Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-7392
Tsiviilasi
OÜ EMP A&I hagi OÜ Cetereal vastu võla saamiseks ning OÜ Cetereal vastuhagi OÜ EMP A&I vastu hinna alandamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
21 324 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Cetereal apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ EMP A&I (registrikood 10111746, asukoht Toompuiestee 4, Tallinn), lepinguline esindaja Viktor Kaasik
Kostja OÜ Cetereal (registrikood 10920724, Kaarli pst 8, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Anna Poots Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Cetereal kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ EMP A&I esitas 20.02.2012 hagi Harju Maakohtusse OÜ Cetereal vastu töövõtja tasu 21 234 euro ja viiviste saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 21.02.2012 määras 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest.
2.Pooled sõlmisid 13.01.2011 projekteerimise töövõtulepingu. Kogu töö on kostja poolt vastu võetud. Kostja keeldus viimase arve summas 21 234 eurot tasumisest ja esitas hinna alandamise avalduse. Hageja ei nõustunud hinna alandamisega. Kostja ettekäänded arve tasumisest keeldumisel ei tulene seadusest ega lepingust. Väited selle kohta, et töö ei vastanud lepingu tingimustele, ei vasta tõele. Tellijal oli kohustus vaadata töö viivitamatult üle või lasta seda teha, kuid kostja seda ei teinud.
3.Akt kirjutati kostja poolt alla 28.11.2011. Samaaegselt anti kostjale üle arve nr 74, mille tasumise tähtaeg oleks olnud 05.12.2011. Kuivõrd arve jäi tasumata, alustas hageja viivise arvestamist alates 06.12.2011. Lepingu p 5.1. järgi on viivise määraks 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga kalendripäeva eest. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2012 viivitas kostja 77 kalendripäeva. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 820,82 eurot (viivise summa päevas 10,66 eurot). Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et on teinud hagejale hinna alandamise avalduse, milles alandas tasumisele kuuluvat summat 22 250euro võrra, kuna hageja on teostanud tööd ebakvaliteetselt, on tööd korduvalt parandanud ning lepingu täitmisega viivitanud.
5.Kostja esitas menetluses vastuhagi, milles palus tuvastada hageja poolt lepinguliste kohustuste ebakvaliteetne täitmine ja tähtaja ületamine ning määrata õiglane lepingu hinna alandamise määr, mis kostja arvates on vähemalt 12 000 eurot. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 19.04.2013 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus jätta arve nr 74 tasumata seetõttu, et tehtud töödes esinevad puudused ning töid ei antud üle lepingus märgitud tähtaegadel ja selle üle, kas kostjal oli õigus alandada lepingu hinda 22 250 euro võrra. Kostja on hageja vastu esitanud vastuhagi, milles soovis, et kohus tunnistaks tema õigust alandada hinda vähemalt 12 000 euro ulatuses.
8.Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et projektis esinesid puudused, mida hageja ei ole siiani kõrvaldanud ning millest tulenevalt on kostjal õigus alandada hinda, kas hinna alandamise avalduses märgitud 22 250 euro ulatuses või vastuhagis viidatud 12 000 euro ulatuses. Kohus tugines VÕS § 637 lg-tele 3 ja 4 , § 641 lg-le 1, §-le 643, §
644 lg-tele 1, 2 ja 3, § 646 lg-le 1 ja 6 ja §-le 648. Kohus leidis, et tellija ei saa omal äranägemisel keelduda lepingujärgse tasu osalisest või täielikust tasumisest, vaid sellise keeldumise puhul peab esmalt olema tuvastatud, et töös on esinenud puudused, millest on tellija töövõtjat nõuetekohaselt teavitanud ja nõudnud nende kõrvaldamist. Seejärel peab olema tõendatud, et töövõtja on õigustamatult jätnud puudused kõrvaldamata. Vaidlus puudus selle üle, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kuigi kostjal endal ei pidanud olema projekteerimise alast pädevust, ei saa kostja tööde ülevaatamise kohustuse täitmata jätmisel sellise pädevuse puudumisele viidata. VÕS §-st 643 tuleneb, et vajaliku pädevuse puudumise korral peab oma majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud isik laskma töö kellelgi teisel üle vaadata. Seega oli kostjal kohustus tagada tööde ülevaatamine.
