Valsem Ehitus OÜ hagi J M, K M, T M ja M L vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J M, K M, T M ja M L apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
635,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Valsem Ehitus OÜ (registrikood 11527621, asukoht Paneeli 4d, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko Kostja I J M, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja II K M, (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kostja III T M, (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja IV M L (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus Valsem Ehitus OÜ hagis J M, K M, T M ja M L vastu kahju hüvitamiseks lõppjärelduses muutmata, arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.01.11.2010 esitas Valsem Ehitus OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi J M, M M ja F J L vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja 2010. aastal oma klientidele G K ja A K ehitama elamut asukohaga xxxxxxxxxxx. Hageja ehitajad avastasid 09.06.2010, et betoonplokkidest laotud sein oli lõhutud. Lõhutud mahtude mõõtmise akti alusel selgus, et lõhutud plokid osutusid kõlbmatuteks ja kuulusid utiliseerimisele. Hageja avalduse alusel algatati väärteomenetlus, mille käigus selgus, et ehitusplokkide lõhkujateks olid alaealised J M, M M ja F J L. Hagejale tekitatud kahjuks on lõhutud betoonplokid columbia 190 mm – 18 088 krooni, betoonplokid columbia 140 mm – 6600 krooni, betoonplokid columbia 90 mm – 3347 krooni, rusude koristamine – 2880 krooni, tekkinud prahi utiliseerimine – 2400 krooni ja ehitussoojaku kahe akna- ja ühe ukseklaasi vahetamine – 4600 krooni. Tuginedes VÕS § 127 lg-tele 1 ja 2 ning § 132 lg-tele 1 ja 2 palus hageja mõista J Mlt, M Mlt ja F J Llt solidaarselt hageja kasuks välja 37 915 krooni (2423,21 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta J M, M M ja F J L kanda. Harju Maakohus võttis 15.12.2010 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.23.05.2012 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse kostjate asendamiseks põhjusel, et alla 14-aastased isikud ei saa enda tegude eest vastutust kanda ning seega ei ole neilt võimalik välja mõista ka hüvitist, mistõttu peavad menetlusosalisteks olema alaealiste vanemad. Hageja palus kostjate J M ja M M asemele kaasata menetlusse nende vanemad J M ja K M ning F J L asemele kaasata menetlusse tema vanemad M L ja T M. 18.06.2012 esitas hageja uue hagiavalduse, kus kostjatena olid märgitud J M, K M, T M ja M L.
4.15.08.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse kostjate J M, M M ja F J L asendamiseks kostjatega J M (kostja I ), K M (kostja II), T M (kostja III) ja M L (hageja IV). Kostjate vastuväited
5.Kostjad I ja II tunnistasid hagi J M ja M M osas reaalselt tekkinud kahju ulatuses, milleks pidasid maksimaalselt 2000 krooni. Seejuures esitasid kostjad väljavõtte Columbia Kivi kodulehelt, mille kohaselt on kõige kallimateks plokkideks just Columbia 190 mm, ruutmeetri hinnaga 327 krooni. Juhul kui lapsed lõhkusid ära kuni 30 plokki, teeb see kokku 2,4 m2, mille maksumus on 783 krooni. Hageja nõue ületab ruutmeetri kohta kahju üle kahe korra ja ruutmeetrite arv ületab ligi 18,4 korda. Kostjate hinnangul ei saanud ehitusel veedetud veerand tunni jooksul nii väikesed lapsed tekitada sellist kahju. Kostjad palusid arvestada ka sellega, et J M ja M M ei ole varem politseiga kokku puutunud ning kahetsesid juhtunut väga. Menetluskulud palusid kostjad jätta kõigi poolte enda kanda.
6.Kostjad III ja IV palusid jätta hagi nende osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, leides, et kahju suurus ei ole tõendatud ning hageja ei ole kahju kannatajaks. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele tõendeid, millest nähtuks asjaolu, et tekkinud kahju eest vastutavad kostjad. Hagejal on vajalik tõendada, et kostjate laps lõhkus ehitusplokid ja tõendamist vajab ka lõhutud ehitusplokkide täpne kogus. Lisaks ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjate laste tegevuse ja tekkinud kahju vahel ega esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluste ehitusplokkide maksumuse kohta. Tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 107 lg-le 3 leiavad kostjad, et juhul kui vaidlusalused ehitusplokid olid juba ühendatud kolmandate isikute ehitisega, oli hageja omand ehitusplokkidele lõppenud ja plokkide omand uuele omanikule üle läinud. Seega saaks ehitusplokkide hävitamisest või kahjustamisest tingitud nõudeid esitada üksnes nende uus omanik. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 18.04.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju 635,23 eurot. Hageja menetluskuludest 26% jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on üldse õigustatud kahju nõudma, kui palju oli kostjate hoolealuste poolt kive lõhutud ning samuti selles, et kivide hind ei ole kostjate arvates mõistlik, kuna müügikuulutuste alusel on vastavate kivide hind märkimisväärselt väiksem ning muu kahju on hageja poolt tõendamata.
9.Hageja nõudeõiguse osas märkis kohus, et hageja on oma nõude esitanud tugindes sellele, et tal oli kinnistu omanikuga töövõtuleping, mille alusel ta kohustus ehitama kinnistu omanikule elamu. Samuti viitas kohus VÕS § 635 lg-le 1, § 636 lg-le 1 ning leidis, et esitatud asjaoludel on hagejal nõudeõigus kostjate vastu, kuna talle on tekkinud kahju. Hagejal oli töövõtulepingu kohaselt kohustus ehitada kinnistule elamu. Tulenevalt töövõtulepingust on lepingu eesmärgiks kindla eesmärgi saavutamine, antud juhul elamu valmimine. Seoses kostjate hoolealuste poolt teostatud lõhkumisele ei saanud hageja sel korral tehtud tööd oma eesmärgi (elamu valmisehitamiseks) kasutada ning seetõttu kandis ta asjatuid kulutusi nii tööliste töötasu kui asjatult raisatud materjali (kivid, mört) maksumuse kujul. Lisaks sellele oli ta sunnitud kulutama tööaega (-tasu) kujunenud olukorra koristamiseks ning tema varale (kuuri aknad) tekitati kahju nende väidetava lõhkumise kaudu.
