Muud › Muud hagiasjad

XXXOÜ (eelmise ärinimega XXX OÜ) müüs XXX OÜ-le 20.12.2010.a. XXX OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni hinnaga 352 472.74 eurot, millisest summast 38 347 eurot tasaarvestati kinnistu registriosa nr XXX hinnaga ning ülejäänud 314 125.74 eurot kuulus tasumisele vastavalt osa müügilepingu lisas 1 toodud maksegraafikule. XXX OÜ ei tasunud mitte ühtegi osa müügilepingu lisas 1 toodud maksegraafikujärgset makset, mistõttu osa müügilepingust tulenev XXX OÜ hinna võlgnevus hageja ees moodustab 314 125.74 eurot. Osa müügilepingu p 3.3 nägi ette hinna tasumisega viivitamise korral müüja õiguse nõuda XXX OÜlt viivist 0,04 % tähtajaks tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Viivise nõude suurus hagi esitamise aja seisuga moodustab 59 896.83 eurot. Kostja 1 XXXja kostja 2 XXXning XXXOÜ sõlmisid 16.12.2010.a. käenduslepingu, millega kostja 1 käendas XXX OÜ kohustust tasuda XXXOÜ-le (XXX) osa müügilepingust tulenev summa 100 % ulatuses ning kostja 2 käendas XXX OÜ kohustust tasuda hagejale osa müügilepingust tulenev summa 20 % ulatuses. Seejuures kohustusid kostjad vastutama nii põhimaksete kui ka viiviste ja muude kõrvalnõuete tasumise eest. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja 1 XXX OÜ juhatuse liige ja osanik ning kostja 2 oli XXX OÜ osanik, mistõttu oli tegemist kostjate majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käenduslepinguga. XXX OÜ on ÄS § 60 lg 3 alusel äriregistrist kustutatud 21.05.2013.a. XXXOÜ pöördus 14.-02.2012.a. tähtkirjaga kostja 1 kui käendaja poole nõudega tasuda 72 000 eurot, missugune summa moodustas osa müügilepingu lisas 1 toodud maksegraafikus toodud esimesest kaheteistkümnest osamaksest, mis olid tolleks ajaks muutunud sissenõutavaks. XXXOÜ pöördus 14.02.2012.a. tähtkirjaga kostja 2 kui käendaja poole nõudega tasuda 14 400 eurot, missugune summa moodustas 20 % osa müügilepingu lisas 1 toodud maksegraafikus toodud esimesest kaheteistkümnest osamaksest, mis olid muutunud sissenõutavaks. Kostjad ei ole nõutud summasid tasunud. XXXOÜ ja hageja sõlmisid 14.10.201.a. nõude loovutamise lepingu, millega XXXOÜ kui loovutaja loovutas ja hageja kui omandaja omandas osa müügilepingust tulenevad nõuded XXX OÜ vastu, sealhulgas ostuhinna nõude selle tasumata osas 314 125.74 eurot ja viivise nõude. Hagejale läksid üle ka nõude tagatiseks olevad kostjate käendused. XXXOÜ teatas kostjatele nõude loovutamisest 18.10.2013.a. Hageja palub välja mõista hageja kasuks kostjalt 1 XXXpõhivõlg 251 300.59 eurot; kostjalt 1 XXXja kostjalt 2 XXXsolidaarselt põhivõlg 62 825.15 eurot; kostjalt 1 XXXkuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 47 917.47 eurot; kostjalt 1 XXXja kostjalt 2 XXXsolidaarselt kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 11 979.36 eurot ning viivis arvates 31.10.2013.a. määras 0,04 % põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, millest 80 % mõista välja kostjalt XXXning 20 % välja mõista kostjalt 1 XXXja kostjalt 2 XXXsolidaarselt. Hageja palud menetluskulud panna kostjate kanda. Kostja seisukohad Kostjad hagi ei tunnista. 