Kohtulahend

kolmandalt isikult tööde tellimise tõttu kulutusi. Kokku tekkis kostjale hagejapoolse tööde katkestamise tõttu kahju kogusummas 9900 eurot. Töövõtulepingu esemeks oli 30 keerdtrepi paigaldamine. Kostja ei soovinud, et hageja teostaks treppidele puhasvuuk viimistlust, kuivõrd kostjalt tööd tellinud isik plaanis keskposti värvida. See ei tähenda aga, et lepingu kohaselt võis hageja trepi vuukimistööd (vuukide täitmise tööd) üldse teostamata jätta. Kuna paigaldatud (keerd)treppide puhul moodustab trepi keskel olev post trepi konstruktsioonilise osa (post moodustub trepiastmete küljes olevatest rõngakujulistest detailidest, mis laotakse üksteise otsa selliselt, et trepiastmed moodustavad keerdtrepi ja astmete küljes olevatest detailidest moodustub post), siis ei ole võimalik treppi paigaldatuks lugeda enne, kui detailide vahelised vuugid on täidetud. Nende vuukide täitmise jättis aga hageja tegemata. Lisaks vuukimistöödele jättis hageja iga trepi puhul paigaldamata ka trepi ülemise astme, mistõttu hageja teostatud tööde tulemusel ei olnud trepid lõplikult paigaldatud ega kasutatavad. On ilmne, et kui trepil puudub kõige ülemine aste, siis ei saa treppi ohutult kasutada, mistõttu ei saa selliselt lugeda trepi paigaldustöid lõpetatuks. Pärast seda, kui hageja objektilt ette teatamata lahkus, üritas kostja hagejaga ühendust saada eesmärgiga nõuda hagejalt tööde lõpetamist. Paraku see ei õnnestunud. Kuna tööde lõpetamisega oli kiire, sest iga täiendav hilinetud päev tähendas kostjale täiendava leppetrahvi tasumist tellijale 506, 30 eurot, siis tellis kostja tööd kolmandalt isikult. Hageja poolt teostamata jäänud treppide vuukimistööd ja treppide ülemise astme paigaldustööd teostas Lemminkäinen OY ja nende tööde maksumus kokku oli 1880 eurot. Kostja tasus hageja Soomes elamise ja sinna sõitmise kulud. Kostja broneeris hagejale majutuskoha ning ostis sõidupiletid muuhulgas ka perioodil 30.01.2012 kuni 13.02.2012. Selle ajavahemiku jooksul pidi hageja tööd lõpule viima. Hageja aga naasis kostjale teatamata kokkulepitust varem (st 13.02.2012 asemel 06.02.2012) Eestisse ning jättis tööd lõpule viimata, millega pani toime lepingurikkumise VÕS § 100 mõttes. Treppide elementide vaheliste vuukide täitmise teostamata jäämine ja treppide ülemise astme paigaldamata jäämine on töö puudused VÕS § 641 mõttes. Kostja on mitmeid kordi hagejale selgitanud, et hageja ei ole töid lõpetanud, kuivõrd ta jättis paigaldamata treppide viimased astmed ja teostamata vuukimistööd (vuukide täitmise tööd). Samuti on kostja hagejale teatanud asjaolust, et hagejapoolse tööde katkestamise tõttu kandis kostja kahju. Vantaas teostatud tööde eest on kostja hagejale täies ulatuses tasunud. Hageja ja kostja vahel on vaidlus tekkinud vaid Tehnopolise objektil teostatud tööde osas. Ka hagiavaldusest ei nähtu, et Vantaas teostatud tööde osas oleks poolte vahel lahkarvamusi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, tõendamaks oma väidet, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud ning et kostja on tööd vastu võtnud, esitamata pretensioone. Arve esitamine iseenesest ei ole tõend kohustuse tekkimise kohta, seda enam, et hageja ise on kohtule esitanud e-kirjavahetuse, kus kostja selgelt ei aktsepteeri saadetud arvet. Kuna hageja ei ole kostjale töid üle andnud ning kostja ei ole neid vastu võtnud, siis on VÕS § 76 lõikest 4 tuleneva tõendamiskoormise jaotuse kohaselt hagejal kohustus tõendada, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud. Kostjal tekiks lepingurikkumise tõendamise kohustus juhul, kui hageja tõendaks, et vaatamata poolte kokkuleppele treppide paigaldamise kohta, ei pidanud hageja siiski kõiki paigalduseks vajalikke töid teostama ning et hageja on kõik kokkulepitud tööd teostanud. Seda hageja teinud ei ole.