10.Tuginedes VÕS § 640 lg-le 2 leidis kohus, et kuivõrd kahju tekitamise hetkel ei olnud töö valminud, kandis juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot töövõtja, mitte tellija, mistõttu sai enne töö valmimist kahju tekkida üksnes töövõtjale. Hagejal ei olnud võimalik materjalide hävinemise tõttu materjalidest tehtud ja materjalidega seotud tööd tellijale üle anda.
11.Viidates VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7 ja AÕS § 68 lg-le 1 leidis kohus, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused, milleks on kostjate hoolealuste tegu (müüride ja akende lõhkumine), hagejale tekkinud kulutused (töötasu ja materjalide maksumus, mida ta pidi kandma, saamata loodetud tulemust), vara kaotsiminek (aknad) ning põhjuslik seos kahe eelneva vahel. Kui kostjate hoolealused ei oleks müüre lõhkunud, ei oleks hageja pidanud ka vastavaid kulutusi tegema. Samuti märkis kohus, et hagejate III ja IV poolt osundatud kinnistu omaniku kahju on teoreetiliselt võimalik, kuid see ei välista hageja nõudeõigust esitatud asjaoludel.
12.Kahju suuruse osas tugines kohus VÕS § 127 lg-tele 1, 4 ja 6, § 128 lg-tele 1-3 ja § 132 lg-tele 1-3. Seoses kivide lõhkumise kahjuga, mida hageja nõudis tulenevalt lepingus kokkulepitud ruutmeetrihindadest, leidis kohus, et kostjate vastuväited kivide hinna suuruse osas ei anna alust hageja poolt taotletud hinda muuta. Tegemist on
töövõtulepingust tuleneva hinnaga, mis on hageja ja kolmanda isiku poolt kokku lepitud lepingus. Vastavalt sellele on 190 mm plokist seina ruutmeetri hind 750 krooni, 140 mm plokil vastavalt 648,00 krooni ja 90 mm plokil 515 krooni. Hageja on oma arvestustes lähtunud vastavalt hindadest 680 krooni, 600 krooni ja 515 krooni. Antud juhul on kahe suurema ploki hindadest maha arvatud betoonivalu maksumus, mida ei olnud nendes seintes veel tehtud. Seega nõustus kohus hageja poolt pakutud hindadega ning märkis, et kostjate poolt osundatud hinnad on vaid plokkide tükihinnad, mis ei sisalda hageja poolt tehtava töö hinda, mistõttu nendele tuginemine ei ole asjakohane.
13.Hinnates hageja poolt esitatud väiteid seoses kahju suurusega, st lõhutud plokkide arvuga, leidis kohus, et hageja poolt esitatud tõendid on vastuolulised. Nii on hageja hagis nõudnud 441 ploki lõhkumise eest hüvitist, kuid vastavalt kriminaalasjas läbiviidud paikvaatluse protokollis on sedastatud vaid umbes 340 plokki. Samuti on kostjad osundanud, et arvestades nende hooldusaluste vanust sel ajal (8, 9, 11), ei ole võimalik sellise koguse kivide lõhkumine.
14.Tutvudes asja juures oleva paikvaatluse protokolliga (tl 65 jj), loendas kohus selgelt eristuvaid, mahalükatud kive umbes 83. Kuna osad kivid on ka katkiläinud nii, et nende loendamine ei ole võimalik, siis leidis kohus, et nende kogus võiks olla sama suur, st 83. Seega kokku võiks olla piltidel 166 katkist kivi. Kuna hagejal on lõhutud kolme erinevat mõõtu kive, siis nende vahekorra võttis kohus suhtarvuna tuvastatud kividest väidetud kividesse ehk 37,6% (166/441). Selle alusel jõudis kohus järeldusele, et lõhutud on 190 mm plokke 101 tk (266 tk x 37,6%), 140 mm plokke 42 tk (101 tk x 37,6%) ja 90 mm plokke 24 tk (65 tk x 37,6%).
15.Kohut eksitavaks pidas kohus seda, et hageja on lähtunud kivide arvust 10 tk ühes ruutmeetris seinas. Vastavalt kostjate poolt esitatud materjalidele (tl 32) on ühes ruutmeetris 12,5 plokki. Seega on hagejale tekitatud kahju kokku 8499,2 krooni (543,20 eurot), 190 mm plokkide osas 5494,40 krooni (101 : 12,5 = 8,08m2 x 680 kr/ m2), 140 mm plokkide osas 2016,00 krooni (42 : 12,5 = 3,36m2 x 600 kr/ m2) ja 90 mm plokkide osas 988,80 krooni (24 : 12,5 = 1,92m2 x 515 kr/ m2).
16.Arvestades eeltoodut ning hinnates võimalikke hageja kulutusi tekitatud segaduse koristamiseks, leidis kohus, et hageja poolt osundatud kulutused koristamisele on ülemäärased ning neid tuleb vähendada. Iseenesest ei ole küll hageja tõendanud nende kulutuste suurust, kuid samas on kohtule ilmne, et tekitatud segadus ehitusel, nagu see ilmneb paikvaatluse piltidelt, tuli koristada. Seega leidis kohus, et mõistlikuks ajakuluks oleks neljal inimesel umbes kolm tundi, et korrastada ehitusplats, millest tulenevalt selle maksumuseks on hinnanguliselt 1440 krooni (92,03 eurot).