9.Vaidlus puudus selle üle, et kostja on kõik tööd hagejalt üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastu võtnud. Riigikohus on leidnud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust poolevahelise tõendamiskoormuse jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine on täielik ja kohane. Töö vastuvõtmise korral seega eeldatakse, et töö oli lepingukohane ja täilik ning vastupidist peab tõendama tellija (RK 3-2-1-80-08). Tellija võib keelduda lepingulise tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes hinda. Keelduda võib hinna alandamise võrra.
10.VÕS § 112 lg 1 näeb ette, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mitte kohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
11.Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et tal on õigus töövõtutasu maksmisest osaliselt keelduda töös esinenud puuduste tõttu, millest kostja hagejat oli õigeaegselt teavitanud. Kostja ei ole ka tõendanud, et tema poolt soovitud hinna alandamine on toimunud lepinguliste kohustuste mittekohase täitmise väärtuse ulatuses.
12.Poolte vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu järgi tuli hagejal töövõtjana teostada Tallinnas, Alasi tn 5 asuva korterelamu projekteerimistööd. Lepingu p-s 2.2. olid kokku lepitud tööde erinevate osade valmimise tähtajad, mida pooled lepingu lisaga 1 muutsid. Muudetud ajakava kohaselt pidi viimane osa tööst ehk tööprojekt valmima 30.06.2011. Lepingu p-s 4.2.1. leppisid pooled kokku maksegraafikus. Viimase osa lepinguliste tööde tasust ehk 17 770 eurot + käibemaksu pidi kostja hagejale tasuma pärast tööprojekti valmimist. Ka ülejäänud maksete tegemine kostja poolt oli seatud sõltuvusse tööde erinevate osade valmimisest. Seega oli tööde vastuvõtmine ja nende eest tasumine kokku lepitud osade kaupa. Vaidlus puudus selle üle, et kostja on kõik tööde osad vastu võtnud ning tasunud kõigi varasemate tööde osade eest peale viimase.
13.Lepingu p 5.1. nägi ette, et tellijal oli kohustus tööd üle vaadata ning üleandmisevastuvõtmise akt allkirjastada 10 tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist. Puuduste avastamisel tuli pooltel ülaltoodud aja jooksul koostada kahepoolne akt puuduste kõrvaldamise kohta. Ühtlasi nägi lepingu p 6.4. ette, et kõik tööde käigus vastuvõetud otsused fikseeritakse kahepoolse protokolliga. Selliseid kahepoolselt allkirjastatud akte, milles oleksid olnud fikseeritud töödes esinenud puudused, kohtule esitatud ei ole.
14.Üleandmise aktiga 28.01.2011 anti kostjale üle projekteerimistingimused. Üleandmise aktiga 22.03.2011 andis hageja üle ja kostja võttis vastu eelprojekti. 12.05.2011 võttis kostja hagejalt vastu projekteerimistöödena ehitusloa taotluse sisseandmise Tallinna Linnavalitsusele. 20.07.2011 üleandmise akti allkirjastamisega võttis kostja hagejalt vastu põhiprojekti. 28.11.2011 võttis kostja hagejalt vastu tööjoonised. Mitte üheski
üleandmise - vastuvõtmise aktis ei ole kostja viidanud mistahes töödes esinevatele puudustele.
15.02.12.2011 saatis kostja hagejale hinna alandamise avalduse, milles ta teatas oma soovist alandada lepingulist hinda 22 250 euro võrra. Hinna alandamist põhistas kostja sellega, et lepingut on ebakvaliteetselt täidetud, töid korduvalt parandatud ning lepingu täitmisega on viivitatud ja kostja ehituskonsultant on välja toonud üle 200 ebatäpsuse ja vea. Samas ei ole hinna alandamise avalduses viidatud ühelegi konkreetsele töös esinevale puudusele. Hinna alandamise rahalist suurust ei ole kostja põhistanud.