16.12.2010.a. sõlmitud käenduslepinguga kohustusid kostjad tulenevalt 16.12.2010.a. sõlmitud osade ostu-müügilepingust andma tasumise garantii OÜ XXX võlgnevusele OÜ XXX ees summas 4 915 000 krooni. OÜ XXX ja OÜ XXX ei ole 16.12.2010.a. sõlminud notariaalset ostu-müügilepingut OÜ XXX osade võõrandamiseks. Ei ole võimalik käendada kohustusi tehingust, mida ei ole toimunud. XXX OÜ ja OÜ XXX vahel 20.12.2010.a. sõlmitud OÜ XXX osade võõrandamiseks oli teistsuguse sisu ja tingimustega, missugust tehingut kostjad käendanud ei ole. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus tuvastas, et 20.12.2010.a. sõlmisid XXX OÜ (käesoleval ajal XXXOÜ) ja XXX OÜ notariaalselt tõestatud XXX OÜ osa müügilepingu, nimiväärtusega 40 000 krooni hinnaga 352 472.74 eurot, millisest summast 38 347 eurot tasaarvestati kinnistu registriosa nr XXX hinnaga ning ülejäänud 314 125.74 eurot kuulus tasumisele vastavalt osa müügilepingu lisas 1 toodud maksegraafikule (t.l. 7-14). VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et 14.10.2013.a. on XXXOÜ (XXX OÜ endise ärinimega) loovutanud hagejale 20.12.2010.a. XXX OÜ ja XXX OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni müügilepingust tulenevad nõuded (t.l. 33-40) XXX OÜ vastu. Vaidlust ei ole, et XXXOÜ ja hageja on nõude loovutamise lepinguga kokku leppinud ka nõude tagatiseks olevate Tarmo Prikki ja XXXkäenduste üleminekus. VÕS 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostjad on hagile esitanud vastuväite, et XXXOÜ on 04.08.2011.a. taganenud osa müügilepingust (t.l. 76-79). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et lepingust taganemise avalduses XXX OÜle etteheidetavad lepingu rikkumised oleksid aset leidnud või et taganemisavaldus oleks üleüldse kättetoimetatud XXX OÜ-le, seega ei ole kostja tõendanud, et XXX OÜ oleks taganenud 20.12.2010.a. sõlmitud OÜ XXX osa müügilepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle, et XXX OÜ on äriregistrist kustutatud (t.l. 26-28) ning ta ei ole XXXOÜ-le tasunud osa müügilepingust osamakseid maksegraafiku järgi summas 314 125.74 eurot. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 2 järgi võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Tuvastatud on, et 16.12.2012.a. sõlmisid XXXja XXXkui käendajad ja OÜ XXX kui käenduse saaja käenduslepingu, mille kohaselt käendajad käendasid OÜ XXX kohustust tasuda OÜ-le XXX OÜ XXX osade 16.12.2010.a. sõlmitud müügilepingust tulenevat ostusummat (t.l. 24-25). VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus lähtub eeldusest, et 16.12.2010.a. käenduslepingu on kostja XXXkui XXX OÜ juhatuse

liige ja osanik ja kostja XXXkui XXXOÜ osanik sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostjad vastupidist tõendanud ei ole. Pooled vaidlevad, kas 16.12.2010.a. kostjate XXXja XXXning OÜ XXX vahel sõlmitud lihtkirjalik käendusleping tagab 20.12.2010.a. XXX OÜ ja XXX OÜ vahel notariaalselt tõestatud XXX OÜ osa müügilepingust tulenevat XXX OÜ kohustust tasuda OÜ XXX osa eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 16.12.2010.a. OÜ XXX osa võõrandamislepingut 16.12.2010.a. ei sõlmitud. VÕS § 142 lg 2 järgi võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Hageja arvates on 16.12.210.a. käenduslepingus poolte kohustused piisavalt määratletud poolte tulevased kohustused s.t. kohustus tasuda OÜ-le XXX summa, milline tuleneb OÜ XXX osade müügilepingust. Hageja leiab, et pooled on