17.Tekkinud jäätmete utiliseerimise osas märkis kohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas tekkinud jäätmed utiliseeriti. Seetõttu luges kohus selles osas hageja väited paljasõnalisteks ning jättis selle kui tõendamata osa kostjatelt välja mõistmata. Akende lõhkumise osas leidis kohus samuti, et hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks kandnud kulutusi akende vahetusega, esitatud ei ole. Samuti ilmneb nii M M kui ka J M ütlustest, et F J L olevat väidetavalt eelmistel päevadel käinud ehitusel aknaid lõhkumas kellegi Hugo nimelise poisiga. Seega leidis kohus, et antud asjaoludel tuleb jätta hageja nõue kui tõendamatu rahuldamata.
18.Kohus märkis, et hageja esitatud nõue solidaarselt vastutavate isikute vastu vastab VÕS § 137 lg-s 1 sätestatule. Samuti märkis kohus, et kuivõrd kohus lähtub asja lahendamisel hageja nõudest ja on seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt hüvitis välja mõista, ei oma antud hetkel tähtsust individuaalse vastutava kostja kahju tekitamise määr.
Apellatsioonkaebus
19.12.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 18.04.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kohus on irrelevantseid dokumente käsitlenud tõenditena ja neid vääralt hinnanud. Kostjate hinnangul ei kvalifitseeru tõenditena tsiviilkohtumenetluse kontekstis hageja poolt 20.09.2012 postiga kostjatele esitatud avaldus Põhja Politseiprefektuurile ning Põhjaprefektuuri teatis väärteomenetluse lõppemise kohta, üksikelamu Laiaküla tee 28 I korruse plaan ja hinnapakkumine, fotokoopiad 7-l lehel ja akt nr 1 L. Selgusetu on hageja eesmärk Põhja Politseiprefektuurile avalduse ning Põhjaprefektuuri teatise esitamisel asja materjalide hulka, kuna nimetatud dokumentidest ei selgunud tekkinud kahju ulatus, vaid hageja andis üksnes enda subjektiivse arvamuse tekkinud kahjule. Ka ei tõendanud hagejale tekkinud kahju suurust hageja poolt tõendina esitatud üksikelamu Laiaküla tee 28 I korruse plaan ja hinnapakkumine. Hinnapakkumine näitas üksnes eeldatavate kinnisasja omanikule teostatavate tööde maksumust ning mahtu, kuid sellest ei selgunud, millised tööd reaalselt tehti ja millises hinnas kokku lepiti. Tõendina esitatud fotokoopiatele kirjutas hageja omakäeliselt ja enda nägemuse kohaselt arvutuskäigu lõhutud betoonplokkide maksumuse kohta, mille osas kostjad olid seisukohal, et arvutuskäik on spekulatiivne, kuna fotodelt ei nähtu täpset lõhutud betoonplokkide arvu. Ka tõendina esitatud akt nr 1 L ei ole objektiivne, kuna on koostatud hageja enda arvamuse põhjal. Hageja enda kujundatud hinnangud ja matemaatilised arvestused ei ole relevantsed tõendid nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks. Maakohus on rikkunud TsMS § 272 lg-t 1, lähtudes otsuse tegemisel hageja subjektiivsetest hinnangutest lõhutud betoonplokkide maksumuse osas ja käsitledes hageja enda äranägemise järgi koostatud dokumente objektiivsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes. Sellest omakorda rikkus kohus TsMS § 232 lg-t 1. Loendades pildilt nähtuvast hunnikust mahakukkunud betoonplokkide arvu ning korrutades selle kivide maksumusega ja saades seeläbi tekkinud kahju suuruse, ei võtnud kohus arvesse asjaolu, et hageja poolt on tõendamata betoonplokkide arv, kuna kohtule ei ole esitatud tõendit kivimüüri algse seisundi kohta. Seega ei ole tuvastatud, mitu betoonplokki oli rusuhunnikus enne kostjate laste poolt plokkide mahalükkamist. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata TsMS § 230 lg 1, kuna ei ole esimeses astmes kaks aastat kestnud menetluse raames kordagi pidanud vajalikuks hageja nõude seadusekohast tõendamist, kuigi kostjad juhtisid pea igapäevaselt tähelepanu hageja nõude tõendamatusele.
21.Samuti leiavad kostjad, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurust ega asjaolu, et just kostjate lapsed lõhkusid ehitusplokke. Samuti on tõendamata lõhutud ehitusplokkide täpne kogus ja põhjuslik seos kostjate laste tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Ka kohus on pidanud hageja väiteid üksnes usutavaks, mitte tõendatuks, asudes otsuses seisukohale, et iseenesest ei ole hageja küll tõendanud nende kulutuste suurust, kuid samas on kohtule ilmne, et tekitatud segadus ehitusel, nagu see ilmneb paikvaatluse piltidelt, tuleb koristada. Kostjate hinnangul ei ole kohus sellisele seisukohale asudes arvestanud asjaoluga, et samavõrra kui on tuvastamata laste poolt lõhutud plokkide arv, on tuvastamata ka see, kui suures mahus pidi ehitusprahti koristama laste tegevusest tulenevalt.
