2-12-7392/57 - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses olid OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu võla nõudes ning OÜ XXX vastuhagi OÜ XXX vastu hinna alandamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas oma 07.03.2013.a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Harju Maakohus jättis menetluskulud kostja OÜ XXX kanda. Kostja esitas 10.04.2013.a Harju Maakohtu 07.03.2013.a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 27.11.2013.a otsusega Harju Maakohtu 07.03.2013.a otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid OÜ XXX kanda. Harju Maakohtu 07.03.2013.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2013.a otsused jõustusid 31.12.2013.a. 14.03.2013.a esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos õigusabikulu tõendavate arvete ja maksekorraldustega. Avalduse kohaselt olid hageja kohtukulud järgmised: riigilõiv 2236,90 eurot (07.02.2012), tagatis hagi tagamisel (1075,20 eurot (21.02.2012), riigilõiv 28,76 eurot hagi tagamisel (21.02.2012), täiendav tagatis (334,60 eurot (02.01.2013), riigilõiv 50 eurot (08.01.2013), täiendav tagatis 65,75 eurot (08.01.2013). Hageja märkis, et kokku moodustavad hageja kohtukulud 3791,21 eurot. Hageja märkis, et hageja kohtuvälised kulud on kulud hageja esindajale kokku summas 6312,14 eurot. Hageja märkis, et avaldusele on lisatud vastavad 6 arvet, mis sisaldavad töö kirjeldust ning hageja maksekorraldused nende arvete tasumise kohta. Hageja kinnitas, et kõik avalduses märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-7392. Hageja tõi välja, et kokku moodustavad hageja menetluskulud 10 103,35 eurot. 22.01.2014.a esitas hageja täiendava avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus ning ühtlasi esitas hageja seisukoha seoses hagi tagamise abinõu tühistamisega. Hageja märkis, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on 840 eurot, mis koosneb järgnevast: tutvumine kostja apellatsioonkaebusega 2 tundi, sellele vastuse koostamine 3 tundi, kokku 5 tundi, so 840 eurot. Hageja lisas vastava arve ja märkis, et ta on selle ka tasunud. Hageja märkis, et kohus edastas 14.01.2014.a kostjale e-kirjaga hageja 14.03.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja tõi välja, et kohus hoiatas kostjat, et avaldusele tähtaegselt 10 päeva jooksul vastamata jätmisel loeb kohus, et kostja on hageja menetluskulude suuruse omaks võtnud. Hageja märkis, et kostja esindaja mingeid vastuväiteid ei esitanud. Hageja märkis, et seisuga 27.01.2014.a on kostja arve nr 74 tasumisega viivitanud alates 08.03.2013.a kokku 326 päeva ja seega on vastav viivis 3475,81 eurot (326*10,662=3475,81). Hageja tõi välja, et 15.01.2014.a esitas kostja kohtule avalduse hagi tagamise abinõu asendamiseks raha maksmisega Rahandusministeeriumi arvele summas 29 241 eurot. Hageja märkis, et hageja seisukohta seoses kostja avaldusega ei küsitud ning vastupidisel juhul oleks kohtuotsuse täitmise oluline raskendamine olnud välditav. Hageja märkis, et hageja senised menetluskulud on järgmised: kohtukulud 3791,21 eurot, kohtuvälised kulud 6312,14 eurot, millele lisanduvad apellatsioonastme menetluskulud 840 eurot. Hageja märkis, et hageja menetluskulud mõlemas kohtuastmes kokku on 10 943,35 eurot. Hageja märkis, et kostja poolt täiendavalt tasumisele kuuluv viivis moodustab seisuga 27.01.2014 3475,81 eurot. Hageja märkis, et koos maakohtu 07.03.2013.a otsusega väljamõistetud põhivõlaga on kostja võlgnevus hageja ees 40 625,44 eurot. Hageja rõhutas, et menetluskulude osas kostja