16.Kohus leidis, et dokument pealkirjaga „Korterelamu Alasi tn 5 põhiprojekti ülevaatus“, mille koostas V K 06.07.2011, koosneb V. K küsimustest ja ettepanekutest projekteerijale, millele viimane on vastanud. Kohus leidis, et valdavas osas ei ole tegemist etteheidetega projekti kvaliteedile ega viidetega konkreetsetele puudustele. V K on pigem teinud mitmeid erinevaid parandusettepanekuid projektis kasutatud lahenduste osas ning esitanud küsimusi, miks ühte või teist osa projektist on teatud viisil lahendatud. Nimetatud tõendi puhul ei ole tegemist lepingu p-s 5.1. ette nähtud kahepoolse puuduste kõrvaldamise aktiga, sest konkreetseid puudusi fikseeritud ei ole ning hageja ega kostja ei ole seda dokumenti allkirjastanud. Dokument on koostatud 06.07.2011 ning põhiprojekt anti kostjale üle aktiga 19.07.2011 ehk pärast ülevaatuse koostamist.
17.10.08.2011 dokumendis „Korterelamu Alasi tn 5, tööprojekti ülevaatus“ on hageja esindaja vastused V K küsimustele ja ettepanekutele tähistatud sinise värviga. Ülevaatuse eesmärgiks oli põhiliselt vaadata projekti vastavust mahu nõuetele ning lisaks on tehtud märkusi lahenduste kohta. Seega ei ole ka siin tegemist kahepoolselt allkirjastatud puudusi kajastava aktiga. Kohus pidas oluliseks, et tööprojekt võeti kostja poolt üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu 23.11.2011 ehk pärast viidatud ülevaatuse koostamist.
18.05.10.2011 koostatud „Korterelamu Alasi tn 5 põhiprojekti ja tööprojekti kordusülevaatus“ puhul on osaliselt tegemist 06.07.2011 ülevaatuses tehtud ettepanekute kordamisega ja osaliselt on V K teinud projektdokumentatsiooni kohta uusi märkusi ja ettepanekuid. Hageja on nendele ettepanekutele vastanud punaste märkustega, osaliselt on hageja nõustunud ettepanekutega projekti muutmiseks ja osaliselt mitte. Kohus leidis, et ka see dokument ei ole poolte esindajate poolt allkirjastatud kahepoolne puudusi kajastav akt. Tööprojekt võeti ilma märkusteta kostja poolt vastu 23.11.2011 ehk pärast viidatud dokumendi koostamist.
19.V K ütlustest nähtus, et ta tegi projekti ülevaatuse kostja seadusliku esindaja palvel ja ta oli vastutav omanikujärelevalve eest. Tunnistaja ülesandeks oli kontrollida, kas projektid vastavad mahunõuetele ning on ehitustehniliselt mõistlikud. Poolte vahelist lepingut tunnistaja lugenud ei olnud. Kostja esindaja esitas tunnistajale projektid, tunnistaja tegi oma märkuste nimekirja ning saatis need kostjale. Osades staadiumides toimus ka meilivahetus hagejaga. Märkusi oli erinevaid – oli puudusi, kuid oli ka ettepanekuid ja küsimusi. Kordusülevaatus tehti 07.10. ning märkused edastati taas kostjale. 07.10.2011 toimunud projekti ülevaatus oli tunnistaja sõnul viimane. Millal projektid üle anti, sellesse tunnistaja enda sõnul ei süvenenud. Pärast 07.10.2011 tunnistajale ülevaatamiseks projekti ei esitatud. Aktide allkirjastamise osas otsustas kostja ise, mida teha.
