Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
J. S-le eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Narva linn Puudutatud isik J. S, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Asja läbivaatamise kuupäev
9. detsember 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 21. juunil 2013 tsiviilasjas nr 2-12-18265 tehtud määruse resolutsiooni p 4.1 ja 4.5 ning täiendada resolutsiooni p-ga 4.14. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a määrus muutmata.
2.Määruse lõplik resolutsioon on järgmine: "4.1 Seada täisealise isiku J. S üle eestkoste kolmeks aastaks, s.o 19. detsembrini 2015. 4.2 Võtta J. S-lt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. 4.3 Jätta J. S-le alles õigus ilma eestkostja nõusolekuta sooritada tehinguid, mille koguväärtuseks on kuni 100 (ükssada) eurot kuus. 4.4 J. S ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. 4.5 Määrata J. S eestkostjaks kuni 19. detsembrini 2015 R. S. 4.6 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. 4.7 Eestkostja ülesanneteks on J. S esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, samuti J. S esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. 4.8 Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi J. S varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
4.9 Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elu- või asukoha muutumisest. 4.10 Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande J. S vara kohta seisuga 20. detsember 2012. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne tuleb esitada Viru Maakohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. 4.11 R. S on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 20. detsembriks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. 4.12 Kohtule tuleb teatada viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 4.13 Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest R. S-le.
4.14.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine J. S üle on J. S huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada."
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Tagastada J. S-le 9. detsembril 2013 Riigikohtule esitatud dokumendid ning Tartu Ringkonnakohtu poolt Riigikohtule edastatud dokumendid.
5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
6.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigieelarvest makstavaks tasuks J. S-le Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 117 (ükssada seitseteist) eurot 60 senti. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses oli J. S (puudutatud isik) hagi SA Narva Haigla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Puudutatud isik esitas ka kahju hüvitamise hagi notari vastu, kes keeldus tema nimele vara registreerimast. Hagiavaldustest ja puudutatud isiku kohtule esitatud avaldustest tulenevalt tekkis kohtul kahtlus, kas tegemist on tsiviilkohtumenetlusteovõimelise isikuga. 8. mail 2012 peatas kohus määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-11-17719 ja algatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg 4 alusel menetluse eestkoste seadmiseks täisealise isiku üle.
2.9. mail 2012 tegi ekspert I. Kalugina puudutatud isikule ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
24.augustil 2012 tegid kohtupsühholoogia ja -psühhiaatria kompleksekspertiisi eksperdid G. Belotserkovski ja T. Kompus. Ekspertiisi kohaselt põeb puudutatud isik 2006. aastast paranoidset skisofreeniat püsivate luulumõtete ja episoodiliselt ägenevate meelepetetega. Puudutatud isik on oma haigusseisundi tõttu kestvalt võimetu aru saama oma tegude tähendusest ega suuda oma käitumist juhtida. Ta ei ole suuteline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka perekonnaõiguslikest tehingutest, valimis- ja menetlusõiguste sisust ning tähendusest. Ta ei ole
suuteline menetlustoimingust aru saama. Tema psüühiline seisund ei sõltu väliskeskkonnast. Ta vajab oma sotsiaalse turvalisuse tagamiseks eestkostet kõigis valdkondades, sh ka oma terviseseisu puutuvates otsustes. Tulenevalt haigusseisundist ja haiguskriitika puudumisest ei ole puudutatud isik võimeline avaldama seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa arvamuse kohaselt veendus esindaja vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik vajab eestkostet, ning palus selle määrata viieks aastaks. Arvestades esindatava isikut, ei ole põhjendatud jätta teda valimisõiguseta ning täielikult tehingute tegemise õiguseta. Talle võiks alles jääda pisitehingute tegemise õigus kuni 200 eurot kuus ning valimisõigus, samuti perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigus. Puudutatud isik orienteerub poliitikas. Igakuised kulutused olmeostudeks ei kujuta talle ohtu, ennekõike võib ta teha enesele kahju järelemõtlematute hagide esitamisega, kuivõrd menetluskulud kannab kohtus pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ühtlasi tuleks eeskoste seada puudutatud isiku järelevalveks raviotsuste langetamise ja ravile allumise osas.
