Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu järeldus, et kõnealused deklaratsioonid on esitatud eesmärgiga tekitada palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivus ning et hageja poolt esitatud kassa väljamineku orderid juhatuse liikme tasu maksmise kohta on koostatud tagantjärele ja tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega.
43.Kohus on viidanud tulumaksuseadusele ja käsitlenud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise asjaolude olulisust esmakordselt kohtuotsuses, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 4. Asjaolu, et hageja pidi esitama oma 2010.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni hiljemalt 2011.a 31. märtsiks ja pidi seetõttu saama teada maksudeklaratsioonide mitteesitamisest, ei olnud menetluse jooksul arutluse all olnud. Pealegi ei pea tulumaksuseaduse § 44 lg 6 p 1 järgi tuludeklaratsiooni esitama residendist füüsiline isik, kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. Ainuüksi seaduses sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise üldisele kohustusele tuginedes ei ole võimalik tuvastada, kas hageja esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni õigeaegselt ning pidi sellest tulenevalt olema teadlik, et talle makstud juhatuse liikme tasu pealt ei ole makstud makse.
44.Kohus leidis, et usutav ei ole isiku nõusolek töötada peaaegu 6 kuud ilma juhatuse liikme tasu saamata, esitamata vastustajale ühtegi sellekohast kirjalikku pretensiooni. Otsusest ei selgu, mille põhjal on kohus järeldanud, nagu oleks hageja olnud sellise olukorraga rahul. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vande all antud selgituse, mille kohaselt toimus poolte vahel suuliselt pidev suhtlus juhatuse liikme tasu maksmise küsimuses, kuna pooltel ei olnud kombeks kirju vahetada. Kirjaliku pretensiooni puudumise põhjal ei saa järeldada, et hageja oleks aktsepteerinud juhatuse liikme tasu maksmise lõpetamist. Hageja vande all antud selgitusega on tõendatud, et ta hakkas kostjalt nõudma juhatuse liikme lepingu allkirjastamist, kui ilmnesid probleemid tasu maksmisega.
45.Hageja esitas juhatuse liikme mõistliku tasu suuruse tõendamiseks võrdluse statistika, mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Seega on hageja põhjendatult tuginenud antud valdkonnas tegutsevate äriühingute spetsialistide palgaandmetele. Vastava keskmise tasu/palga suurus ei sõltu ega saagi sõltuda sellest, millises staadiumis on palkaja majandustegevuse käivitamine. Vastupidine seisukoht oleks ebamõistlik, kuivõrd ei saa eeldada, et tööturul oma teenuseid pakkuvad spetsialistid ei peaks alustavates ettevõtetes üldse tasu saama või peaksid saama võrreldes turutingimustega oluliselt väiksemat tasu (kohtu hinnangul töötama tasuta), vaid seetõttu, et alustavatel ettevõtetel veel müügitulu ei ole või see on ebapiisav turutingimustele vastavate palkade maksmiseks. Eelduslikult spetsialistid sellistesse ettevõtetesse tööle ei asuks.
46.Põhjendamatu ja ebamõistliku on kohtu seisukohta, et juhatuse liikme tasu mõistliku suuruse kindlakstegemiseks oleks pidanud kohtule esitama hoopis andmeid mittetegutsevate äriühingute juhatuse liikmete tasude kohta või siis äriühingute kohta, kus puudub reaalne majandustegevus, müük, töötajad ja äriühingu tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Kostja palkas hageja kui spetsialisti ja tegi seda kehtinud turutingimustel. Aastatel 2010-2011 oli Eestis kostjaga samas majandussektoris tegutsevate äriühingute juhatuse liikmete/ spetsialistide keskmine kuutasu 2828 eurot, mistõttu tuleb hageja poolt nõutava juhatuse liikme tasu suurust pidada mõistlikuks VÕS § 627 tähenduses. Põhjendatud ei ole seisukoht, et üksnes seetõttu, et kostjal puudus vaidlusalusel perioodil müük ja müügitulud, on äriühingu juhatuse liikme mõistlikuks tasuks 0 eurot.