22.Nõude suuruse ebaõigel hindamisel on kohus rikkunud TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut. Kohus on fotodelt nähtuvast kivihunnikust lõhutud plokkide arvu tuvastamisel leidnud, et väikesed lapsed suutsid lõhkuda hinnanguliselt 167 betoonplokki. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kohus jätnud hindamata laste poolt väärteomenetluse
raames kinnitatu, mille kohaselt lükkas iga laps maksimaalselt müürilt alla 10 plokki ehk kokku 30 plokki. Samuti on kohus, pannes kostjatelt väljamõistetava rahasumma sõltuma lõhutud betoonplokkide arvust, jätnud kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Viidates seejuures ka VÕS § 139 lg-le 2 leiavad kostjad, et hageja ei ole täitnud hoolsuskohutust, kuivõrd ta ei ole muutnud võimatuks juurdepääsu pooleliolevale objektile töövälisel ajal ning samuti ei ole hageja kindlustanud poolelioleva ehitise seina püsivust. Ka ei ole kohus otsuses vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjate väidetega VÕS § 139 lg 1 osas.
23.Kostjate hinnangul puudus hagejal nõudeõigus. Tuginedes ehitusseaduse § 2 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-le 1 leiavad kostjad, et vundamendile laotud sein muutus selle maatükiga püsivalt ühendamisel kinnisasja oluliseks osaks ja vallasasja omandiõigus kuulub maa kui kinnisasja omanikule. Betoonplokid on TsÜS § 55 lg 1 järgi ehitise olulised osad ning majaseina lõhkumise hetkel kuulus ehitis kinnisasja omanikule. Seega sai kostjate lastele etteheidetava teo tagajärjel kahjustada kinnisasja omaniku vara ning kahjuhüvitise nõudeõigus on ainult kinnisasja omanikul, mitte hagejal. Hageja poolt esiletoodud asjaoludel puudub hagejal nõudeõigus, mistõttu jättis kohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 423 lg 2 p-st 1 tuleneva õiguse jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei nõustu kostjad kohtu käsitlusega, mille kohaselt on kinnistu omaniku ja hageja vahel VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping ning kuni töö valmimiseni kandis VÕS § 640 lg 2 alusel asja hävimise ja kahjustumise riisikot hageja. Kostjad märgivad, et valitseva kohtupraktika kohaselt kuulub asja taastamiseks või samaväärse asja soetamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue üksnes asja omanikule. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täpsustada kohtuotsuse põhjendusi hagi osalise rahuldamise materiaalõigusliku aluse osas. Hageja ei ole hagi osalist rahuldamist vaidlustanud ja seetõttu kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hagi rahuldamist puudutavas osas. Kostjate esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostjad on hagejale tekitatud kahju eest vastutavad. Kolleegium täpsustab, et nõue lapsevanema vastu alla 14-aastase lapse tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kvalifitseerida VÕS § 1053 lg 1 järgi. Vastutus nimetatud sätte järgi eeldab alla 14 aastase vanuse lapse õigusvastast tegu, mis on kahju põhjuseks. Oluline ei ole, kas lapsevanemad rikkusid oma kohustusi või kas nad olid oma kohustuste rikkumises süüdi. Lapse teo õigusvastasust kui vanemate vastutuse ühte eeldust tuleb hinnata VÕS § 1045 järgi nii, nagu maakohus on õigesti teinud. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate laste käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi.
27.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavaid maakohtu seisukohti. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kahju hüvitamist. Maakohus on VÕS § 640 lg-le 2 tuginendes õigesti leidnud, et kuivõrd kahju tekitamise hetkel ei olnud hageja poolt tellijale tehtud töö valminud, kandis
valmiva ehitise juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot töövõtjana hageja, mitte kinnistu omanik ehk tellija. Kuna hagejal ei olnud võimalik materjalide hävinemise tõttu tehtud ja materjalidega seotud tööd tellijale üle anda, väljendavad pooleliolnud ehitustööde lõhkumine ja selle tagajärgede koristamise kulud hagejale tekkinud kahju.
28.Ka kahju suuruse hindamise osas on kolleegium maakohtuga ühte meelt. Kaebuse väide, et maakohtu otsus on kahju suuruse tuvastamise osas liialt oletuslik, ei ole põhjendatud. Tegemist on kahju tekitamise juhtumiga, mille puhul on kahju täpse suuruse kindlakstegemine raskendatud ning seetõttu on kohus VÕS § 127 lg 6 alusel õigustatud kasutama hüvitise määramisel õiglase tulemuse saavutamiseks vajalikus ulatuses diskretsiooniõigust, millesse kõrgema astme kohus on õigustatud sekkuma vaid juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad alust väita, et diskretsiooni piire on ületatud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kolleegiumi hinnangul ei esine. Maakohus on tuvastanud lõhutud kivide arvu sündmuskohal tehtud fotode põhjal võimalikus ulatuses. Kaebuse seisukoht, et lõhutud kivide arvu määramisel oleks tulnud fotode asemel lähtuda laste väitest, et kive lõhuti vaid 30 tükki, on asjakohatu. Laste selgituste tõepärasuse lükkab ümber piltidelt nähtav lõhutud kivide suurem arv ning laste endi vahetu seotus õigusvastase teoga ning sellest lähtuv arvatav soov oma teo tagajärgi tõe moonutamisega leevendada. Asjaolusid ja tõendeid, millest võiks järeldada, et laotud müüre käis lisaks kostjate lastele lõhkumas veel keegi teine, kohtule esitatud ei ole. Lõhutud kivide hinna määramisel on maakohus õigesti lähtunud hageja arvestustest, mis erinevalt kostja käsitlusest võtavad põhjendatult arvesse müüride ladumisel lisaks kivide maksumusele kaasnevat tööjõu ja sidematerjali kulu. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 6, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu arvutuskäiku korrata. Eeltoodu põhjal on maakohtu hinnang kogutud tõenditele seadusekohane ja ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti.