4.Eestkosteasutus leidis, et eestkoste seadmine on põhjendatud. Puudutatud isik on raske puudega. Ta on korduvalt viibinud SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas, kuid alates 2009. aastast psühhiaatri vastuvõtule ei tule. Eestkostja tuleks määrata kõigi asjade ajamiseks, v.a elukondlikud pisitehingud. Eestkostjaks võib määrata puudutatud isiku õe R. S, kes sobib eestkostjaks ja valdab riigikeelt.
5.Puudutatud isiku ema selgitas kohtule, et puudutatud isik ei ole võimeline toime tulema igapäevaelu raskustega ning andis nõusoleku, et R. S oleks oma õele eestkostjaks.
6.Puudutatud isiku õde R. S andis oma nõusoleku ning avaldas, et sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt ja võimetelt.
7.Kohus kuulas ära ka puudutatud isiku, kes selgitas kohtule, et ta ei usalda kohtunikku. Ta ei ole haige ja ei soovi eestkostja määramist.
8.Viru Maakohus seadis 20. detsembri 2012. a määrusega täisealise isiku üle eestkoste viieks aastaks, s.o kuni 19. detsembrini 2017. Eestkostjaks määras kohus R. S. Puudutatud isikult võeti täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime, valimisõigus ning õigus iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Talle jäi alles õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid kuni 35 eurot kuus. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäid nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud) riigi kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik eestkostet, sest ta ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt ja täiel määral aru saada enda tegudest ega neid vajalikul määral juhtida. Kohus ei pidanud võimalikuks tugineda ambulatoorse ekspertiisi teinud eksperdi arvamusele, kuna ekspert tegi ekspertiisi varem toimunud visiidi põhjal, mil ekspert ei saanud olla teadlik ekspertiisimäärusest. Selle tulemusena oli ekspertiisiakt vastuoluline ja kontrollimatu. Kohus võttis oma seisukohtade kujundamisel aluseks kompleksekspertiisi tulemused. Puudutatud isik ei ole oma psüühilise seisundi tõttu suuteline adekvaatselt hindama ja aru saama perekonnaõiguslike tehingute tegemisest ja nende õiguslikest tagajärgedest. Tema haigusseisund ei
võimalda kestvalt aru saada sotsiaalsetest suhetest ega hinnata oma tegude tagajärgi nii tema enese kui ka kolmandate isikute õigustele. Puudutatud isikule ei ole võimalik alles jätta ei valimis- ega perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigust, kuna isik võib neid õigusi realiseerides end kahjustada ning tuua kaasa kahjulikke tagajärgi ka kolmandatele isikutele. Eestkoste tuleb seada puudutatud isikule kõigi asjade ajamiseks. Tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Puudutatud isik võib sooritada pisitehinguid kuni 35 eurot kuus.
9.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. juuni 2013. a määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas Viru Maakohtu määruse osas, milles maakohus lubas puudutatud isikul iseseisvalt teha pisitehinguid 35 eurot kuus ja luges puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks (resolutsiooni punktid 3 ja 5). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega lubas puudutatud isikul teha iseseisvalt tehinguid kokku 100 eurot kuus ning ei võtnud puudutatud isikult ära valimisõigust. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et puudutatud isik on piiratud teovõimega ja vajab eestkostet. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohus pidas vajalikuks suurendada talle iseseisvaks kasutamiseks antud raha 100 euroni kuus. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused lugeda puudutatud isik valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning tühistas selles osas maakohtu määruse. Ringkonnakohtule ei ole teada andmeid R. S eestkostjaks sobimatuse kohta. Puudutatud isik pole teinud ettepanekut sobivama eestkostjakandidaadi kohta. R. S on puudutatud isiku õde ning ta on andnud nõusoleku, et teda võib eestkostjaks määrata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik nii Viru Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu määruse täies ulatuses ja leiab, et eestkostja määramine on põhjendamatu. Kaebuse kohaselt ei vaja ta eestkostjat. Tema puhul ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud meditsiinilised eeldused eestkostja määramiseks täidetud. Tehtud ekspertiis ei ole usaldusväärne. Vajalikul määral põhjendamata ekspertiisiaktist ei saa teha järeldusi eestkostevajaduse kohta. Puudutatud isiku hinnangul puuduvad tal ülesanded, milleks oleks vältimatult vajalik seada eestkoste. Ta saab kõigi igapäevatoimingutega ise hakkama, mõistab raha tähendust ning teeb iseseisvalt tehinguid. Eestkoste seadmine on põhjendamatu. Ta on vaimselt terve, saab õigesti aru oma tegudest ning juhib neid. Ta ei vaja eestkostet. TsMS § 231 kohaselt on olemas selle asjaolu tõendamisest vabastamise alused. Eestkostjakandidaadid ei sobi eestkostjateks. R. S ei vasta PKS § 204 lg 1 nõuetele, kuivõrd tal on puudutatud isikuga konfliktsed suhted.