47.Tegevust alustavasse äriühingusse töötajate ja juhtorganite liikmete palkamisel peab tööandja arvestama asjaoluga, et palkamisega kaasnevad koheselt ka väljaminekud töötasude näol ning tööandja peab eelduslikult arvestama vastavas valdkonnas kehtivate tööturu tingimustega. Eluliselt ebausutav on seisukoht, et oma teenuseid tööturul töökuulutuse alusel pakkuv isik/ spetsialist, kes ei kuulu alustava ettevõtte omanikeringi, oleks nõus asuma täitma ettevõtte juhatuse liikme kohustusi ja võtma vastava vastutuse, teades, et seda tuleb teha tasu saamata. Antud juhul otsis ja leidis kostja avaliku töökuulutusega loodava makseasutuse juhatuse liikmed, esitades neile tavapärasest oluliselt kõrgemaid nõudmisi ja pakkudes nende kvalifikatsioonile vastavat tasu.
48.Arusaamatu ja vastuoluline on kohtu seisukoht, nagu ei nähtuks asja materjalist, milles seisnes hageja poolt tehtud pingeline ja mahukas töö seoses kostja tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks 2500 euro suurust igakuist töötasu. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et makseasutuse tegevusloa saamiseks kulus makseasutuse registreerimisest alates 8 kuud, mille jooksul tegid eesmärgi nimel tööd kostja juhatuse liikmed, sh hageja. On ilme, et vastavates valdkondades tegevusloa saamise eelduseks ja tingimuseks oli kostja juhtkonna töö keskmisest suurem kompetents ja panustamine. Makseasutuse tegevusloa saamisega seotud töö pingelisus
seisneb suuremahulise dokumentide komplekti koostamises, mille juures tuleb jälgida hulgaliselt erinevaid nüansse (sisereeglid, rahapesu, mustad/hallid nimekirjad, dokumentide ja laekumiste kontroll, isikute tuvastamine, turvalisus, likviidsuse ja omavahendite piisavuse kontroll, finantsprognoosid, raportid RAB-le, FI-le ja EP-le jms). Antud juhul tekitas lisatööd ka asjaolu, et veel puudus MERAS rakendamise ulatuslikum praktika, mis tingis täiendavate arutelude ja mitmesuguste ümberkorralduse tegemise pideva vajaduse. Nimetatud tegevustega kaasnes ka muu ettevalmistav tegevus. Kostja ei saanud alustada 2011.a aprillis tasuliste teenuste pakkumist klientidele, omades vaid vajalikku tegevusluba.
49.Kohus kirjeldas valikuliselt Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-11-43735 asjaolusid (hageja hagi OÜ Parsum vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja lepingu rikkumise hüvitise saamiseks) ja seostas neid õigusvastaselt ja meelevaldselt käesoleva vaidlusega. Nimetatud asjaolud on asjassepuutumatud. Kohus rikkus sellega ka TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Vastus apellatsioonkaebusele
50.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 2ɪ alusel otsuse põhjendusi.
52.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse resolutsiooni tühistamise. Kohus hindas tõendeid TsMS § 232 lg 1 nõuetele vastavalt ja otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Samuti põhjendas kohus TsMS § 442 lg-le 8 vastavalt, miks ta mõnda tõendit ei arvestanud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja mitmeid maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub suures osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Põhjendusi, mille osas kohus otsust muudab, käsitleb ringkonnakohus eraldi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
53.Maakohus leidis õigesti, et ÄS kohaselt oleks saanud aktsiaseltsi juhatuse liikmele (hagejale) tasu maksmise otsustada nõukogu. Vastav nõukogu otsus puudub ja puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks hageja ja nõukogu vahel muus vormis sõlmitud kokkulepet. Maakohus viitas ekslikult ÄS § 314 lg 1 asemel ÄS § 180ɪ lg-le 1, kuid see ei muuda kohtu järeldust ebaõigeks. Sõnastuslikult ebaselge on kohtu seisukoht, et kokkulepet juhatuse liikmele tasu maksmiseks ei saa sõlmida üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Ilmselt pidas maakohus sellega silmas, et hageja ei oleks saanud vastavat kokkulepet sõlmida ühe (mõne) nõukogu liikme või aktsionäriga, vaid nõukogu kui aktsiaseltsi organiga. ÄS § 317 lg 8 teises lauses sätestatu ei ole käesolevas asjas kohane, sest nõukogu ei ole teinud otsust hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta, st ei ole määranud ÄS § 317 lg 8 esimese lause alusel tasu maksmise tingimusi, mistõttu ei tõusetu küsimus nõukogu poolt aktsiaseltsi esindaja määramise kohta, kes oleks võinud hagejaga vastava tehingu teha. Pealegi ei ole hageja maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esile toonud, et ta oleks konkreetse nõukogu liikmega, kes oli nõukogu poolt määratud aktsiaseltsi esindajaks, vaidlusaluse kokkuleppe (tehingu) sõlminud.
