Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ajutisele pankrotihaldurile Mari Männikole (arveldusarve XXXXXXXXXX Nordea pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 26.11.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku käibevara on 10 177.29 euro ja põhivara 192.62 euro väärtuses, kohustused moodustavad kokku 23 804.70 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

06.12.2013.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Mari Männiko. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (14 280,10 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul on vara 615.26 eurot. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks käibe vähenemine teenuste müügis ning kaupade tarnijatele tagastamisest tekkinud maksukohustused. Samuti tekkis probleeme mitme kliendiga, kellele võlgnik on teenust osutanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et pankrotiolukorra võib olla põhjustanud võlgniku juhatuse liikme XXX õigusvastane tegevus. XXX ja võlgniku vaheline laenuleping nr 1 ning võlgniku ja XXXvaheline laenuleping nr XXX vajaksid edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Laenuleping nr 1 sõlmiti pärast püsiva maksejõuetuse väljakujunemist ning olukorras, kus XXX oli või pidi olema teadlik võlgniku maksejõuetusest. Juhatuse liikme selgituste kohaselt tasuti laenuleping nr 1 alusel saadud sularaha eest XXX laenuleping nr XXX alusel tekkinud kohustused summas 23 924,49 eurot. Haldurile esitatud andmetest ei nähtu, et laenuleping nr 1 alusel väidetavalt saadud sularaha oleks kunagi jõudnud ettevõtte kassasse. Halduri hinnangul on alust arvata, et laenulepingute alusel sularaha võlgnikule üldse ei tasutud ning lepingute sõlmimise varjatud eesmärgiks oli parandada XXX positsiooni saabuvas pankrotimenetluses. Lisaks on 05.05.2013. a võlgnik müünud veoauto Scania XXX hinnaga 100 eurot. Vastavalt internetiportaali www.auto24.ee on sarnaste sõidukite turuhind ca 12 500 – 13 500 eurot. Isegi juhul kui vastab tõele juhatuse liikme selgitus, et sõiduks oli teeliikluseks kasutuskõlbmatu, oleks ka sõiduki müümisel metalli kokkuostuhind ületanud 100 eurot. ÄS § 2(4)

187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Hoolsuskohustuse põhimõttest tulenevalt ei saa ega tohigi juhatuse liikmed võtta ülemääraseid riske maksejõetuse olukorras ega teha äriühingu huve kahjustavaid tehinguid. Kohtu hinnangul on juhatuse liige XXX rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi raskelt hooletult. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2012. aasta lõpus, mil võlgnikul ei olnud enam vahendeid majandustegevuse jätkamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 6.12.2012. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Pankrotihaldur on tuvastanud, et laenuleping nr 1 ja laenuleping nr XXX võivad olla näilikud ning seeläbi tühised. Lepingute tühisuse korral lisanduks pankrotipessa võlgniku nõue XXXvastu. Samuti on võimalik esitada rahalise kohutuse tagasivõitmise hagi laenulepingust nr XXX tuleneva kohutuse täitmise osas summas 23 924,49 eurot. Ka 05.05.2013. a veoauto Scania müügitehing võib olla tagasivõidetav, kui selgub, et sõiduki tegelik väärtus oli võõrandamise hetkel suurem kui 100 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 3(4)

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 221 eurot ja kulutuste hüvitiseks 65 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23, TsMS § 146 lg 1 p 2 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult ja osaliselt juhatuse liikmelt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 221 eurot ja kulutused summas 65 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku ainsaks varaks on maksuameti poolt tagastatud käibemaks summas 615,26 eurot, seega kuulub riigi arvelt Mari Männikole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.