Kostjal on seoses hageja lepingurikkumisega tekkinud kahju 9900 eurot. Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud. Tasaarvestuse tulemusel lõpeb hageja nõue kostja vastu summas 4168 eurot. Kostjal jääb alles kahju hüvitamise nõue hageja vastu 5732 eurot. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 4168 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et FIE M K ja Interno Betoon OÜ sõlmisid 01.09.2011 töövõtulepingu 30 keerdtrepi paigaldamiseks Soomes, Fira OY objektil. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 06.01.2012. Hageja valmistas ja paigaldas vastavalt lepingule raudbetoontrepid. Kostja hagejale teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni ei esitanud ning hageja koostas ja väljastas kostjale 4 arvet, millest 22.02.2012 arve nr. 3/12 summas 1150 eurot ja arve nr. 4/12 summas 2018 eurot jäid tasumata. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt tellitud tööd ei olnud hageja poolt lõpetatud ja tööde lõpuleviimise tellis kostja Lemminkäinen OY-lt. Hageja jättis paigaldamata trepi ülemise astme ning teostamata treppide vuukimistööd. Seega ei ole kostja hinnangul temal kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. VÕS § 637 lg. 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Alltöövõtu vastuvõtmise aruande kohaselt on töö peatöövõtja poolt vastu võetud 16.03.2012. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kostja väited hageja poolt teostamata tööde ning objektilt omavolilise lahkumise kohta on jäänud paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja majutuse Soomes ja sõidupiletid Soomest Eestisse broneeris ja tasus kostja. Seega kostja väited hageja omavolilisest lahkumisest ei ole veenvad. Vaidlusaluste treppide joonistelt nähtub, et trepp koosneb betoonelementidest, mida ühendab trepi ülemisest astmest kuni alumise astmeni ulatuv betoonpost, ning tehnoloogiliselt ei ole võimalik sellisele trepile astmeid juurde panna. Kostja väited trepiastemete paigaldamata jätmise kohta on jäänud tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid astmete paigaldamata jätmise osas. VÕS § 644 lg. 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Peatöövõtja võttis objekti vastu 16.03.2012, kostja esitas puuduste kirjelduse alles kohtumenetluse käigus 26.03.2013.

VÕS § 644 lg. 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja viide Lemminkäinen OY poolt teostatud töödele ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Alltöövõtu vastuvõtmise aruande punktist 7 nähtub, et lisatööd on eraldi kokku lepitud summas 9900 eurot. Alltöövõtu vastuvõtmise lõpparuande punktide 7 ja 8 põhjal ei saa teha järeldust, nagu oleks hageja jätnud kokkulepitud töö tegemata või teinud seda ebakvaliteetselt. Eeltoodust tulenevalt on kostjal VÕS-i ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4168 eurot. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja on esitanud tõendid oma nõude kohta ning tal on õigus nõuda kostjalt arvete nr. 3/12 ja 4/12 tasumist. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on talle kahju tekitanud. Ainuüksi asjaolust, et eraldi kokkuleppe alusel kuulub Fira OY-le tasumisele 9900 eurot ning Interno Betoon OÜ esitab Fira OÜle nimetatud summas kreeditarve, ei saa järeldada, nagu oleks hageja kostjale 9900 euro ulatuses kahju tekitanud. Tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kostjal puudub nõue hageja vastu. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus on õigesti viidanud VÕS § 635 lõikele 1, kuid samas on kohus jätnud arvesse võtmata ja kohaldamata VÕS § 637 lg. 3, mille kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, ning lg. 5, mille kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kokkulepitud töö üle andnud, ning kostjal ei ole seetõttu tekkinud võimalust peale tööde üleandmist esitada võimalikke pretensioone hagejale. Kohus ei ole ka selgitanud ja põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on leidnud tõendamist, et hageja on oma kohustused täitnud. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel ainult kostja ja Fira OY esindajate poolt 30.03.2012 allkirjastatud alltöövõtu vastuvõtmise aruandele. Kuna kostja oli ka antud töömaal ise alltöövõtja rollis, siis tekkis tal enesel tööde üleandmise kohustus peatöövõtjale, ning kuna hageja ei teinud oma tööd korralikult ning lahkus ette teatamata ja omavoliliselt töömaalt, lasi peatöövõtja Fira OY teostada hageja tegemata tööd kolmandal isikul Lemminkäinen OY-l. Samuti kandis kostja kahjusid, mida põhjustas hageja käitumine. Kahjude maht on fikseeritud alltöövõtu vastuvõtmise aruande punktis 7 alapunktides 2 ja 3.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on kostja väited hageja poolt teostamata tööde ning objektilt omavolilise lahkumise kohta lugenud paljasõnalisteks ning tõendamatuteks ning miks ei pidanud kohus kostja väiteid hageja omavolilisest lahkumisest töömaalt veenvateks. Kohus oleks pidanud kohtuistungil täpsustama hagejalt, millised on tõendid, mis tõendaks tema poolt tööde üleandmist, tema töömaalt lahkumise aega ja põhjuseid. Hageja oleks pidanud tõendama, et lahkus töömaalt kokkulepitud ajal ning lahkudes andis kostjale tehtud tööd üle. Esimese astme kohus eelpooltoodud asjaolusid ei täpsustanud. Kostja ja Fira OY esindajate poolt 30.03.2012 allkirjastatud alltöövõtu vastuvõtmise aruande näol on tegemist kostja poolt teostatud alltööde üleandmisega peatööettevõtjale Fira OY-le, mitte hageja poolt kokkulepitud tööde üleandmisega kostjale. Hagejal ei ole mingit puutumust eelpoolviidatud üleandmise aktiga. Hageja ei ole mitte mingil moel teavitanud kostjat sellest, et tema poolt teostatud tööd on tehtud ning ta soovib need üle anda. Hageja kohustus on tõendada, et ta on tööd üle andnud, kuid ta ei ole sellekohaseid tõendeid kohtumenetluses esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et mõlemad pooled loobusid maakohtus esialgsetest taotlustest tunnistajate ülekuulamiseks. Seetõttu on maakohus muude tõendite puudumisel põhjendatult lähtunud kostja esitatud Fira OÜ ja kostja esindajate 30.03.2012 koosoleku protokollist, millega teostati kostja poolt trepielementide tarne üleandmine – vastuvõtmine. Kostja pidi hiljemalt sellest kuupäevast teadma hageja valmistatud töö väidetavatest puudustest ja sellest ajast alates ei saa kostja tugineda ka väitele, et hageja töö ei ole vastu võetud. Vastavalt VÕS §-le 644 lg. 1, 2 ja 3 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavausest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavausest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö mittevastavaust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavausele tugineda. Hageja lõpetas töö Soomes 07.02.2012. Töö eest esitas ta kostjale arved 23.02.2012. Märtsikuus 2012 tasus kostja esitatud arved osaliselt. Alles 16.08.2012 vastas kostja esindaja hageja meeldetuletusele arvete tasumise kohta e-kirja vormis, et kostja ei oma võlgnevust hageja ees, kusjuures selles vastuses ei ole märgitud, millised olid hageja töö puudused; hagejal soovitati pretensioonide korral pöörduda kohtusse. Nagu maakohus tuvastas, kirjeldas kostja hageja töö väidetavaid puudusi alles vastuses hagiavaldusele, mis saabus kohtule

26.03.2013. Siit on õige maakohtu järeldus, et vastavalt VÕS §-dele 643 ja 644 ei saa kostja töövõtja tasunõude rahuldamisest keelduda viitega töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd kostja ei lasknud hageja valmistatud tööd viivitamatule üle vaadata ega teatanud ning kirjeldanud töö mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et töö puudustest teatamata jätmine ei saanud antud juhul olla mõislikult vabandatav, mistõttu ei saanud kostja kui tellija VÕS § 644 lg. 3 viimase lause alusel ka alandada makstavat tasu või nõuda, et hageja hüvitaks mittevastavusega tekitatud otsese kahju. Juba seetõttu puudus kostjal õiguslik alus menetlusliku tasaarvelduse tegemiseks, millega kostja soovis hageja tasunõude tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõudega. Väidetavate mittevastavuste näol ei olnud tegemist varjatud puudustega, mistõttu kostja ei saa ka VÕS § 645 lg. 2 sätteid silmas pidades töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja teostas kostjale töö mitte töölepingu, vaid töövõtulepingu alusel. Seetõttu on asjakohatu (ainetu) kostja väide, mille kohaselt hageja lahkus töölt omavoliliselt. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmega seotud poolte menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.