käenduslepingus ekslikult viidanud XXX OÜ ja XXX OÜ vahel 16.12.2010.a. sõlmitud osade müügilepingule, kuna esialgu oli plaanis sõlmida osade müügileping 16.12.2010.a., kuigi tegelikult sõlmiti müügileping 20.12.2010.a. Kostjad leiavad, et 16.12.2010.a sõlmitud käenduslepingus ei viidatud tulevikus tekkivale kohustusele, vaid juba olemasolevale kohustusele, mis oleksid tulenenud samal päeval OÜ XXX ja OÜ XXX vahel OÜ XXX osa võõrandamiseks sõlmitud ostu-müügilepingust ja taganuks OÜ XXX kohustusi. Kostjad on veenvalt põhistanud, et peale 16.12.2010.a. käenduslepingu sõlmimist toimusid poolte vahel veel läbirääkimised osa müügilepingu tingimuste osas, mistõttu 16.12.2010.a. ei sõlmitudki XXX OÜ osa müügilepingut esialgsetel tingimustel, sest see ei olnud poolte sooviks (t.l. 108-117). OÜ XXX osa müügilepingupoolte vahelise kirjavahetusega on tõendatud, et ostja olles tutvunud temale 16.12.2010.a. müüja poolt saadetud OÜ XXX raamatupidamisandmetega leidis, et ettevõtte majandustegevuse andmed ei vasta esialgselt kirjeldatule, mistõttu muudeti esialgset lepinguprojekti ja lepiti kokku tagatistes ostja jaoks. Kostja on veenvalt põhistanud, et pooled ei jõudnud 16.12.2010.a. kokkuleppele osa müügilepingu tingimustes ja tagatistes. Vaidlust ei ole, et läbirääkimiste tulemusena muudeti esialgset 16.12.2010.a. lepinguprojekti, jäeti sõlmimata notariaalne käendusleping ning lisati tagatised ostjale. 16.12.2010.a. notariaalse müügilepingu redaktsioonis puudusid punktid 3.5. ja 4.5., mis on olemas hiljem 20.12.2010.a. sõlmitud osa müügilepingus. Punkti 3.5. kohaselt lepinguosalised kinnitavad, et notar on neile selgitanud ostuhinna tagamise võimalusi. Lepinguosalised kinnitavad, et nad soovivad lepingu sõlmida käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostjad on selgitanud, et müügilepingu punkt 3.5. pandi lepingusse kinnitamaks müüja teadlikkust, et müüjal puuduvad sõlmitavas lepingus ostuhinna tasumise tagatised käenduslepingu või muude tagatiste näol, millised oleks tulnud sõlmida samas vormis põhilepinguga. Pooled on lepingu sõlmimisel selgituse kaudu ostuhinna tagamise võimalustest teadlikud ja soovinud lepingu siiski sõlmida 20.12.2010.a. osa müügilepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja sõnul oli käenduslepingu sõlmimata jätmine üks tingimustest, millega ostja nõustus siiski tehingusse tulema ja osa omandama. Teine täiendav tingimus 20.12.2010.a. müügilepingus erinevalt 16.12.2010.a. redaktsioonist sõnastati punktis 4.5, mille kohaselt võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud, et juhul kui kahe aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest arvates esitatakse käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks 2 oleva ostureskontras sisalduvate nõuete osas tsiviilhagi või esitatakse pankrotiavaldus XXX OÜ vastu, siis on omandajal õigus nõuda käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluva ostuhinna alandamist ja/või käesolevast lepingust taganeda. Seega on veenev kostja väide, et Kuna poolte vahel jätkusid 16.12.2010.a. osa müügilepingu tingimuste läbirääkimised, siis ei ole tõendatud, et 16.12.2010.a. käenduslepingus oleksid pooled ekslikult 20.12.2010.a. müügilepingut nimetanud 16.12.2010.a. müügilepinguks. Tuvastatud on, et 16.12.2010.a.