54.Hageja leiab õigesti, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe, mis olemuselt sarnaneb kõige enam käsundussuhtele ning juhatuse liikme ja äriühingu vahelist tehingulist suhet saab käsitleda VÕS-s käsundit reguleerivate sätete alusel, va juhul, kui ÄS-st tuleneb teisiti. Samuti märgib hageja õigesti, et ÄS-s on aktsiaseltsi juhatuse liikmele tasu maksmise küsimus reguleeritud teisiti. ÄS § 317 lg 8 kohaselt määrab aktsiaseltsi nõukogu juhatuse liikmega tehingute tegemise ning määrab tehingu tingimused. ÄS § 314 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega ning sama paragrahvi lg 2 järgi peab nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Hageja leiab aga ebaõigesti, et eelnimetatud sätete alusel on tal igal juhul õigus tasu saada ning küsimus on vaid summas. Antud juhul ei ole aktsiaseltsi nõukogu võtnud vastu otsust tasu maksmise välistamise kohta, nagu hageja väidab, kuid nõukogu ei ole vastu võtnud ka otsust tasu maksmise kohta. ÄS § 314 ja 317 lg 8 järgi ei ole keelatud olukord, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Selline olukord on loomulik eriti juhul, kui tegemist on alustava äriühinguga, kus ei ole veel majandustegevust ja tulu ning mille tegevuse esialgseks sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud, nagu see kostja puhul oli. Maakohus tuvastas, et kostjale makseasutuse litsentsi saamiseks tehtud toimingute eest sai hageja töötajana palka OÜ-st Parsum. Hageja ei ole seda kohtu tuvastatud asjaolu apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VÕS § 627 ei ole antud juhul kohaldatav, sest juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses nimetatud sätte mõttes ja juhatuse liikme tasu maksmist reguleerib ÄS.
56.Iseenesest on õige, et maakohus ei analüüsinud hageja väiteid portaalis CV Keskus avaldatud töökuulutuse kohta, kuid selline väide läheb otsuse p 30 alla, mille kohta maakohus leidis, et see ei oma asjas tähtsust. Ringkonnakohus nõustub sellega, sest kuulutuse avaldas OÜ Parsum, mitte kostja, mis on tõendatud AS CV Keskus 06.05.2011 e-kirjaga (I kd lk 168). Teise äriühingu töökuulutuse alusel ei saanud hagejal tekkida mingeid õigustatud ootusi kostja suhtes, sh saada kuulutuses avaldatud tasu.
57.Asjas ei oma tähtsust ka kostja 2010.a koostatud äriplaan. Äriplaan, milles on märgitud kavandatud juhatuse liikme tasud, ei asenda nõukogu otsust juhatuse liikmele tasu maksmise kohta ega saa olla aluseks hageja nõudele.
58.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud oma väidet kassas perioodil 18.08.2010-31-10.2010 rahaliste vahendite olemasolu kohta, mille arvel oleks ta saanud endale tasu maksta. Vastav järeldus põhineb aktsionäride kinnitustel selle kohta, et nad ei ole kassasse raha maksnud, audiitori kokkuvõttel ja asjaolul, et ÄS § 247 kohaselt tuleb aktsiakapitali sissemaksed teha pangakontole. Maakohtu otsus põhineb selles osas poolte poolt esile toodud asjaoludele ja tõenditele.