tähtaegselt mingeid vastuväiteid ei esitanud ning viiviste osas puudub vaidluseks sisuline ja menetluslik alus. Hageja märkis, et Harju Maakohtu 20.01.2014.a määrusega tühistati hagi tagamise abinõu (kohtuliku hüpoteegid kostja kinnisasjal) ja see asendati kostja poolt 29 241 euro kandmisega Rahandusministeeriumi arvele. Hageja märkis, et kostja tegelike kohustuste ja ülekantud summade vahe on 11 384,44 eurot ning selle summa tasumine, tulenevalt jõustunud kohtuotsusest, ei ole enam millegagi tagatud. Hageja märkis, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja tõi välja, et asja materjalidest nähtub, et kostjal puudub igasugune muu vara peale hüpoteegi all olnud kinnistu ning kostja esindajate senine tegevus viitab ilmselgelt sellele, et nende põhieesmärgiks on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisest hoidumine ning menetluse venitamine. Hageja leidis, et ilmselgelt üritab kostja hüpoteegi alt vabanenud kinnistut võõrandada ning sellega muutub 11 384,44 euro sissenõudmine temal oluliselt raskendatuks. Hageja märkis, et kohtul puudus igasugune sisuline ja menetluslik takistus enne hagi tagamise abinõu tühistamist välja selgitada (ka pöördumisega hageja esindaja poole) kostja võlgnevuse tegelik suurus. Hageja leidis, et sellele oleks pidanud vastama ülalmärgitud deposiidi suurus ning selline vahe ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja viitas TsMS § 386 lg-le 3 ja leidis, et hageja esindaja ei olnud teadlik kostja esindaja 15.01.2014.a avaldusest ning seetõttu puudus hagejal ka võimalus esitada oma vastuväiteid, milleks tal on seadusest tulenev õigus. Hageja märkis, et maakohtu 20.01.2014.a määrus kuulus viivitamata täitmisele ning seetõttu on hageja vastav määruskaebus, esitatuna ka ettenähtud tähtaja jooksul, ilmselgelt sisuliselt hilinenud, mistõttu on jõustunud kohtuotsuse täitmine raskendatud või välistatud. Hageja palus määrata hageja menetluskulude suuruseks Tallinna Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-12-7392 840 eurot. Hageja palus rakendada kõik seadusest tulenevad abinõud takistamaks maakohtu 23.02.2012.a määrusega kohaldatud kohtulike hüpoteekide võõrandamist kostjale või kolmandatele isikutele või kohustada kostjat täiendavalt kandma Rahandusministeeriumi arvele 11 384,44 eurot. Kohus edastas hageja 14.03.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oma 14.01.2014.a e-kirjaga kostjale ja palus avaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja sai hageja 14.03.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte 15.01.2014.a. 22.01.2014.a edastas kohus kostjale ka hageja 22.01.2014.a taotluse ja seisukoha. 25.01.2014.a esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja palus kohtul uurida hageja kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja märkis, et vastavalt hageja poolt avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks lisatud lisadele, nõuab hageja kostjalt välja lepingulise esindaja kohtuväliste kuludena 6 312,14 eurot. Kostja leidis, et hageja ei saa nõuda 6 312,14 eurot kostjalt kohtuväliseid kulusid, sest lepingulise esindajaga seotud kulude summa sisaldab käibemaksu, mis aga ei ole hagejale kui maksukohustusega juriidilisele isikule käsitatav kuluna. Kostja märkis, et hageja peab kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et EMTA KMKR numbri otsingust nähtub, et hageja on maksukohuslane juba 1994. aastast. Tuginedes eeltoodule, palus kostja vähendada menetluskulude summat 1052,02 euro võrra, milleks on käibemaks 20% summast 6 312,14 eurot. Kostja märkis, et vastavalt hageja poolt lisatud lisadele 1 (arve nr 2012001 ja spetsifikatsioon) ja lisadele 2 (arve nr 2012002 ja spetsifikatsioon), nõuab hageja kostjalt välja kulusid, mis ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Kostja leidis, et kulude päritolu on arusaamatu ja fiktiivne.