20.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kuigi kostja konsultandina on V K teinud hagejale enne projekti vastavate osade vastuvõtmist parandusettepanekuid, on hageja kinnitanud vajalike muudatuste tegemist. Kõik kostja esitatud ja V K poolt koostatud nn ülevaatused on tehtud enne, kui kostja on vastava osa projektist üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta võttis vastu puudustega töö ja et V K poolt viidatud puudused olid projektide vastavates osades endiselt kõrvaldamata. Kuivõrd kostja on kõik projekti osad vastu võtnud, ei ole
pärast tööde vastuvõtmist teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest ega nõudnud nende kõrvaldamist, tuleb eeldada, et vastu võetud projektide osades puudusi enam ei esinenud. Vastupidise tõendamise kohustus lasus kostjal.
21.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja võttis põhiprojekti ilma märkusteta vastu 19.07.2011 ning tasus seejärel selle eest esitatud arve nr 39. Kuivõrd kostja võttis tööd hiljem vastu, tasus nende eest esitatud arve ning Tallinna Linnavalitsus väljastas kostjale ehitusloa, siis leidis kohus, et hageja tegi põhiprojektis need vajalikud muudatused, millele oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet viidanud. Pärast 28.06.2011 kirja ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi pöördumist, milles ta oleks hagejalt nõudnud puuduste kõrvaldamist ning keeldunud tööde vastuvõtmisest enne puuduste kõrvaldamist. Kuivõrd hageja kõrvaldas puudused ja kostja võttis tööd vastu, kaotas kostja VÕS § 648 alusel õiguse vähendada hagejale makstavat tasu.
22.03.01.2012 kuupäeva kandval kokkuleppe projektil puuduvad poolte allkirjad ning hageja eitas igasugust kokkupuudet esitatud projektiga. Isegi kohtule esitatud kujul (ilma hageja esindaja allkirjata) ei sisalda kokkuleppe projekt mistahes hageja kinnitust ega nõusolekut selle kohta, et ta on lepingulisi kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud ja nõustub seetõttu hinna alandamisega.
23.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest 06.01.2012 ja 09.01.2012 nähtus, et kostja nõudis hageja poolt lepinguliste tähtaegade rikkumise ja töös esinevate puuduste tunnistamist kokkuleppes, kuid hageja selliste kinnituste andmisega ei nõustunud. Hageja soovis vaid vaidluse lõpetamist kokkuleppega VÕS § 186 p 4 ja § 207 alusel. Seega ei saa kostja meelevaldselt järeldada, et kuivõrd hageja pidas võimalikuks lahendada vaidlus poolte kokkuleppel kohtuväliselt, siis tunnistas hageja seeläbi kostja soovitud määras hinna alandamist ning lepingu rikkumist enda poolt. Seesuguseid avaldusi ega kinnitusi ei ole hageja andnud.
24.Kostja väitis, et hageja ei andnud talle üle kõiki dokumente ja nende digitaalseid versioone. Kostja väidetel anti talle dokumentatsioon üle 2011.a märtsis, kuid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti valduses olevat eelprojekti on muudetud 30.05., 02.06., 19.07., 05.09. ja 25.10.2011. Seega ei saanud 2011.a märtsis üle antud kaust olla täielik. Kas või millisel viisil on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis olevat projekti muudetud, ei ole kostja tõendanud. 24.11.2011 kostja ja hageja poolt alla kirjutatud saatelehest nähtus, et kostjale on üle antud mitmetes kaustades projektdokumentatsioon. Muuhulgas on kostjale üle antud digitaalne tööprojekt CD-l. Seega isegi juhul, kui esialgne dokumentatsioon anti kostjale üle 2011.a märtsis, on lõplik dokumentatsioon kostjale üle antud 24.11.2011. Kostja väited dokumentatsiooni ja projekti digitaalse versiooni üleandmata jätmise kohta ei ole tõendatud.
25.Hageja teatas kostjale 02.05.2012 kirjas, et ta on asjakohatu vaidluse vältimiseks valmis toimetama kostjale veelkordselt kõik juba üleantud materjalid, sealhulgas CD-d digitaalse materjaliga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellele kirjale vastanud. Seega on hageja kostjale teistkordselt pakkunud dokumentatsiooni ja CD-de üleandmist ning kostja viited sellele, et hageja on oma lepingulise kohustuse täitmata jätnud, on paljasõnalised.