29.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-54409
Tsiviilasi
Valsem Ehitus OÜ hagi J M, K M, T M ja M L vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J M, K M, T M ja M L apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
635,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Valsem Ehitus OÜ (registrikood 11527621, asukoht Paneeli 4d, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko Kostja I J M, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja II K M, (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kostja III T M, (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja IV M L (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus Valsem Ehitus OÜ hagis J M, K M, T M ja M L vastu kahju hüvitamiseks lõppjärelduses muutmata, arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.01.11.2010 esitas Valsem Ehitus OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi J M, M M ja F J L vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja 2010. aastal oma klientidele G K ja A K ehitama elamut asukohaga xxxxxxxxxxx. Hageja ehitajad avastasid 09.06.2010, et betoonplokkidest laotud sein oli lõhutud. Lõhutud mahtude mõõtmise akti alusel selgus, et lõhutud plokid osutusid kõlbmatuteks ja kuulusid utiliseerimisele. Hageja avalduse alusel algatati väärteomenetlus, mille käigus selgus, et ehitusplokkide lõhkujateks olid alaealised J M, M M ja F J L. Hagejale tekitatud kahjuks on lõhutud betoonplokid columbia 190 mm – 18 088 krooni, betoonplokid columbia 140 mm – 6600 krooni, betoonplokid columbia 90 mm – 3347 krooni, rusude koristamine – 2880 krooni, tekkinud prahi utiliseerimine – 2400 krooni ja ehitussoojaku kahe akna- ja ühe ukseklaasi vahetamine – 4600 krooni. Tuginedes VÕS § 127 lg-tele 1 ja 2 ning § 132 lg-tele 1 ja 2 palus hageja mõista J Mlt, M Mlt ja F J Llt solidaarselt hageja kasuks välja 37 915 krooni (2423,21 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta J M, M M ja F J L kanda. Harju Maakohus võttis 15.12.2010 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.23.05.2012 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse kostjate asendamiseks põhjusel, et alla 14-aastased isikud ei saa enda tegude eest vastutust kanda ning seega ei ole neilt võimalik välja mõista ka hüvitist, mistõttu peavad menetlusosalisteks olema alaealiste vanemad. Hageja palus kostjate J M ja M M asemele kaasata menetlusse nende vanemad J M ja K M ning F J L asemele kaasata menetlusse tema vanemad M L ja T M. 18.06.2012 esitas hageja uue hagiavalduse, kus kostjatena olid märgitud J M, K M, T M ja M L.
4.15.08.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse kostjate J M, M M ja F J L asendamiseks kostjatega J M (kostja I ), K M (kostja II), T M (kostja III) ja M L (hageja IV). Kostjate vastuväited
5.Kostjad I ja II tunnistasid hagi J M ja M M osas reaalselt tekkinud kahju ulatuses, milleks pidasid maksimaalselt 2000 krooni. Seejuures esitasid kostjad väljavõtte Columbia Kivi kodulehelt, mille kohaselt on kõige kallimateks plokkideks just Columbia 190 mm, ruutmeetri hinnaga 327 krooni. Juhul kui lapsed lõhkusid ära kuni 30 plokki, teeb see kokku 2,4 m2, mille maksumus on 783 krooni. Hageja nõue ületab ruutmeetri kohta kahju üle kahe korra ja ruutmeetrite arv ületab ligi 18,4 korda. Kostjate hinnangul ei saanud ehitusel veedetud veerand tunni jooksul nii väikesed lapsed tekitada sellist kahju. Kostjad palusid arvestada ka sellega, et J M ja M M ei ole varem politseiga kokku puutunud ning kahetsesid juhtunut väga. Menetluskulud palusid kostjad jätta kõigi poolte enda kanda.
6.Kostjad III ja IV palusid jätta hagi nende osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, leides, et kahju suurus ei ole tõendatud ning hageja ei ole kahju kannatajaks. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele tõendeid, millest nähtuks asjaolu, et tekkinud kahju eest vastutavad kostjad. Hagejal on vajalik tõendada, et kostjate laps lõhkus ehitusplokid ja tõendamist vajab ka lõhutud ehitusplokkide täpne kogus. Lisaks ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjate laste tegevuse ja tekkinud kahju vahel ega esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluste ehitusplokkide maksumuse kohta. Tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 107 lg-le 3 leiavad kostjad, et juhul kui vaidlusalused ehitusplokid olid juba ühendatud kolmandate isikute ehitisega, oli hageja omand ehitusplokkidele lõppenud ja plokkide omand uuele omanikule üle läinud. Seega saaks ehitusplokkide hävitamisest või kahjustamisest tingitud nõudeid esitada üksnes nende uus omanik. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 18.04.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju 635,23 eurot. Hageja menetluskuludest 26% jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on üldse õigustatud kahju nõudma, kui palju oli kostjate hoolealuste poolt kive lõhutud ning samuti selles, et kivide hind ei ole kostjate arvates mõistlik, kuna müügikuulutuste alusel on vastavate kivide hind märkimisväärselt väiksem ning muu kahju on hageja poolt tõendamata.
9.Hageja nõudeõiguse osas märkis kohus, et hageja on oma nõude esitanud tugindes sellele, et tal oli kinnistu omanikuga töövõtuleping, mille alusel ta kohustus ehitama kinnistu omanikule elamu. Samuti viitas kohus VÕS § 635 lg-le 1, § 636 lg-le 1 ning leidis, et esitatud asjaoludel on hagejal nõudeõigus kostjate vastu, kuna talle on tekkinud kahju. Hagejal oli töövõtulepingu kohaselt kohustus ehitada kinnistule elamu. Tulenevalt töövõtulepingust on lepingu eesmärgiks kindla eesmärgi saavutamine, antud juhul elamu valmimine. Seoses kostjate hoolealuste poolt teostatud lõhkumisele ei saanud hageja sel korral tehtud tööd oma eesmärgi (elamu valmisehitamiseks) kasutada ning seetõttu kandis ta asjatuid kulutusi nii tööliste töötasu kui asjatult raisatud materjali (kivid, mört) maksumuse kujul. Lisaks sellele oli ta sunnitud kulutama tööaega (-tasu) kujunenud olukorra koristamiseks ning tema varale (kuuri aknad) tekitati kahju nende väidetava lõhkumise kaudu.