2-12-7392 Tsiviilasjaga 2-12-7392 alustati veebruaris 2012. E-toimikus on võimalik tutvuda, et menetlus algas 20.02.2012. Kostja märkis, et hageja esitatud lisade 1 ja 2 spetsifikatsioonid sisaldavad arusaamatut jada kohtumisi, kirjavahetusi, kokkuleppeid ja nõupidamisi täpsustamata kas need “toimingud” on läbi viidud kostjaga või kolmandate isikutega, arvestades et toimingud on läbi viidud enne hagimenetlust. Kostja juhtis tähelepanu, et kohtumenetluse käigus väitis hageja korduvalt, et pole avaldanud isegi soovi kostjaga kokkuleppeid sõlmida. Kostja märkis, et vastavalt lisade spetsifikatsioonidele on “kirjavahetusse” kaasatud kostjale tundmatuid isikuid. Kostja märkis, et ta ei saa nõustuda arvetega lisa 1 täielikult ja lisa 2 osaliselt. Kostja märkis, et tuginedes eelnevale palub ta vähendada menetluskulud lisast 1 (arve nr 2012001) 1260 eurot (käibemaks lisandub summale), lisast 2 (arve nr 2012002) 2 h 30 min ehk 350 eurot (käibemaks lisandub summale). Kostja lisas, et samuti arve nr 2012004 (24.04.2012) ehk lisa 3 on kostjale esitatud nõudena järgnev: aprill 2012 – osanike koosoleku materjalide ettevalmistamine (spetsifikatsioon). Kostja märkis, et pole võimalik aru saada, kuidas hageja osanike koosolek tsiviilasjaga 2-127392 seotud on ja miks kostja selle eest kulu kandma peab. Kostja palus vähendada menetluskulusid lisast 3 (arve nr 2012004) 280 eurot (käibemaks lisandub summale). Kostja palus kohtul võtta menetlusse kostja vastuväide, kontrollida hageja nõutud menetluskulude hüvitamise põhjendatust ja vajalikkust ning vähendada hageja poolt kostjalt nõutud menetluskulusid 2 942,02 euro võrra. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostja OÜ-lt XXX tuleb hageja OÜ XXX kasuks välja mõista põhjendatud menetluskulud summas 5685,78 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend viis eurot ja 78 senti) eurot. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 07.03.2013.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2013.a otsused, millega menetluskulud jäeti kostja kanda, jõustusid 31.12.2013.a. 14.03.2013.a esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning 22.01.2014 esitas hageja täiendava avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus. Seega on avaldused esitatud tähtaegselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „piirmäärade määrus“). Harju Maakohtu 07.03.2013.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2013.a otsustes on tsiviilasja hinnaks märgitud 21 324 eurot. Piirmäärade määruse § 1 lg 1 kohaselt vastab hagihinnale 21 324 eurot teiselt menetlusosaliselt sissenõutava kulu piirmäär 8310 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 6312,14+840=7152,14 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulude hüvitis 8130-7152,14=977,86 eurot alla nimetatud piirmäära. Kohus siiski leiab, et ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud (RK Tko 06.01.2010.a määrus asjas nr 3-2-1154-09, p 12). Kohus juhib tähelepanu, et ka kostja on oma 25.01.2014.a menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid (toimiku 2. kd lk-d 211-214) hageja menetluskulude suurusele. Kohus märgib, et kohus edastas hageja 14.03.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale 14.01.2014.a (toimiku 2. kd lk 192) ning kostja kinnitas avalduse kättesaamist 15.01.2014.a (toimiku 2. kd lk 193). Kostja pidi esitama vastuväited 10 päeva jooksul, seega hiljemalt 25.01.2014.a. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuväited tähtaegselt 25.01.2014.a (toimiku 2. kd lk 211). Seega on vale hageja väide, mille kohaselt kostja ei ole hageja 14.03.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel ka kostja vastuväidetega. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et hageja peab kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et EMTA KMKR numbri otsingust nähtub, et hageja on maksukohuslane juba 1994. aastast. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud kohtule TsMS § 174 lg-s 6 märgitud kinnitust ning ühtlasi nähtub kohtu 30.01.2014.a päringust, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb hageja põhjendatud menetluskulud kostjalt välja mõista ilma lisanduva käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013.a määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Kohus leiab, et eelnevast järeldub, et mõistliku tunnihinna määratlemisel tuleb arvestada asja materjale, sh asja keerukust ja mahukust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 140 eurot (ilma lisanduva käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane) ei ole asja materjale arvestades ebamõistlikult kõrge tunnihind. Kohus kontrollis arvel nr 2012001 ja selle spetsifikatsioonis (toimiku 2. köide lk-d 174-175) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et arve nr 2012001 ei seondu menetlusega tsiviilasjas 2-12-7392. Kohus juhib tähelepanu, et hagiavaldus esitati 20.02.2012 (toimiku 1. kd lk 1) ning seetõttu