26.Kohus leidis, et lepingu p 5.1. kohaselt tuli kostjal puudustest hagejat teavitada 10 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 10 päeva jooksul pärast viimase tööosa vastuvõtmist 23.11.2011 ei pöördunud kostja hageja poole mistahes nõudmisega puuduste kõrvaldamiseks. Varasemad töödes esinenud puudused kõrvaldati hageja poolt enne vastava osa tööde vastuvõtmist ning vastupidist ei ole kostja tõendanud.
27.Kohus leidis, et kostja jättis ka põhistamata, millistest asjaoludest tulenevalt soovis ta hinda alandada 22 500 euro või 12 000 euro võrra. Kostja esitatud ehituslike konsultatsioonide ja õigusabi arved ei tõenda töödes esinenud puuduste kõrvaldamise võimalikku maksumust. Väited lepingu tähtaegade ületamisest tuleneva leppetrahvi
nõudele ei ole hinna alandamise küsimuse lahendamisel asjakohased. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne kohtuvaidluse algust nõudnud hagejalt lepinguliste tähtaegade ületamise tõttu leppetrahvi tasumist. Kohtumenetluse käigus ei esitanud kostja hageja vastu menetluslikku tasaarvestuse avaldust leppetrahvi nõudest tulenevalt. Leppetrahvi arvestus on ebaselge ning põhjendamatu.
28.Eelprojekt anti kostjale üle tähtaegselt ehk 22.03.2011 ning seega ei ole hageja selle üleandmisega viivitanud 589 päeva, nagu on väitnud kostja. Kuidas ja milliste päevade eest on ülejäänud osas kostja viivist arvestanud, kostja seisukohtadest ei nähtunud. Samuti ei ole kostja põhistanud, millisel alusel on ta viivise summat suurendanud käibemaksu võrra. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hageja vastu tasaarvestuse avaldust viivise osas, ei saanud kohus hageja nõude rahuldamisel kostja väiteid viivise kohta arvesse võtta.
29.Kostja ei tõendanud ka hinna alandamise ulatust. Kohus leidis, et kostjal puudus alus keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 21 324 eurot ehk arve nr 74 alusel tasumata jäänud summa.
30.Lepingu p 5.1. alusel tuli tellijal tähtaegselt tasumata arve summalt tasuda viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Tasumisele kuuluvast summast tuli kostjal tasuda viivist 10,66 eurot päevas. Hageja alustas viivise arvestamist nõude sissenõutavaks muutumise päevast 05.12.2011. Seisuga 07.03.2013 on kostja viivitanud 458 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivise summa on 4882,28 eurot. Kostja hageja viivise nõudele ega selle arvestusele vastuväiteid ei esitanud.
31.TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas põhinõude summalt 21 324 eurot. Apellatsioonkaebus
32.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
33.Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole loetud töövõtja poolset täitmisega viivitamist kohutuse rikkumiseks (mittekohaseks täitmiseks) ning miks on jäetud töövõtja suhtes kohaldamata vastuhagi üheks aluseks olevate VÕS § 100 ja § 101 lõige 1 sätted.
34.VÕS § 105 kohaselt on võlausaldajal õigus alandada hinda rikkumise, sh täitmisega viivitamise, puhul, sõltumata kohustuse rikkuja süüst või süü puudumisest. Kohus on nimetatud sätte põhjendamatult kohaldamata jätnud.
35.Ükski seadus ei nõua, et tellija peaks temale töö üleandmise järel teostama tehtud töö ülevaatamise ekspertiisi vormis ja eksperdi poolt. Tegemist oli ülevaatamisega asjatundja poolt, kes on välja toonud konkreetsed puudused töös ning teinud ettepanekud projekti täiendamiseks ja täpsustamiseks. Asjatundja on osundanud puudustele ja ebatäpsustele projektides, töövõtja on nendega nõustunud ning viinud ise projekti sisse vastavad parandused, täiendused ja täpsustused.