sõlmimiseks esitatud notariaalses lepingus puudusid punktid 3.5. ja 4.5., mis on olemas 20.12.2010.a. notar Piret Pressi büroos sõlmitud OÜ XXX osa võõrandamise lepingus. Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et 20.12.2010.a. osa müügilepingu sõlmimisel samasuguse ostuhinnaga nagu seda sooviti teha 16.12.2010.a. ei ole muud poolte vahel kokkulepitavad tingimused või lepingu kuupäev oluline. Kostjad on selgitanud, et 20.12.2010.a. OÜ XXX osa võõrandamise lepingu punkt 3.5., mille kohaselt „Lepinguosalised kinnitavad, et notar on neile selgitanud ostuhinna tagamise võimalusi. Lepinguosalised kinnitavad, et nad soovivad lepingu sõlmida käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel.“ lisati lepingusse selgitamaks, et müüja on teadlik, et tal puuduvad sõlmitavas lepingus osa ostuhinna tasumise tagatised käenduslepingute või muude tagatiste näol. Pooled ei vaidle, et 20.12.2010.a. OÜ XXXi osa müügilepingu notari selgituste all oli märgitud p-s 5.1., et „Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.“ ja p 5.2. „Vastavalt äriseadustiku § 149 lg 4 peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel.“ Kostjad on veenvalt põhistanud, et notar selgitas pooltele, et juhul, kui müüja soovib tagada osa võõrandamise lepingust tulenevaid ostja kohustusi käenduslepinguga, tuleb see sõlmida notariaalses vormis, kuid kuna pooled seda ei soovinud, sest käenduslepingu sõlmimata jätmine oli üks tingimustest, millega ostja nõustus tehingusse tulema ja osa omandama. Kohus ei nõustu hagejaga, et notari selgitused ostu-müügilepingus on pelgalt formaalsed. Notaril on kohustus kontrollida lepingu sisu ja seletada seda pooltele. Seega peab notar täites nõustamis- ja kontrollifunktsioon kaitsma mõlema lepingupoole huve. Seega kohus leiab, et sõlmides 20.12.2010.a. osa müügilepingu, kus notar on selgitanud nii ostuhinna tasumise tagamise võimalusi kui seda, et kõik kokkulepped tagatiste osas peavad olema sõlmitud notariaalses vormis, on tuvastatud lepingupoolte tahteavaldus sõlmida osa müügileping sellistel tingimustel nagu seda tehti 20.12.21010.a. kokkulepitud tingimustel, seega ilma täiendavate kokkulepeteta. Kuna XXX OÜ osa müügileping, nimiväärtusega 40 000 krooni hinnaga 352 472.74 eurot, sõlmiti 20.12.2010.a., siis ei ole hageja tõendanud, et 16.12.2010.a. käenduslepingu sõlmimisel oli kostjate kui käendajate tahe igal juhul käendada XXX OÜ osa müügilepingut, et vastupidisel juhul lepingut ei oleks sõlmitud. Tuvastatud on, et veel 16.12.2010.a. toimusid poolte vahel müügilepingutingimuste osas läbirääkimised. Seega ei ole tõendatud, et poolte tahe käenduslepingu sõlmimisel oleks olnud käendada põhivõlgniku tulevast kohustust. Vaidlust ei ole, et 20.12.2010.a. osa notariaalses müügilepingus, ei ole lepingupooled viidanud lihtkirjalikule käenduslepingule, mis oleks hageja sõnul pidanud tagama osa müügilepingut. Hageja ei ole tõendanud, et 20.12.2010.a. osa müügilepingu sõlmimisel soovisid pooled osa müügilepingut tagada käenduslepinguga. VÕS § 11 lg 3 alusel kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise võ kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seega äriseadustikus sätestatud osa võõrandamistehingu kohustuslik notariaalne vorm peab kehtima ka osa võõrandamistehingu tagatiskokkuleppele. Vaidlust ei ole, et osa võõrandmise