10.Tuginedes VÕS § 640 lg-le 2 leidis kohus, et kuivõrd kahju tekitamise hetkel ei olnud töö valminud, kandis juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot töövõtja, mitte tellija, mistõttu sai enne töö valmimist kahju tekkida üksnes töövõtjale. Hagejal ei olnud võimalik materjalide hävinemise tõttu materjalidest tehtud ja materjalidega seotud tööd tellijale üle anda.
11.Viidates VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7 ja AÕS § 68 lg-le 1 leidis kohus, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused, milleks on kostjate hoolealuste tegu (müüride ja akende lõhkumine), hagejale tekkinud kulutused (töötasu ja materjalide maksumus, mida ta pidi kandma, saamata loodetud tulemust), vara kaotsiminek (aknad) ning põhjuslik seos kahe eelneva vahel. Kui kostjate hoolealused ei oleks müüre lõhkunud, ei oleks hageja pidanud ka vastavaid kulutusi tegema. Samuti märkis kohus, et hagejate III ja IV poolt osundatud kinnistu omaniku kahju on teoreetiliselt võimalik, kuid see ei välista hageja nõudeõigust esitatud asjaoludel.
12.Kahju suuruse osas tugines kohus VÕS § 127 lg-tele 1, 4 ja 6, § 128 lg-tele 1-3 ja § 132 lg-tele 1-3. Seoses kivide lõhkumise kahjuga, mida hageja nõudis tulenevalt lepingus kokkulepitud ruutmeetrihindadest, leidis kohus, et kostjate vastuväited kivide hinna suuruse osas ei anna alust hageja poolt taotletud hinda muuta. Tegemist on
töövõtulepingust tuleneva hinnaga, mis on hageja ja kolmanda isiku poolt kokku lepitud lepingus. Vastavalt sellele on 190 mm plokist seina ruutmeetri hind 750 krooni, 140 mm plokil vastavalt 648,00 krooni ja 90 mm plokil 515 krooni. Hageja on oma arvestustes lähtunud vastavalt hindadest 680 krooni, 600 krooni ja 515 krooni. Antud juhul on kahe suurema ploki hindadest maha arvatud betoonivalu maksumus, mida ei olnud nendes seintes veel tehtud. Seega nõustus kohus hageja poolt pakutud hindadega ning märkis, et kostjate poolt osundatud hinnad on vaid plokkide tükihinnad, mis ei sisalda hageja poolt tehtava töö hinda, mistõttu nendele tuginemine ei ole asjakohane.
13.Hinnates hageja poolt esitatud väiteid seoses kahju suurusega, st lõhutud plokkide arvuga, leidis kohus, et hageja poolt esitatud tõendid on vastuolulised. Nii on hageja hagis nõudnud 441 ploki lõhkumise eest hüvitist, kuid vastavalt kriminaalasjas läbiviidud paikvaatluse protokollis on sedastatud vaid umbes 340 plokki. Samuti on kostjad osundanud, et arvestades nende hooldusaluste vanust sel ajal (8, 9, 11), ei ole võimalik sellise koguse kivide lõhkumine.
14.Tutvudes asja juures oleva paikvaatluse protokolliga (tl 65 jj), loendas kohus selgelt eristuvaid, mahalükatud kive umbes 83. Kuna osad kivid on ka katkiläinud nii, et nende loendamine ei ole võimalik, siis leidis kohus, et nende kogus võiks olla sama suur, st 83. Seega kokku võiks olla piltidel 166 katkist kivi. Kuna hagejal on lõhutud kolme erinevat mõõtu kive, siis nende vahekorra võttis kohus suhtarvuna tuvastatud kividest väidetud kividesse ehk 37,6% (166/441). Selle alusel jõudis kohus järeldusele, et lõhutud on 190 mm plokke 101 tk (266 tk x 37,6%), 140 mm plokke 42 tk (101 tk x 37,6%) ja 90 mm plokke 24 tk (65 tk x 37,6%).
15.Kohut eksitavaks pidas kohus seda, et hageja on lähtunud kivide arvust 10 tk ühes ruutmeetris seinas. Vastavalt kostjate poolt esitatud materjalidele (tl 32) on ühes ruutmeetris 12,5 plokki. Seega on hagejale tekitatud kahju kokku 8499,2 krooni (543,20 eurot), 190 mm plokkide osas 5494,40 krooni (101 : 12,5 = 8,08m2 x 680 kr/ m2), 140 mm plokkide osas 2016,00 krooni (42 : 12,5 = 3,36m2 x 600 kr/ m2) ja 90 mm plokkide osas 988,80 krooni (24 : 12,5 = 1,92m2 x 515 kr/ m2).
16.Arvestades eeltoodut ning hinnates võimalikke hageja kulutusi tekitatud segaduse koristamiseks, leidis kohus, et hageja poolt osundatud kulutused koristamisele on ülemäärased ning neid tuleb vähendada. Iseenesest ei ole küll hageja tõendanud nende kulutuste suurust, kuid samas on kohtule ilmne, et tekitatud segadus ehitusel, nagu see ilmneb paikvaatluse piltidelt, tuli koristada. Seega leidis kohus, et mõistlikuks ajakuluks oleks neljal inimesel umbes kolm tundi, et korrastada ehitusplats, millest tulenevalt selle maksumuseks on hinnanguliselt 1440 krooni (92,03 eurot).