36.Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata faktilise asjaolu, et tegelikult oli korterelamu Alasi tn 5 põhiprojekti üleandmise tähtajaks 20.05.2011, mitte aga 19.07.2011. Seega põhiprojekti parandamine 06.07.2011 koostatud dokumendi järgi toimus töövõtja poolt pärast töö üleandmise lepingulist tähtaega.Sellega on tõendatud, et tähtaja rikkumine oli tingitud kahepoolse ülevaatuse käigus avastatud töövõtja poolsetest vigadest ja puudustest. Töövõtja nõustus vabatahtlikult nende kõrvaldamisega, mille tõttu töö üleandmine venis. Seega on töövõtja töö kvaliteedi puudused omaks võtnud ja oma tegevusega neid aktsepteerinud.
37.Kohus on jätnud analüüsimata ja hindamata ning arvesse võtmata selle osa ja need asjatundja poolt tehtud märkused töö (projektide) kohta, mis kujutavad endast sisulisi puudusi töö kvaliteedis.
38.Kohus jättis tähelepanuta, et tegelikult oli tööprojekti üleandmise tähtaeg 22.06.2011 ning et üleandmise tähtaja rikkumise põhjuseks olid mh töös esinenud puudused ja nende kõrvaldamine töövõtja poolt. Kohus ühelt poolt möönab, et projektis olid esialgselt puudused, teisalt jätab tähelepanuta, et just seetõttu ei suutnud töövõtja täita lepingut õigeaegselt ja tööd ei olnud võimalik üle anda varem kui 2011. a lõpul.
39.Kostja esitas vastuhagis seoses hinna alandamisega kaks nõuet: tuvastada hageja poolt lepingu mittenõuetekohane täitmine ja tähtaja ületamine ning määrata vastavalt VÕS § 112 lõikele 1 õiglane lepingu hinna alandamise määr. Töövõtja kohustuste mittekohane täitmine on aset leidnud vähemalt töö üleandmise tähtaegade korduva rikkumise tõttu töövõtja poolt. Vastuhageja on esitanud kohtule nõude - määrata vastavalt VÕS § 112 lõikele 1 õiglane lepingu hinna alandamise määr. Arvestades seda, et tegemist on nii lepingu tähtaegade korduva rikkumisega, aga ka sisuliste puudustega, siis praktiliselt on selle tõttu kohase ja mittekohase täitmise väärtuste täpse suuruse ja proportsiooni väljaarvutamine raske ja täiendavaid vaidlusi tekitav. Seega saab kohase ja mittekohase täitmise vahekorra määrata üksnes hinnanguliselt kõiki asjaolusid ja rikkumiste ulatust, iseloomu ja raskust kogumis arvesse võttes. Sellise õiglase lahenduse saab anda üksnes kohus oma otsuses. Riigilõivu tasumine summalt 12 000 eurot ei tähenda seda, et kohus peaks rahuldama hinna alandamise nõude just selles summas. Kostja jättis hinna alandamise konkreetse määra kohtu otsustada. Vastuhagi nõude ebaõige käsitlemise tõttu on kohus rikkunud ka kohtumenetluse norme hagi lahendamise piiride kohta, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
40.Poolte kohtumisel 02.01.2012 lepiti kokku, et hinna alandamise summa 22 500 eurot jagatakse pooleks, s.t hageja nõustus hinna alandamisega pooles ulatuses ehk 12 000 euro võrra. Läbirääkimiste alustamisega hageja möönas lepingu mittekohast täitmist. Kokkuleppe allkirjastamata jäämise tegelik põhjus oli selles, et hageja seadis lisatingimuseks, et kokkuleppe allakirjutamisega kinnitavad pooled, et neil ei ole muid nõudeid teineteise vastu, tulenevalt lepingust ning et seoses sellega loevad pooled võlasuhte lõppenuks, millega kostja ei saanud nõustuda. Kokkuleppe projekti edastamisega ja selles hinna alandamisega nõustumisega tegi hageja tahteavalduse, mis on muutunud kehtivaks alates selle kättesaamisest tellija poolt 03.01.2012. Asjaolu, et kokkulepe jäi allkirjastamata, ei muuda töövõtja tahteavaldust olematuks. Vastustaja seisukoht
41.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
42.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
43.Kostja põhjendab töö eest tasumata jätmist hinna alandamise, kui õiguskaitsevahendi, kasutamisega. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mitte kohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Mittekohaseks täitmiseks pidas kostja nii töös esinenud puudusi kui ka töö üleandmisega viivitamist.