jääb ebaselgeks, kuidas on arve nr 2012001 spetsifikatsiooni järgi perioodil 12.12.2011 kuni 19.01.2012.a osutatud õigusabiteenused seotud menetlusega tsiviilasjas 2-12-7392. Toimikust ei nähtu ning hageja ei ole ise põhistanud, mil viisil on spetsifikatsioonis märgitud kohtumiste, kokkuleppe ja vastuse koostamise ning muude toimingutega seonduvad kulud vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud tsiviilasjas 2-12-7392. Seetõttu leiab kohus, et arvele nr 2012001 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis arvel nr 2012002 ja selle spetsifikatsioonis (toimiku 2. köide lk-d 177-178) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et nimetatud arvele vastavad hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus

2-12-7392 nõustub kostjaga ning leiab, et arve nr 2012002 spetsifikatsioonis väljatoodud toimingutest on põhjendamatu hageja esindaja 25.01.2012.a ajakulu 1,5 tundi kirjavahetuseks kliendi, tellija ja XXX ning 06.02.2012.a 1 tund nõupidamiseks büroos. Toimikust ei nähtu ning hageja ei ole ise põhistanud, mil viisil on nimetatud toimingud olnud vajalikud hageja esindamiseks tsiviilasjas 2-12-7392. Kohus leiab, et muus osas on arvele nr 2012002 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud hageja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg (5+3=8 tundi) on mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Ühtlasi leiab kohus, et põhjendatud on arvel nr 2012002 kajastatud tehnilised kulud summas 10,12 eurot, kuna hageja esitas kohtule väljavõtteid kinnistusraamatust ja äriregistrist (toimiku 1. kd lk-d 32, 35 ja 36). Kohus märgib, et kuna hagejale tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta, siis arvele nr 2012002 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud summas 8*140+10,12=1130,12 eurot. Kohus kontrollis arvel nr 2012004 ja selle spetsifikatsioonis (toimiku 2. köide lk-d 180-181) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus nõustub kostja vastuväitega, mille kohaselt pole võimalik aru saada, kuidas hageja osanike koosolek tsiviilasjaga 2-12-7392 seotud on ja miks kostja selle eest kulu kandma peab. Seetõttu leiab kohus, et arvele nr 2012004 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis arvetel nr 2012008, nr 2013013 ja nende spetsifikatsioonides (toimiku 2. kd lk-d 183-184 ja lk-d 206-207) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et nimetatud arvetel ja nende spetsifikatsioonides välja toodud toimingud olid hageja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg on mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Kohus märgib, et kuna hagejale tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta, siis arvetele nr 2012008 ja nr 2013013 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud summas 700+700=1400 eurot. Kohus kontrollis arvel nr 2013001 ja selle spetsifikatsioonis (toimiku 2. köide lk-d 186-187) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et arvest nr 2013001 ega selle spetsifikatsioonist ei nähtu, millises ulatuses ja millist õigusteenust hagejale osutati. Ühtlasi ei selgu, milles seisnes kirjavahetus kohtuga. Hageja ei ole eelnevat ka ise täiendavalt selgitanud. Seetõttu leiab kohus, et arvele nr 2013001 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis arvel nr 2013003 ja selle spetsifikatsioonis (toimiku 2. köide lk-d 189-190) välja toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et nimetatud arvele vastavad hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 3 tundi vastuse koostamiseks vastuhagile on ülepaisutatud. Kohus märgib, et nimetatud vastus (toimiku 2. kd lk-d 108-109) on 1,5 lk pikk ning kohus leiab, et vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb pidada 2 tundi. Kohus leiab, et muus osas on arvele nr 2013003 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud hageja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg on mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Seega on arvele 2013003 vastav hageja esindaja põhjendatud ajakulu 1+3+2=6 tundi. Kohus märgib, et kuna hagejale tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta, siis arvele nr 2013003 vastavad hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud summas 6*140=840 eurot. Kohus märgib, et Riigikohus on asjas 3-2-1-65-13 oma 03.06.2013.a. määruse p-s 16 asunud seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmisel ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud

õigusabi eest tasumise kohustus. Seega puudub kohtul vajadus täiendavalt hinnata hageja poolt esitatud maksekorraldusi õigusabikulude tasumise kohta. Eelnevast tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas 1130,12+1400+840=3370,12 eurot. Hageja palus lisaks mõista kostjalt välja hageja järgmised kulud: riigilõiv 2236,90 eurot (07.02.2012), tagatis hagi tagamisel (1075,20 eurot (21.02.2012), riigilõiv 28,76 eurot hagi tagamisel (21.02.2012), täiendav tagatis (334,60 eurot (02.01.2013), riigilõiv 50 eurot (08.01.2013), täiendav tagatis 65,75 eurot (08.01.2013). Hageja märkis, et kokku moodustavad hageja kohtukulud 3791,21 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamise ajal (20.02.2012.a) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuli hagiavalduselt hagihinnaga 21 324 eurot tasuda riigilõivu summas 2236,90 eurot. Hageja tasus kooskõlas RLS-ga 07.02.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 2236,90 eurot (toimiku 1. kd lk 34). Seega on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2236,90 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. Kohus märgib, et hageja tasus 21.02.2012.a oma 20.02.2012.a hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 28,76 eurot (toimiku 1. kd lk 49). Kohus märgib, et hageja esitas 20.02.2012.a koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse ning riigilõiv summas 28,76 eurot on kooskõlas hagi tagamise taotluse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg-ga 4, mille järgi hagi tagamise avalduselt tasutakse riigilõivu 28,76 eurot. Seega on hageja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. Kohus märgib, et hageja tasus 08.01.2013.a oma 02.01.2013.a täiendavalt hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 50 eurot (toimiku 2. kd lk 64). Kohus märgib, et nimetatud riigilõiv summas 50 eurot on kooskõlas täiendava tagamise taotluse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg-ga 16, mille järgi hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja täiendava hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 195 lg 1 järgi, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja tõi välja, et ta on maksnud hagi tagamise tagatist 21.02.2012.a 1075,20 eurot (toimiku

2-12-7392 TsMS § 385 järgi rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 386 lõikes 3 sätestatut. Hageja leidis, et kohus oleks pidanud edastama hagejale kostja esindaja 15.01.2014.a avalduse hagi tagamise abinõude asendamiseks ning andma hagejale võimaluse vastuväidete esitamiseks. Hageja viitas TsMS § 386 lg-le 3, mille järgi hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele ning teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja seisukohad hagi tagamise abinõu asendamise kohta on ekslikud. Hageja nõue kostja vastu oli rahaline ning TsMS § 385 ütleb sõnaselgelt, et nimetatud paragrahvis reguleeritud hagi tagamise asendamisel ei kohaldata käesoleva seadustiku § 386 lõikes 3 sätestatut. Seega ei pidanud kohus teatama hagejat hagi tagamise abinõu asendamise taotlusest ning hagejal puudus seadusest tulenev õigus vastuväidete esitamiseks. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS §-ga 385, sätestas kohus juba oma 23.02.2012.a ja 10.01.2013.a hagi tagamise määrustes, et nõutava rahasumma maksmisel kohtu deposiitkontole tühistab kohus hagi tagamise abinõu ja asendab hagi tagamise abinõu raha maksmisega. Kohus märgib, et kuna TsMS §-s 385 sätestatud regulatsioon on ühemõtteline ja selge ning kohtu 23.02.2012.a ja 10.01.2013. hagi tagamise määrused on hageja esindajale kätte toimetatud (toimiku 1. kd lk 65 ja toimiku 2. kd lk 70), siis ei saanud hagi tagamise abinõude tühistamise ja asendamise võimalus olla hagejale kuidagi üllatuslik. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas 3-2-1-162-09 oma 27.01.2010.a määruse p-s 12 leidnud, et hagi tagamise korras on võimalik tagada ka kõrvalnõudeid ja menetluskulud. Seejuures tuleb viivise kindlaksmääramata osa ja menetluskulusid arvestada eelduslikult lähtudes muuhulgas kohtumenetluse kestusest. Kohus juhib tähelepanu, et kohus rahuldas oma 10.01.2013.a määrusega hageja täiendava hagi tagamise taotluse ning kostja kinnisasjale seati hageja kasuks hüpoteek tagamaks hageja menetluskulusid ja viivisenõuet. Kohus selgitab, et hageja nõuete täiendavaks tagamiseks oleks hageja pidanud esitama õigeaegselt menetluse kestel kohtule täiendava hagi tagamise taotluse ning seda põhistama. Kohus märgib, et juba rakendatud hagi tagamise abinõud iseenesest ei muutu ning kohus neid omal algatusel ei muuda. Kohus selgitab, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei pea kohus arvestust hageja viivisenõude suuruse üle. Samuti selgitab kohus hagejale, et hageja põhjendatud menetluskulude suurus saab kuni menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumiseni olla üksnes eelduslik, kuna nimetatud lahend on edasikaevatav. Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata täitmise viisi ja korra, kuid kohus ei korralda jõustunud kohtuotsuse täitmist. Pärast lahendi tegemist ja jõustumist kohus uusi tagamise abinõusid ei rahulda. Hageja peab pöörduma otsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kuna täitemenetluse seadustiku § 3 lg 1 järgi täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid. Kohus lisab, et jõustunud otsuse täitmiseks on võimalik taotleda kohtult kostja poolt kohtu deposiiti kantud 29 241 euro väljamaksmist.