17.Tekkinud jäätmete utiliseerimise osas märkis kohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas tekkinud jäätmed utiliseeriti. Seetõttu luges kohus selles osas hageja väited paljasõnalisteks ning jättis selle kui tõendamata osa kostjatelt välja mõistmata. Akende lõhkumise osas leidis kohus samuti, et hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks kandnud kulutusi akende vahetusega, esitatud ei ole. Samuti ilmneb nii M M kui ka J M ütlustest, et F J L olevat väidetavalt eelmistel päevadel käinud ehitusel aknaid lõhkumas kellegi Hugo nimelise poisiga. Seega leidis kohus, et antud asjaoludel tuleb jätta hageja nõue kui tõendamatu rahuldamata.
18.Kohus märkis, et hageja esitatud nõue solidaarselt vastutavate isikute vastu vastab VÕS § 137 lg-s 1 sätestatule. Samuti märkis kohus, et kuivõrd kohus lähtub asja lahendamisel hageja nõudest ja on seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt hüvitis välja mõista, ei oma antud hetkel tähtsust individuaalse vastutava kostja kahju tekitamise määr.
Apellatsioonkaebus
19.12.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 18.04.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kohus on irrelevantseid dokumente käsitlenud tõenditena ja neid vääralt hinnanud. Kostjate hinnangul ei kvalifitseeru tõenditena tsiviilkohtumenetluse kontekstis hageja poolt 20.09.2012 postiga kostjatele esitatud avaldus Põhja Politseiprefektuurile ning Põhjaprefektuuri teatis väärteomenetluse lõppemise kohta, üksikelamu Laiaküla tee 28 I korruse plaan ja hinnapakkumine, fotokoopiad 7-l lehel ja akt nr 1 L. Selgusetu on hageja eesmärk Põhja Politseiprefektuurile avalduse ning Põhjaprefektuuri teatise esitamisel asja materjalide hulka, kuna nimetatud dokumentidest ei selgunud tekkinud kahju ulatus, vaid hageja andis üksnes enda subjektiivse arvamuse tekkinud kahjule. Ka ei tõendanud hagejale tekkinud kahju suurust hageja poolt tõendina esitatud üksikelamu Laiaküla tee 28 I korruse plaan ja hinnapakkumine. Hinnapakkumine näitas üksnes eeldatavate kinnisasja omanikule teostatavate tööde maksumust ning mahtu, kuid sellest ei selgunud, millised tööd reaalselt tehti ja millises hinnas kokku lepiti. Tõendina esitatud fotokoopiatele kirjutas hageja omakäeliselt ja enda nägemuse kohaselt arvutuskäigu lõhutud betoonplokkide maksumuse kohta, mille osas kostjad olid seisukohal, et arvutuskäik on spekulatiivne, kuna fotodelt ei nähtu täpset lõhutud betoonplokkide arvu. Ka tõendina esitatud akt nr 1 L ei ole objektiivne, kuna on koostatud hageja enda arvamuse põhjal. Hageja enda kujundatud hinnangud ja matemaatilised arvestused ei ole relevantsed tõendid nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks. Maakohus on rikkunud TsMS § 272 lg-t 1, lähtudes otsuse tegemisel hageja subjektiivsetest hinnangutest lõhutud betoonplokkide maksumuse osas ja käsitledes hageja enda äranägemise järgi koostatud dokumente objektiivsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes. Sellest omakorda rikkus kohus TsMS § 232 lg-t 1. Loendades pildilt nähtuvast hunnikust mahakukkunud betoonplokkide arvu ning korrutades selle kivide maksumusega ja saades seeläbi tekkinud kahju suuruse, ei võtnud kohus arvesse asjaolu, et hageja poolt on tõendamata betoonplokkide arv, kuna kohtule ei ole esitatud tõendit kivimüüri algse seisundi kohta. Seega ei ole tuvastatud, mitu betoonplokki oli rusuhunnikus enne kostjate laste poolt plokkide mahalükkamist. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata TsMS § 230 lg 1, kuna ei ole esimeses astmes kaks aastat kestnud menetluse raames kordagi pidanud vajalikuks hageja nõude seadusekohast tõendamist, kuigi kostjad juhtisid pea igapäevaselt tähelepanu hageja nõude tõendamatusele.
21.Samuti leiavad kostjad, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurust ega asjaolu, et just kostjate lapsed lõhkusid ehitusplokke. Samuti on tõendamata lõhutud ehitusplokkide täpne kogus ja põhjuslik seos kostjate laste tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Ka kohus on pidanud hageja väiteid üksnes usutavaks, mitte tõendatuks, asudes otsuses seisukohale, et iseenesest ei ole hageja küll tõendanud nende kulutuste suurust, kuid samas on kohtule ilmne, et tekitatud segadus ehitusel, nagu see ilmneb paikvaatluse piltidelt, tuleb koristada. Kostjate hinnangul ei ole kohus sellisele seisukohale asudes arvestanud asjaoluga, et samavõrra kui on tuvastamata laste poolt lõhutud plokkide arv, on tuvastamata ka see, kui suures mahus pidi ehitusprahti koristama laste tegevusest tulenevalt.