lepingu tagatiseks sõlmitud käendusleping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest ja vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Hageja leiab, et sõltumata tehingule kehtestatud vorminõuetest, on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käenduslepingule kehtiv vormivabadus. Kohus sellise hageja seadusetõlgendusega ei nõustu. VÕS §-s 11 lg 3 sätestatud vorminõue kohaldub siiski ka kõikidele käenduslepingutele s.h. majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käenduslepingutele. Seaduses ei ole ette nähtud, et kui osa võõrandamise kokkulepe tagatise kohta ei ole sõlmitud samas vormis s.t. notariaalselt tõestatud vormis, siis ei too vorminõude järgimata jätmine kaasa tagatiskokkuleppe tühisust. Seega tuleb eeldada, et üldjuhul on ka tagatiskokkuleppele kehtestatud vorminõude järgimata jätmisele leping tühine. Mis ei tähenda aga seda, et kohus ei peaks hindama osa võõrandamise tehinguga seotud käenduslepingule kehtestatud vorminõude eesmärki. Seega peaks kohus andma vastuse küsimusele, kas äriseadustikus §-s 149 lg 4 sätestatud osa võõrandamise lepingu notariaalse tõestamise nõue ja sellega seotud vorminõude võõrandamislepingu kokkuleppele tagatiste kohta vorminõude rikkumise eesmärgiks on kaasa tuua tehingu tühisus. Vaidlust ei ole, et osa võõrandamise tehingu tegemisel oli järgitud seaduses kehtestatud vorminõuet. Pooled ei vaidle, et osa võõrandamise tehingu tegemisel peab olema järgitud seaduses kehtestatud vorminõue. Hageja arvates on osa võõrandamise tehingu notariaalse tõestamise nõude eesmärgiks suurendada äriregistri kannete õigusliku aluse usaldusväärust, kuid vorminõude eesmärgiks ei ole vorminõude laienemine osa müügilepingut tagavale käenduslepingule. Kohtu arvates ei ole põhjendatud arvata, et seaduses sätestatud põhilepingule vorminõude eesmärk ei peaks laienema kokkulepetele tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kuna tagatiste ja kõrvalkohustuste funktsioon on aidata kaasa põhilepingu eesmärgi saavutamisele, siis leiab kohus, et ka kokkulepped tagatiste kohta on osa põhilepingust, millele laieneb põhilepingule kehtestatud vorminõue. Hageja ei ole tõendanud, et osa võõrandamise tehingu vorminõude rikkumise korral ei oleks vorminõude eesmärgiks rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. VÕS § 144 lg 3 järgi kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Kuna kostjad ei ole täitnud ja kostjate väitel ei kavatse täita 16.12.2010.a. käenduslepingust tulenevaid kohustusi, siis nõustub kohus kostjatega, et käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 144 lg 3 säte, millest tulenevalt saab lugeda vorminõude järgimata jätmisel kehtivaks ka käenduslepingu, mille alusel on käendaja täitnud põhivõlgniku kohustuse. Kuna 16.12.2010.a. käenduslepingu sõlmimisel ei ole lepingupooled järginud seaduses kehtestatud kohustuslikku vorminõuet ja ka käenduslepingule sätestatud vorminõudmise eesmärgist ei tulene teisiti, sest vaid juhul kui käenduslepingu alusel täidetakse põhivõlgniku kohustus kehtib vormi järgimata jätmise korral tehing, siis kohus leiab, et 16.12.2010.a. sõlmitud käendusleping on sõlmitud vormiveaga ja tühine. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid sõlminud käenduslepingu, mille alusel hageja nõuab kostjatelt kui käendajatelt nende kohustuse täitmist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.