44.Maakohus on otsuses ammendavalt põhjendanud, miks kostjal ei olnud õigust töövõtutasu maksmisest osaliselt keelduda töös esinenud puuduste tõttu. Kohus ei jätnud analüüsimata ja hindamata asjatundja poolt tehtud märkuseid projektide kohta.
Kohus leidis, et asjatundja poolt tehtud märkused projektide puuduste kohta kõrvaldati hageja poolt enne vastava osa tööde vastuvõtmist, kuna kostja on kõik tööd hagejalt üleandmise-vastuvõtmise aktidega ilma puudusi märkimata vastu võtnud. Lepingu p 5.1. kohaselt tuli kostjal puudustest hagejat teavitada 10 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 10 päeva jooksul pärast viimase tööosa vastuvõtmist 23.11.2011 ei pöördunud kostja hageja poole mistahes nõudmisega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et projektis esinesid puudused, mis olekid jäänud kõrvaldamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses sellekohaseid kohtu põhjendusi vaidlustanud.
45.Kostja vaidlustab seda, miks ei ole maakohus lugenud töövõtja poolset täitmisega viivitamist mittekohaseks täitmiseks. Maakohtu otsusest ei tulene nagu ei oleks täitmisega viivitamine mittekohane täitmine. Täitmisega viivitamise puhul ei saa aga kohaldada kostja poolt valitud õiguskaitsevahendit, see on hinna alandamist, kuna sellise rikkumise puhul pole võimalik välja tuua mittekohase täitmise väärtust, juba seetõttu, et nii kohase kui mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Hinna alandamisel saab arvesse võtta ainult mittekohase täitmise väärtust, mitte lepingupoole muid nõudeid, sealhulgas leppetrahvi nõudeid. Seetõttu kostja väited lepingu tähtaegade ületamisest tuleneva leppetrahvi nõudele ei ole hinna alandamise küsimuse lahendamisel asjakohased. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kohtuvaidluse algust nõudnud hagejalt lepinguliste tähtaegade ületamise tõttu leppetrahvi tasumist. Maakohus on kostjale eelistungil selgitanud, et tasumisest keeldumise aluseks võib olla ka tasaarvestusliku vastunõude esitamine. Kostja ei esitanud kohtumenetluse käigus menetluslikku tasaarvestuse avaldust leppetrahvi nõudest tulenevalt. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et ei saa kostja väiteid võimaliku viivisenõude olemasolu kohta hageja nõude rahuldamisel arvesse võtta.
46.Kostja ei esitanud ka vastuhagi leppetrahvi nõudmiseks, vaid üksnes hinna alandamise õiguspärasuse tuvastamiseks. Kostja vastuhagi esemeks oli tuvastada hageja poolt lepinguliste kohustuste ebakvaliteetne täitmine ja tähtaja ületamine ning määrata õiglane hinna alandamise määr.
47.Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited hageja poolt tööde üleandmisega viivitamise kohta.
48.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu saaks hageja poolt lepingu mittekohase täitmise omaksvõtuna käsitleda hageja valmisolekut lõpetada vaidlus kohtueelselt kokkuleppega ja teha selle nimel järelandmisi. Omaksvõtt on selgesõnaline nõustumine konkreetsete faktiväidetega. Hageja ei ole kunagi nõustunud väitega, et andis kostjale üle puudustega töö ega ole teinud kostjale sellekohast avaldust. Menetluskulude jaotus ja selgitus
49.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.