59.Asja materjalist nähtub, et hageja tugines maakohtus muu hulgas asjaolule, et kostja võis alustava ettevõttena kasutada aktsiakapitali käivitusprotsesside kulude katteks ja selle arvel maksta ka juhatuse liikme tasu (I kd lk 155, 156). Seda, et aktsionärid maksid ettevõtte käivitamisel tekkivate kulude katteks kassasse eraldi raha, väitis hageja esmakordselt alles vande all antud seletuses (II kd lk 51) ja see on vastuolus hageja menetlusdokumentides varem esitatud seisukohaga, mis seab tema vande all antud seletuse selles osas kahtluse alla. Lisaks sellele on hageja seletus selles osas vastuolus käesoleva otsuse p-s 59 nimetatud tõenditega.
60.Asjaolu, et audiitori arvamust ja aktsionäride selgitusi küsiti käesoleva vaidluse lahendamise ajal, ei muuda neid tõenditena kõlbmatuks. Ekslik on hageja väide, et mineviku asjaolusid saab tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 229 lg 1 ja § 251 lg 1 sellist piirangut ei sätesta. Vastupidi, tõendiks tsiviilasjas on TsMS § 229 lg 1 järgi igasugune teave, mille alusel teeb kohus kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et äriühingul kassat ei olnud ja sealt ei saadud hagejale väljamakseid teha ning et väidetavast kassa olemasolust ja sealt tehtud väljamaksetest sai ta teada alles kohtumenetluse käigus. Seega puudus tal põhjus varem tõendeid koguda, mis hageja väited ümber lükkaks ja kostja vastuväiteid kinnitaks. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus põhjendanud, miks on kassaraamat ja kassa väljamineku orderid ebausaldusväärsed tõendid ja need tuleb jätta otsuse tegemisel tähelepanuta. Kohus on oma seisukohti põhjendanud otsuse p-des 19 ja 20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja vastavaid põhjendusi ei korda.
61.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu käsitlusega hageja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud maksedeklaratsioonide kohta otsuse p-s 20. Kohus tegi põhjendatult järelduse, et deklaratsioonide esitamine kostja nimel ligi aasta pärast väidetavate tasude saamist ja mitu kuud pärast seda, kui ta enam kostja juhatuse liige ei olnud, oli kantud eesmärgist tekitada õigusnäivus tasu kokkuleppe osas.
62.Asja materjalist ei nähtu, et menetlusosalistega oleks arutatud tulumaksuseaduse sätete kohaldamist ja hageja poolt füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise/mitteesitamise asjaolusid, kuid see asjaolu ei ole kohtuotsuse lõppjärelduse suhtes määrav ega anna iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid need tuleb maakohtu otsuse põhjendavast osast jätta välja.
63.Asjaolu, et hageja ei pöördunud väidetava kokkulepitud tasu saamata jätmisel kordagi pretensiooniga kostja poole, hindas kohus hageja väidete usutavuse hindamisel, kuid see ei oma asja lahendamisel iseseisvat tähendust. Hageja vande all antud seletusest, mida ei kinnita muud usaldusväärsed tõendid, hagi rahuldamiseks ei piisa.
64.Kuna maakohus leidis õigesti, et VÕS § 627 antud juhul ei kohaldu, ei ole võimalik hageja alternatiivselt esitatud tasu saamise nõuet rahuldada, mistõttu tuleb maakohtu otsusest välja jätta põhjendused selle kohta, mille alusel määrata ja kui suur võiks olla mõistlik juhatuse liikme tasu. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hageja poolt OÜ Parsum vastu esitatud hagiga seonduvad asjaolud, mis tuleb samuti otsuse põhjendavast osast välja jätta. Eeltoodust tulenevalt ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis on esitatud maakohtu otsuse eelnimetatud osade kohta.
65.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas lõppjärelduses teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
66.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.