22.Nõude suuruse ebaõigel hindamisel on kohus rikkunud TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut. Kohus on fotodelt nähtuvast kivihunnikust lõhutud plokkide arvu tuvastamisel leidnud, et väikesed lapsed suutsid lõhkuda hinnanguliselt 167 betoonplokki. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kohus jätnud hindamata laste poolt väärteomenetluse
raames kinnitatu, mille kohaselt lükkas iga laps maksimaalselt müürilt alla 10 plokki ehk kokku 30 plokki. Samuti on kohus, pannes kostjatelt väljamõistetava rahasumma sõltuma lõhutud betoonplokkide arvust, jätnud kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Viidates seejuures ka VÕS § 139 lg-le 2 leiavad kostjad, et hageja ei ole täitnud hoolsuskohutust, kuivõrd ta ei ole muutnud võimatuks juurdepääsu pooleliolevale objektile töövälisel ajal ning samuti ei ole hageja kindlustanud poolelioleva ehitise seina püsivust. Ka ei ole kohus otsuses vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjate väidetega VÕS § 139 lg 1 osas.
23.Kostjate hinnangul puudus hagejal nõudeõigus. Tuginedes ehitusseaduse § 2 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-le 1 leiavad kostjad, et vundamendile laotud sein muutus selle maatükiga püsivalt ühendamisel kinnisasja oluliseks osaks ja vallasasja omandiõigus kuulub maa kui kinnisasja omanikule. Betoonplokid on TsÜS § 55 lg 1 järgi ehitise olulised osad ning majaseina lõhkumise hetkel kuulus ehitis kinnisasja omanikule. Seega sai kostjate lastele etteheidetava teo tagajärjel kahjustada kinnisasja omaniku vara ning kahjuhüvitise nõudeõigus on ainult kinnisasja omanikul, mitte hagejal. Hageja poolt esiletoodud asjaoludel puudub hagejal nõudeõigus, mistõttu jättis kohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 423 lg 2 p-st 1 tuleneva õiguse jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei nõustu kostjad kohtu käsitlusega, mille kohaselt on kinnistu omaniku ja hageja vahel VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping ning kuni töö valmimiseni kandis VÕS § 640 lg 2 alusel asja hävimise ja kahjustumise riisikot hageja. Kostjad märgivad, et valitseva kohtupraktika kohaselt kuulub asja taastamiseks või samaväärse asja soetamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue üksnes asja omanikule. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täpsustada kohtuotsuse põhjendusi hagi osalise rahuldamise materiaalõigusliku aluse osas. Hageja ei ole hagi osalist rahuldamist vaidlustanud ja seetõttu kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hagi rahuldamist puudutavas osas. Kostjate esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostjad on hagejale tekitatud kahju eest vastutavad. Kolleegium täpsustab, et nõue lapsevanema vastu alla 14-aastase lapse tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kvalifitseerida VÕS § 1053 lg 1 järgi. Vastutus nimetatud sätte järgi eeldab alla 14 aastase vanuse lapse õigusvastast tegu, mis on kahju põhjuseks. Oluline ei ole, kas lapsevanemad rikkusid oma kohustusi või kas nad olid oma kohustuste rikkumises süüdi. Lapse teo õigusvastasust kui vanemate vastutuse ühte eeldust tuleb hinnata VÕS § 1045 järgi nii, nagu maakohus on õigesti teinud. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate laste käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi.
27.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavaid maakohtu seisukohti. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kahju hüvitamist. Maakohus on VÕS § 640 lg-le 2 tuginendes õigesti leidnud, et kuivõrd kahju tekitamise hetkel ei olnud hageja poolt tellijale tehtud töö valminud, kandis
valmiva ehitise juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot töövõtjana hageja, mitte kinnistu omanik ehk tellija. Kuna hagejal ei olnud võimalik materjalide hävinemise tõttu tehtud ja materjalidega seotud tööd tellijale üle anda, väljendavad pooleliolnud ehitustööde lõhkumine ja selle tagajärgede koristamise kulud hagejale tekkinud kahju.
28.Ka kahju suuruse hindamise osas on kolleegium maakohtuga ühte meelt. Kaebuse väide, et maakohtu otsus on kahju suuruse tuvastamise osas liialt oletuslik, ei ole põhjendatud. Tegemist on kahju tekitamise juhtumiga, mille puhul on kahju täpse suuruse kindlakstegemine raskendatud ning seetõttu on kohus VÕS § 127 lg 6 alusel õigustatud kasutama hüvitise määramisel õiglase tulemuse saavutamiseks vajalikus ulatuses diskretsiooniõigust, millesse kõrgema astme kohus on õigustatud sekkuma vaid juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad alust väita, et diskretsiooni piire on ületatud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kolleegiumi hinnangul ei esine. Maakohus on tuvastanud lõhutud kivide arvu sündmuskohal tehtud fotode põhjal võimalikus ulatuses. Kaebuse seisukoht, et lõhutud kivide arvu määramisel oleks tulnud fotode asemel lähtuda laste väitest, et kive lõhuti vaid 30 tükki, on asjakohatu. Laste selgituste tõepärasuse lükkab ümber piltidelt nähtav lõhutud kivide suurem arv ning laste endi vahetu seotus õigusvastase teoga ning sellest lähtuv arvatav soov oma teo tagajärgi tõe moonutamisega leevendada. Asjaolusid ja tõendeid, millest võiks järeldada, et laotud müüre käis lisaks kostjate lastele lõhkumas veel keegi teine, kohtule esitatud ei ole. Lõhutud kivide hinna määramisel on maakohus õigesti lähtunud hageja arvestustest, mis erinevalt kostja käsitlusest võtavad põhjendatult arvesse müüride ladumisel lisaks kivide maksumusele kaasnevat tööjõu ja sidematerjali kulu. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 6, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu arvutuskäiku korrata. Eeltoodu põhjal on maakohtu hinnang kogutud tõenditele seadusekohane ja ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti.
29.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.