12.Narva linn vaidleb määruskaebusele vastu ja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Narva linn toetab J. S üle eestkoste seadmist. Ekspertiisiga on tõendatud eestkoste seadmise vajadus. Ei ole teada eestkoste lõpetamise aluseid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel muuta osas, milles ringkonnakohus ei määranud kohtu kohustust kontrollida eestkoste vajalikkust PKS § 203 lg-s 4 sätestatu kohaselt. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud eestkostja määramise. Maa- ja ringkonnakohus on seadnud eestkoste puudutatud isiku üle ning määranud eestkostjaks tema õe R. S.
15.Kolleegium on seisukohal, et kohtud on eestkoste seadmist piisavalt põhjendanud ning eestkostja määramise vajalikkust kontrollinud. Praegusel juhul pole alust tühistada puudutatud isikule eestkostja määramist. Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, mis annaks aluse ringkonnakohtu määruse tühistada. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 4 on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. TsMS § 688 lg 5 kohaselt Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seega puudub Riigikohtul pädevus käesolevas asjas eeskostja määramise põhjendatuse hindamiseks. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, millest määruskaebuse esitaja vaidlustas eestkostja määramise.
16.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määruste resolutsioonid ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 2 ja §-st 695 ei ole Riigikohus määruskaebuse lahendamisel seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Seades puudutatud isiku üle eestkoste TsMS § 526 alusel viieks aastaks, on kohtud jätnud tähelepanuta PKS § 203 lg 4.
17.Tulenevalt TsMS § 526 lg-st 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt tuleb määruses märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Tulenevalt TsMS § 526 lg-st 3 ei või määratud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Samas on kohtud jätnud tähelepanuta, et 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kolleegium leiab, et alates perekonnaseaduse jõustumisest ei saa kohaldada TsMS § 526 lg-s 3 märgitud viieaastast tähtaega. Täisealise üle eeskoste seadmisel tuleb kohaldada tähtaja osas perekonnaseaduse vastavat sätet. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu praktika. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsusest tuleneb, et kui seadusega reguleeritakse
kohtumenetluse valdkonda kuuluvat küsimust ja eelnõu lõpphääletusel hääletas seaduse vastuvõtmise poolt Riigikogu koosseisu häälteenamus, on seaduse vastuvõtmisel põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 14 tulenev menetluslik nõue täidetud (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p-d 14 ja 18). Perekonnaseadus võeti vastu 86 poolthäälega, seega Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Seetõttu kohaldub asjas PKS § 203 lg 4, mille alusel kontrollib kohus iga kolme aasta järel eestkoste jätkumise vajalikkust.
18.Maa- ega ringkonnakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu kohtu kohustust kontrollida iga kolme aasta järel, kas eeskoste jätkumine eestkostetava üle on eeskostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eeskostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kolleegium märgib, et TsMS § 526 lg-s 2 ja PKS § 203 lg-s 4 sätestatud kohustused peavad sisalduma kohtuotsuse resolutsioonis.
19.TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, v.a kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Sellest tulenevalt ei võta kolleegium asja juurde puudutatud isiku 9. detsembril 2013 Riigikohtusse saabunud dokumente. Nimetatud dokumendid tuleb puudutatud isikule tagastada. Samuti tagastab kolleegium dokumendid, mille puudutatud isik saatis Tartu Ringkonnakohtule ning mis edastati Riigikohtule.
20.Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus. Taotluse järgi kulus esindajal õigusabi osutamiseks 2 tundi 30 minutit ja esindaja palus määrata tasu suuruseks 117 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 117 eurot 60 senti tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22 ja 23. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi OÜle Advokaadibüroo Anti Aasmaa välja Eesti Advokatuur.
21.Kuigi TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse, või avaldaja, sh ka siis, kui avaldus rahuldatakse, võib kohus jätta isikule eestkoste määramise menetluse kulud TsMS § 172 lg 3 järgi täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et praeguse asja menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.